Kokkuvõte euoraha kasutamise reeglitest

Teeme vahepeal väikse kokkuvõtte seni Toetustaskus selgitatud struktuurifonde puudutavatest reeglitest. Seda ikka selleks, et olemasolevat infot kergem üles leida oleks!

Praeguseni oleme Teid teavitanud:

- Euroraha väljamaksmise reeglitest
- SF perioodidest, asutuste ja meetme mõistetest
- Fondidest ja meetmete liikidest
- Kolmest rakenduskavast ja MKM prioriteetidest euroraha kasutamisel
- Euroopa tasandi määrustest

Edaspidi plaanime välja mõelda hea lahenduse, kuidas kena visuaali näol leiaksite veelgi kergemalt meiepoolsed selgitused euroraha kasutamise taustast ja mõistetest.

Seega jätkame euroraha teooriatunde ka edaspidi:) Jälgige Toetustaskut!

Natuke ka perioodist 2004-2006

Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamine on pälvinud nii Toetustaskus kui ka meedias üldisemalt suurt tähelepanu. Eks see ole ka arusaadav, sest lõppeks oleme hetkel just selles perioodis ja teisalt nii suures ulatuses toetusi kui periood 2007-2013 endaga kaasa tõi ei ole Eestile senini veel osaks saanud. Kokku 53,3 miljardit krooni. Kas see jääb alla järgneval 2014+ perioodil saadavale summale, seda on veel kaugelt liiga vara ennustada.

Fakt on see, et 2004-2006 periood veel kestab, mis siis, et see jääb suures meediapildis tihti märkamata. Uudistesse jõuavad ju ikka pigem näited aktiivsetest projektidest, mida rahastatakse juba käesolevast 2007-2013 perioodist. Perioodi 2004-2006 reaalsed tegevused toimuvad aga veel enam kui kuu aega ja saavad ametliku lõpu 30. juunil.

MKMi tegevusvaldkondades jätkuvad projektid veel kokku 4 meetmes. Väga lühidalt ja ülevaatliku pildi saamiseks jätkab EAS ettevõtluse suunal koolikava ja innovatsiooni vallas ettevõtlusinkubatsiooni programmi. Toetatakse näiteks Innovatsiooniaasta elluviimist ja ajakirjade HEI ja Inseneeria väljaandmist. RIAs on lõpetamise faasis mõned infoühiskonna edendamise projektid. Töö jätkub ka transpordi meetmes. Peaasjalikult toimub rakendamise osas viimaste tegevuste lõpetamine ja meetmetes otsade kokkutõmbamine.

Aruandluse ja analüüside näol jätkub tööd veel ka peale 30. juunit. Lõplikke kokkuvõtteid on veel vara tuua, sest need valmivad eeldatavasti aasta lõpuks. MKMi poolt esitame esimese versiooni lõpparuandest Rahandusministeeriumile selle aasta lõpus. Viimane omakorda saadab kõiki Eesti valdkondi hõlmava aruande Euroopa Komisjonile 30. septembriks 2010. aastal. Vahepeal loodame muidugi Euroopa Komisjonilt saada jooksvalt mitteametlikku vastukaja, et vana perioodi sulgemine ilma suuremate tagasilöökideta toimuks.

Seega toimetame reaalselt kahe perioodi paralleelse elluviimisega veel mõnda aega. Edaspidi lisame Toetustaskusse ka täiendavalt käesolevale perioodile infolõike vanast perioodist.

P.S. Loe sellest, miks meile need perioodid üleüldse nii olulised on siit: Sissejuhatus struktuuritoetuste kasutamisega seotud mõistetest

Eesmärgiga eesti.ee-st

Eesti.ee kõige olulisemad tavakasutajale suunatud arendused puudutavad kasutajasõbralikkuse parandamist. Näiteks soovime paremini hoomatavaks muuta portaalis oleva info ja teenused ning luua võimaluse personaliseerimiseks. See tähendab, et kasutaja saab just endale vajaliku info ja e-teenused kätte kiiremini ja mugavamalt kui seni.

Kuna soovime portaali tuua järjest enam uusi ja huvitavaid e-teenuseid, siis parandame ning kaasajastame e-teenuste loomise ja integreerimise keskkonda. See muudab teenusepakkujatele uute e-teenuste väljatöötamise lihtsamaks ja odavamaks ning sellega loodame teenuste hulka portaalis märgatavalt kasvatada.

Lisaks arendame portaali ettevõtjatele suunatud osa. Sellest tuleb kompaktne ja ülevaatlik keskkond, mille kaudu ettevõtjad leiavad sammhaaval juhiseid protseduuride kohta riigiga suhtlemisel ning saavad ettevõtlusega seotud haldustoimingud teha elektroonselt (nt tegevuslubade taotlemine, aruannete esitamine jms). Samuti hakkavad ettevõtjad eesti.ee-st saama personaliseeritud infot oma ettevõtte kohta, näiteks meeldetuletusi mõne tähtaja lähenemisel; infot selle kohta, milliseid nõudeid peab ettevõtja täitma oma tegevusalal; millised muudatused on tema tegevusala puudutatavates õigusaktides tehtud jms.

Suurenevad infomahud ja lisanduvad teenused muudavad kasutajale valikute tegemise järjest keerulisemaks. Selle tõttu peame eesti.ee kasutajamugavuse arendamist ja lihtsat ligipääsu riigi e-teenustele ka äärmiselt oluliseks.

„Eesti infoühiskonna arengukava 2013” rakendusplaani alusel kinnitatud investeeringute kavas 2009. ja 2010. aastaks on muuhulgas ka projektid, mille käigus plaanime arendada portaali eesti.ee.

Eerik Hanni
valdkonnajuht
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Riigi e-teenused saavad arendamiseks 160 miljonit krooni

Valitsus kiitis heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud investeeringute kava 2009-2010. aastaks, millega eraldatakse kodanikele suunatud e-teenuste arendamiseks poolteise aasta jooksul kokku 160 miljonit krooni.



Investeeringute kava on koostatud kesksete ja olulist mõju omavate projektide finantseerimiseks „Eesti infoühiskonna arengukava 2013” rakendusplaani alusel.

Kolm tähelepanuväärset projekti investeeringute kavast:

Riigiportaali eesti.ee arendamine (Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus)
• Lihtsustuvad tegutsemisõiguste taotlemise protseduurid, kuna luuakse võimalus äriühingu asutamiseks ja tegutsemisõiguse taotlemiseks ühest keskkonnast.
• Ettevõtlusalane põhiteave on kõigile hõlpsasti kättesaadav ja ajakohane nii eesti kui inglise keeles ühest kohast
• Paraneb ettevõtjate informeeritus ettevõtte tegevusaladega seotud õigusaktide muudatustest
• EL liikmesriikide ettevõtjate ajaline ja rahaline kulu asjaajamisele Eesti ametiasutustega väheneb

Muuseumide infosüsteem MuIS (Kultuuriministeerium)
Luuakse mitmekeelne portaal, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu muuseumide infosüsteemis olevale teabele. Muuseumitele luuakse võimalus moodustada otse MuISis olevast informatsioonist erinevaid virtuaalseid näitusi ning samuti luuakse võimalus koostada e-Õppe materjale. Huvilistele luuakse võimalus edastada museaalide kohta käivat infot muuseumitele ja teistele huvilistele.

Rahvusarhiivi digitaalarhiivi dokumentide vastuvõtmise infosüsteem (Rahvusarhiiv)
Projekti lõpptulemusena on Rahvusarhiiv võimeline vastu võtma digitaalseid dokumente koos nende kirjeldustega (metaandmetega). Välja on arendatud riist- ja tarkvara, mis võimaldab olemasolevat riigi infrastruktuuri kasutades kanda dokumente lihtsalt ja efektiivselt Rahvusarhiivi digitaalarhiivi, mistõttu ei pea asutused pühendama olulist tähelepanu ja vahendeid digitaalsete dokumentide ettevalmistamisele pikaajaliseks säilitamiseks ega ka säilitamisele endale.

Olgem ettevõtlikud ja uuendusmeelsed

Kas olete märganud, et Toetustasku on vahepeal täienenud järjekordse lisaga?

Kui ei, siis vaadake siit või pöörake pilk Toetustasku paremasse alla nurka ka sealt leiate ülevaatliku kokkuvõtte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ideedest, kuidas pakkuda parimat ettevõtluskeskkonda, mis võimaldab siinsetel ettevõtetel olla uuendusmeelsed, edukad ning arenevad vaatamata rasketele majandusoludele.

Koostasime voldiku 2008. aastal, aga leiame, et seda sobib ka tänases olukorras sirvida. Pea kõik voldikus toodud sisulised tegevused on tänaseks võtnud reaalsete toetusmeetmete vormi. Kas aga saavutame ka kõik 2007. aastal seatud eesmärgid või on korrektuurid vajalikud, seda näitab aeg.

Tee hea mõte teoks!

Mõtteid liigub igasugused, kuidas on aga lood nende teostamisega? Oma postitustes oleme rääkinud paljudest erinevatest toetustest, ehk oleks nüüd paslik välja tuua konkreetselt see, mis on eurotoetuste tulemusel muutunud ja teoks saanud! Leidub hulgaliselt inimesi, kes on oma head mõtted ellu viinud eurorahade toel. Selliseid näiteid võib leida Eestimaa pealt praeguseks juba palju, millest meil on hea meel.

Tähelepanu juhtimiseks tänaseks tehtud asjadele, oleme kogunud mõningad head näited ja lood ning neist on saanud paberil vaheleht maakonnalehtedele. Lood ilmuvad selle nädalalõpu jooksul pealkirja all "Tee hea mõte teoks!". Sama info on olemas ka online versioonis Eesti Päevalehe veebis (vaadake vasakut online uudiste veergu!). Venekeelsena saab ka neid lugusid lugeda -Delovõje Vedomosti veebis.

Vahelehest leiate infot projektidest-ettevõtmistest, mida on MKMi valdkondades toetatud ja samuti on juttu seni vähe kõlapinda leidnud meetmetest, mis on abiks heade mõtete elluviimisel.

Mõnest projektitulemusest ehk olete kuulnudki? Midagi kasutate äkki igapäevaseltki?