EASi ekspordimeetmed luubi all

Praeguses majandusolukorras on Eestile oluline ekspordimahtude kasvatamine. Lisaks olemasolevatele toetustele, on välja töötamisel ning võimalikult kiiresti töösse rakendumas ettevõtete tugipakett, mille eesmärk on toetada just eksportivaid ettevõtteid.
Mul on hea meel, et ka ettevõtjatele on see oluline ning väga populaarseks on muutunud EASi hallatavad struktuurivahenditest rahastatavad ekspordimeetmed, mida on kolm – eksporditurundus, ühisturundus ja välismessid. Neist esimene on meede, mille planeeritud kohustuste mahtusid pidime eelmisel aastal juba tõstma! Nii palju oli sisse tulnud ja heaks kiidetud taotlusi.
Ettevõtjad saavad toetust küsida kas uutele turgudele sisenemise turundustegevusteks või siis juba eksporditavatel turgudel oma tegevuse laiendamiseks. Mõlemad tegevused on praeguses majandusolukorras väga olulised ning EASi toetus on aidanud nii mõnelgi ettevõttel sihipärase turundustegevusega praeguses keerulises majandusolukorras müügimahtusid kas stabiilsena hoida või kasvatada.
Väga hea oleks, kui ettevõtted paneksid seljad kokku ning kasutaksid võimalust ühiselt välismessidel osaleda. Seda Eesti ettevõtjad küll eriti kasutada ei taha, kuna levib suhtumine, et kuidas sa ikka konkurendiga koos midagi teed. Samas oma väikeste tootmisnumbritega ei suuda ettevõte üksi jällegi suurte turgude tellimusmahtusid täita ning seetõttu ei pruugita võtta teda ka tõsiselt. Mitmekesi koos minnes ning koostööd tehes võiksid võita kõik osapooled!
Oleme saanud tagasisidet, et eksporditurunduse meetme tingimused on kohati väga karmid ning kuidas küll peaks ettevõtja suutma kokku panna sellise ekspordiplaani, mis vastaks EASi konsultantide ootustele. Sellest järeldatakse, et siin ei saa olla muud, kui minna erakonsultandi juurde, kes kiiresti vajalikud lahtrid täidab ning selle eest ka vastava summa küsib.
Tihti aga ettevõtjad (just väiksemad) ei tule selle peale, et ekspordiplaan kui selline pole vajalik ainult EASile taotluse hindamiseks, vaid peaks andma olulise sisendi ka ettevõtjaile endile. Need ajad on Eestis kahjuks läbi, kus oma toodangule leiti kliendid sihtturgudel peaaegu ilma turundustegevuseta, kuna tootmismahtudest piisas maksimaalselt ühele kliendile ning rohkem muret tundma ei pidanud. Praeguses olukorras tagab müügiedu siiski läbimõeldud tegevuskava, mida ekspordiplaan sisuliselt ongi! Piisab, kui ettevõtja oma peas eesmärgid seab, võimalike sihtturgude kohta infot kogub, kuhu oma toodangut üldse müüa võiks ning vastavalt ka tegevusplaani paika paneb. Ettevõtja enda poolt kokku pandud ekspordiplaan, mis küll nõuab ettevõtjalt veidi rohkem aega ning pühendumist (erakonsultant saab siin olla vaid abiks, mitte iseseisvalt plaani koostajaks), annab kindlasti rohkem väärtuslikku infot nii EASi konsultantidele kui ka projekti hindajatele ja ettevõtjale endale.

Mis kiirendaks euroraha jagamist? vol 2.

Teie arvamustest parema visuaalse ülevaate saamiseks sättisin eelmise postituse küsimused gallupivormi. Avaldage julgelt oma arvamust ja samuti ootame ka pikemaid selgitusi/ küsimusi/ põhjendusi kommentaaride vormis!

Mis kiirendaks euroraha jagamist?

Täname kõiki Toetustasku seniste postituste kommenteerijaid!

Seekord mõtlesime Teie mõtteid päris otse kohe küsida. Saatke meile palun infot selle kohta, mis Teie arvates kõige enam takistab euroraha kiiret jagamist?

Kas selleks võib olla:
- teadmatus sellest, milliseid toetusi on võimalik taotleda;
- omafinantseeringu leidmise probleemid;
- euroraha väljamaksmine alles peale kulutuste tegemist, kui projekt on valmis;
- liiga pikk ja keeruline taotlemine ja taotluste menetlemise aeg;
- Teie ettevõtte profiili või tegevuse mittevastavus toetuse tingimustele;
- arusaamatud otsused toetuse mittesaamisel;
- ebakindlus ettevõtte tuleviku ees ja seetõttu investeeringute edasilükkamine;
- hoopis mõni muu põhjus.

Palun tooge ka näiteid oma kogemustest ning konkreetseid soovitusi, kuidas peaks toimetama nii, et euroraha aitaks Eestil majanduslangusest kiiremini väljuda.

Teie kommentaarid annavad meile ülevaate, kas struktuurivahendite efektiivsemaks ja kiiremaks jagamiseks on võimalik lahendada mõni kitsaskoht, millest me seni teadlikud pole olnud.

Veel kord struktuuritoetustega seotud mõistetest

Teen sissekande taas kord struktuurivahenditega seotud mõistete teemal. Peatun seekord kolmel fondil ning kolmel võimalusel, kuidas euroraha jõuab toetuse saajateni.

Euroraha all mõistame perioodil 2007-2013 toetusi Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Lihtsustatult võib öelda, et ÜFist on võimalik ellu viia suuri riikliku tähtsusega investeeringuprojekte, ERDFist väiksemaid investeeringuid ettevõtluse arendamiseks, kapitalile ligipääsu parendamiseks, aga ka infrastruktuuri moderniseerimiseks. ESFist seevastu on lubatud toetada nö pehmeid tegevusi, näiteks tööhõive parandamiseks koolitusi, inimeste oskuste parandamise tegevusi jne.

Natuke vajaks täpsustamist ka meetme mõiste. Nagu juba ühes varasemas postituses sai kirjutatud on meede reeglistik, mis näitab ära millisteks tegevusteks, kellele toetusi antakse, tuues ära nõuded, millele peab toetuse saaja vastama. Meede võib olla vormistatud kas avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi vormis.

Avatud taotlemisega meede töötatakse välja siis, kui tulevaste võimalike toetuse saajate ring on lai. Selline meede on avatud kõikidele taotluste esitamiseks. Investeeringute kava koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste oluliste investeeringuprojektide rahastamiseks. Vaata näitena transpordi infrastruktuuri projekte. Programm on mõeldud nö pehmete tegevuste elluviimiseks riiklikult prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks. Need tegevused ei eelda investeeringute tegemist infrastruktuuri ja avatud taotlemist ei toimu. MKM on euroraha jagamiseks kõik kolm võimalust kasutusele võtnud.

Vaata ringi Eestimaal

Kes teeb juba puhkuseplaane? Halli ilma kõrvale on päris hea mõelda mõne kuu pärast saabuvast päikesest ja ehk isegi soojast! Kuigi aja võiks maha võtta ka varem ja ennast töötempost välja lülitada - ühesõnaga, kuidas kellelgi võimalik on.

Praegu võib tänaval näha suuri postreid kohalikest partidest ja hanedest, kes kavatsevad Eestis puhata - EAS tuli välja uue kampaaniaga, et meelde tuletada võimalused kodumaiseks puhkuseks. Oma mets ja maa, mis vajaksid avastamist ja ilmselt palju asju veel, mis esimese hooga meeldegi ei tule. EASi turismiarenduskeskuse portaal puhkaeestis.ee vahendab infot nii puhkusepakettide kui muude võimaluste kohta, kuhu minna, mida teha!

Sissejuhatus struktuuritoetuste kasutamisega seotud mõistetest

Kui keegi kõrvalseisev isik juhtub kuulama struktuurivahendite elluviimisega seotud ametnike kahekõnet oma tööst, võib tal järg kaduda lühendite või arusaamatute mõistete tõttu juba peale esimest lauset. Seetõttu otsustasingi seekordses postituses natuke struktuurivahendite kasutamisega seotud mõistetest kirjutada. Kõike seda ikka sellepärast, et Toetustasku lugejad aru saaksid, millest kirjutame:)

Kõigepealt perioodidest:
Mis on euroraha mõistes periood? See on Euroopa Ühenduste üldeelarve mitmeaastane planeerimine, millega fikseeritakse planeeritavate tulude ja kulude struktuur ning maksimaalsed piirsummad viieks kuni seitsmeks aastaks. Seega pannakse paika, mis valdkonnad on prioriteetsed ja millise summa iga liikmesriik nende prioriteetide elluviimiseks euroraha saab.
Vana perioodina käsitletakse 2004-2006 perioodi, vanadele liikmesriikidele algas see periood 2000. aastal, kuid Eesti hakkas toetusi saama 2004. aastal Euroopa Liiduga liitudes.
Uus periood on SF keeles 2007-2013 perioodi. Vaatamata sellele, et periood juba 2. aastat elluviimisel, on ta siiski ikka veel uus periood. Tihti räägitakse aga hoopis 2007-2015 perioodist. Sellisel juhul arvestatakse väljamaksete tegemise tähtajaga.
Tuttuus periood algab 2014. aastal. Senini ei ole ma näinud seda perioodi lõpetavat aastat, seega kasutatakse tihti lühendit 2014+. Selle perioodi planeerimine kogub Euroopa Komisjoni tasandil juba praegu hoogu.

Nüüd mõned selgitused asutustest:
KA on korraldusasutus ehk Rahandusministeerium, kes asub eurorahaga seotud asutuste hierarhia tipus.
RA on rakendusasutus ehk teised ministeeriumid, hierarhia järgmine aste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RA näiteks.
RÜ on rakendusüksus ehk peamiselt sihtasutused, nagu näiteks EAS, KredEx, Archimedes, aga ka RIA, Maanteeamet jpt. RÜ tegeleb toetuse saajatega.

Euroraha elluviimine Eestis toimub asutuste hierarhia printsiibil. Tavakodanikul on eelkõige oluline teada RÜsid, sest juhul kui tekib mõte eurotoetust taotleda, siis on kõige õigem pöörduda just sinna. Kõikidel asutustel on omad ülesanded ja vastutus. Selleks, et oleks kindel, et asutus on võimeline SF raha ellu viima ja on loonud selleks vajalikud struktuuri ja protseduurid, peavad kõik asutused saama akrediteeringu, st läbima kontrolli.

Oluline mõiste on veel ka meede. See on konkreetne reeglistik, mis näitab ära millisteks tegevusteks, kellele toetusi antakse, tuues ära nõuded, millele peab toetuse saaja vastama ja kui suures ulatuses euroraha jagama hakatakse. Kõiki MKM poolt väljatöötatud meetmed asuvad siin! Meie RÜd toimetavad toetusi jagades meetmetest lähtuvalt. Abikõlblikud kulud on omakorda tehtud toetuse saaja poolt meetmes toodud lubatud tegevustele vastavalt. Euroraha makstakse vaid lubatud kulude eest.

Peale projekti lõppu tuleb toetuse saajal järgida avalikustamise nõudeid. Kõik, kes on saanud struktuuritoetust, peavad lisama oma projektile kaksiklogo, teisalt avalikustatakse ka kõikide toetuse saajate andmed. Avalikustamise eesmärgiks on struktuuritoetuste andmise ja kasutamise süsteemi läbipaistvuse tagamine.

Siinkohal jätan aga selleks korraks mõistete tutvustuse pooleli. Muidu läheb esimeseks korraks liiga paljuks! Samas, kui misiganes põhjusel vajate abi eurosõnade mõistmisel, kirjutage sellest kommentaaridesse. Teiepoolsed küsimused ja ka ettepanekud on oodatud!

Miks nii vähe raha struktuuritoetustest välja makstud!? ehk mõtteid toetuste kasutamise reeglitest

Vaatamata sellele, et meediat köidavad juba uued kuumad teemad, ei saa ma jätta postitamata mõtteid, mis tekkisid seoses eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses ilmunud euroraha vähese kasutamise teemaliste artiklitega. Nendest jääb kõlama negatiivne alatoon, kuna läbivaks teemaks on see, kuidas Eesti euroraha kulutamisega jännis on, kuidas euroraha ei suudeta kuidagi käiku lasta, kuidas euroraha istub bürokraatlikus vangikongis jpt.

Uskumatu, et euroraha kulutamine erinevalt rahast üldse, mis lausa kaob käest, on nii keeruline. Ilmselgelt on asi on selles, et lihtsalt ära kulutada euroraha kahjuks võimalik ei ole ja selleks, et jõuda väljamakseteni ei saa mööda struktuurivahendite kasutamise reeglitest! Aga kuidas muidu saakski Euroopa Komisjon olla veendunud, et euroraha kasutamine eesmärke täidab?! Teisalt muutub liiga keerukas süsteem ajapikku muidugi eesmärgiks iseeneses ja takistuseks struktuurivahendite elluviimisel. Hetkel on aga need riskid maandamisel, kuna Euroopa Komisjon on teinud algust lihtsustustega.

Madal väljamaksete protsent ja perioodi 2007-2013 algusest möödunud kaks aastat on faktid, mida ümber lükata ei saa. Niisamuti nagu ei saa ümber lükata seda, et väljamaksed on väga oluliseks näitajaks, kuidas lihtsalt mõõta struktuuritoetuste kasutamise edenemist. Siiski on väljamaksed struktuurivahendite kasutamise jäämäe tipuosa ja ehk ka esimesel paaril aastal mitte just kõige õigem mõõdupuu. Samas on väljamaksete osakaal kindlasti esimeseks indikaatoriks nendele valdkondadele, millega seoses võib tõesti tekkida 2015. aasta lõpus probleem toetusrahade ärakasutamisega. Neid märke tuleb kindlasti tähele panna juba varakult ja vastavad muudatused ellu kutsuda.

Tihti jääb väljamaksete teemat analüüsides aga tähelepanuta see, et EL toetusi makstakse välja alles seejärel, kui projektikulud on tehtud, esitatud on arved ja aruanded ning need on kontrollitud. Sobivam oleks ehk seetõttu jälgida väljamaksete asemel esimestel aastatel võetud kohustuste protsenti. Viimane annab ülevaate sellest, kui haldussuutlikud ollakse, sest kohustuste võtmise protsent näitab heaks kiidetud projektide rahastamisotsustega kaetud euroraha suurust, kajastades nii näitajat, mis otseselt sõltub ametnike tööst.

Kõige raskem ongi mõista keerukat süsteemi ja nõudeid, mis seisavad euroraha väljamakseni jõudmise taga ning kõikide süsteemiosaliste mõju sellele. Selleks, et euroraha eesmärgipäraselt kasutama asuda on esmalt vaja luua peale rakenduskavade kinnitamist vettpidavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kõikide asutuste valmisolek euroraha käsutama hakata, kinnitada seire- ja järelevalve struktuurid kõikide vajalike dokumentidega ning välja töötada rakenduskavade alusel toetuste jagamise konkreetsemad reeglid (st meetmed). Meetme elluviimiseks aga omakorda on vajalik taotluste esitamise ja hindamisreeglitega seotud kordade olemasolu ning üldine valmisolek taotluste vastuvõtmiseks.

Minnes nüüd aga konkreetsemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegemiste juurde, siis perioodi algusest senini on kõikide meie valdkondade väljamaksed suurusjärgus 300 miljonit krooni, võetud kohustused aga 1 miljardi ringis. Kahel viimasel aastal on seega rõhk olnud tõesti struktuurivahendite elluviimise süsteemi ettevalmistustel, rääkides Euroopa Komisjoniga läbi Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas ning teistes rakenduskavades olevate meie valdkondadele seatud fookusi, eesmärke ja tegevusvaldkondi. Uskuke, need läbirääkimised ei olnud lihtsad! Lõppeks saime 2007. aasta oktoobris kinnituse Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavale Euroopa Komisjonilt.

Seega läks 2007. aasta MKMis peamiselt rakenduskavade ja süsteemi ettevalmistusteks. Oleks ju olnud ka ebaloogiline tormata uisapäisa struktuurivahendeid sõna otseses mõttes laiali pilduma, teadvustamata, mille nimel ning võtmata arvesse 2004-2006 perioodi kogemusi ja õppetunde, hindamiste tulemusi. Fakt on ka see, et eelmiselperioodiga võrreldes tuleb Eestil ligi 2,5 korda aasta kohta enam toetusi eesmärgipäraselt ära kasutada. 2008. aastast kujunes aga meetmete väljatöötamise aasta - kokku jõustus meil 29 meedet. Majanduskeskkonna olulised muutused nõuavad aga meetmete ülevaatamist ja ajakohastamist. Seega töö meetmete arendamiseks saadab meid ilmselt perioodi lõpuni.

Omajagu on 2007-2013 perioodi täie hooga rakendamist tagasi hoidnud ka kahe perioodi paralleelne elluviimine ja sellest tulenevalt kahe süsteemi ohjamine sama inimressursiga. Veel praegugi toimub 2004-2006 perioodi vahendite kasutamine ja tegevuste elluviimine. Valitsus on küsinud Euroopa Komisjonilt pikendust abikõlblikkuse perioodile (st tegevuste elluviimine ja väljamaksete tegemine) kuni 30.06.2009. Seega 2004-2006 ja 2007-2013 perioodide paralleelne elluviimine jätkub ka tänavu ja veel 2010. aastal näeme vaeva eelmise perioodi lõpetamisega.

Rõhutan, et väljamaksete protsent ei ole olnud eriti uue perioodi algusaastatel ehk kõige õigem mõõdupuu. Raske töö ja pingutused hakkavad alles mõne aasta pärast väljamaksete protsendis kajastuma, kui rohkem projekte hakkab lõppema ja toimub arvete väljamaksmine. Lisainfona võiks kindlasti alati vaadata võetud kohustuste protsenti!