Kas te teadsite, et Eesti merealade kogupindala on üle 36 000 km²? Ja et meie oma mereriigi avamere mõõdistusandmed pärinevad 20. sajandi algusest ja Nõukogude Armeelt?
Kuna nõukogudeaegseid andmeid järgides võib hoopis sohu jõuda, siis on hädavajalik meie veed ka sel sajandil ikka joonlaua ja sirkliga läbi "ujuda", sest vahepeal on ka Emake Loodus jõudnud oma vorme muuta ja Kalevipoja märatsemine on kah rannajoont rikkunud.
Uhkusega teatame, et meie mure saab lahenduse! Täna kiitis meie minister heaks Veeteede Ameti taotluse uue meremõõdistuslaeva ostmiseks. Uuest laevast jagub rõõmu paljudele:
1. Meie mõõdistajad andresed ja pearud rõõmustavad kohe kindlasti, sest tulevikus ei takista töötamist isegi mitte 3,5-meetrine laine!
2. Kui vaja, saab laeva kasutada päästetöödel!
3. Kogutavad andmed merepõhjast jõuavad kindlasti meremeeste rõõmuks ka kaartidele.
4. Kalamehed teavad paremini, kus näkkab.
5. Saab ka teadust teha... Nt saab põhjalikumalt uurida Eesti suurimat ja seni ainukest meres avastatud meteoriidikraatrit Osmussaare lähistel.
6. Saab otsida ja ka leida merepõhjast igasuguseid põnevaid asju - laevavrakke, meremiine, traaleri võrke, kadunud aardeid jne.
Ja loomulikult aitab see teadmiste hulk ära hoida õnnetusi ja merepõhjast kerkivaid ootamatuid ja ebameeldivaid üllatusi.
1968. aastast hädavajalikke mõõdistusi sooritanud poilaev EVA võib nüüd auga erru minna. Uus laev alustab tööd 2012. aastal.
Lisainformatsiooni leiad Veeteede Ameti kodulehelt http://www.vta.ee/.
neljapäev, 30. aprill 2009
esmaspäev, 27. aprill 2009
Lihtsustused MKM meetmetes on jõudnud ettevõtjateni
Muutunud majandusolukord oli peamiseks ajendiks, miks me Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 2009. aasta alguses võtsime ette juba avatud meetmete ülevaatamise. Terasemad Toetustasku lugejad kindlasti mäletavad, et kiitlesime sellega ka ühes meie varasemas postituses juba jaanuaris: Muutunud majandusolukord, kas ka toetuste jagamine.
Nüüd, kus juba kevad käes, on põhjust teha vahekokkuvõte tehtud tööst. Lühidalt öeldes seisnes kõik selles, et MKMi majandusarengu osakonna eestvedamisel ja koostöös EASiga hindasime 14 meedet just selleks otstarbeks koostatud küsimustiku põhjal. Palusime lisamõtteid ka partneritelt.
Niisiis, mis siis ikka lihtsamaks läks? Meetmete lõikes on muudatused erineva ulatuse ja sisuga. Vaadake näiteks välismessi toetuse tulemusi siit ja ühisturunduse toetuse muudatusi sealt. Üldiselt võib öelda, et mitmel juhul on suurendatud näiteks toetussummasid ja laiendatud ettevõtete ringi, kes ühte või teist toetust taotleda saavad.
Uuendatud kujul on jõustunud veel ka eksporditurunduse toetus, teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus, teadmiste- ja oskuste arendamise toetus, arendustöötajate kaasamise toetus, klastrite arendamise toetus, SPINNO+, ettevõtja turismiturunduse toetamine ning avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetus. Loodetavasti ei jäänud mõni toetus ülekohtuselt loetelust välja:)
Innovatsiooniosakute ja ettevõtlusinkubatsiooni toetuste väljatöötamisel arvestati lihtsustusi juba ette ja seetõttu neid meetmeid eraldi muuta polnud vaja. Mõnede meetmete puhul, nagu näiteks turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamine, oodatakse ära esimeste taotlusvoorude tulemused, et lisaks hindamise tulemustele arvestada ka senist praktilist kogemust. Lähiajal on muutumas veel ka alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus.
Kõikide meetmete puhul on uuesti läbi mõeldud, kuidas ja millal kontrollida riiklike maksude tasumist, andes võimaluse ajutine maksuvõlg tasuda teatud aja jooksul ilma taotlust tagasi lükkamata. Igal võimalikult juhul on välja võetud valdkondlikud välistused, kuid kehtima jäävad riigiabi reeglistikust (Euroopa Komisjoni üldine grupierandi määrus ja vähese tähtsusega abi kohaldamise määrus) tulenevad ning meetmete kattuvuse vältimiseks tehtud välistused. Täpsustatud on põhimõtteid, mille järgi kasutab EAS ettevõtja kohta info kogumiseks avalikke registreid ilma ettevõtjalt toppelt küsimata.
Üheks kõige olulisemaks meetmeteüleseks teemaks on aga juba alates eelmise aasta lõpust ettemaksuga seotud küsimused. Teatavasti makstakse toetuse saajale toetussummad hetkel kehtivate reeglite alusel välja pärast kulude tegemist. Idee on võimaldada otse tarnijale tasumist või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavaid makseid. Enne peame aga ära ootama struktuuritoetuse seaduse ja selle rakendusaktide (väljamaksete määruse ja abikõlblikkuse määruse) muudatused.
Nüüd, kus juba kevad käes, on põhjust teha vahekokkuvõte tehtud tööst. Lühidalt öeldes seisnes kõik selles, et MKMi majandusarengu osakonna eestvedamisel ja koostöös EASiga hindasime 14 meedet just selleks otstarbeks koostatud küsimustiku põhjal. Palusime lisamõtteid ka partneritelt.
Niisiis, mis siis ikka lihtsamaks läks? Meetmete lõikes on muudatused erineva ulatuse ja sisuga. Vaadake näiteks välismessi toetuse tulemusi siit ja ühisturunduse toetuse muudatusi sealt. Üldiselt võib öelda, et mitmel juhul on suurendatud näiteks toetussummasid ja laiendatud ettevõtete ringi, kes ühte või teist toetust taotleda saavad.
Uuendatud kujul on jõustunud veel ka eksporditurunduse toetus, teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus, teadmiste- ja oskuste arendamise toetus, arendustöötajate kaasamise toetus, klastrite arendamise toetus, SPINNO+, ettevõtja turismiturunduse toetamine ning avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetus. Loodetavasti ei jäänud mõni toetus ülekohtuselt loetelust välja:)
Innovatsiooniosakute ja ettevõtlusinkubatsiooni toetuste väljatöötamisel arvestati lihtsustusi juba ette ja seetõttu neid meetmeid eraldi muuta polnud vaja. Mõnede meetmete puhul, nagu näiteks turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamine, oodatakse ära esimeste taotlusvoorude tulemused, et lisaks hindamise tulemustele arvestada ka senist praktilist kogemust. Lähiajal on muutumas veel ka alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus.
Kõikide meetmete puhul on uuesti läbi mõeldud, kuidas ja millal kontrollida riiklike maksude tasumist, andes võimaluse ajutine maksuvõlg tasuda teatud aja jooksul ilma taotlust tagasi lükkamata. Igal võimalikult juhul on välja võetud valdkondlikud välistused, kuid kehtima jäävad riigiabi reeglistikust (Euroopa Komisjoni üldine grupierandi määrus ja vähese tähtsusega abi kohaldamise määrus) tulenevad ning meetmete kattuvuse vältimiseks tehtud välistused. Täpsustatud on põhimõtteid, mille järgi kasutab EAS ettevõtja kohta info kogumiseks avalikke registreid ilma ettevõtjalt toppelt küsimata.
Üheks kõige olulisemaks meetmeteüleseks teemaks on aga juba alates eelmise aasta lõpust ettemaksuga seotud küsimused. Teatavasti makstakse toetuse saajale toetussummad hetkel kehtivate reeglite alusel välja pärast kulude tegemist. Idee on võimaldada otse tarnijale tasumist või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavaid makseid. Enne peame aga ära ootama struktuuritoetuse seaduse ja selle rakendusaktide (väljamaksete määruse ja abikõlblikkuse määruse) muudatused.
kolmapäev, 15. aprill 2009
Selleks, et euroraha kiiremini toetuste saajateni jõuaks
Selleks, et euroraha edukalt toetuse saajateni viia, on vaja rangelt järgida Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud määrusi. Nende alusel on koostatud kõikide struktuurivahendeid elluviivate riikide õigus- ja rakendusaktid.
Iseenesest ei ole liikmesriikidele suunisteks olevate määruste süsteem nii hull ühtegi. Peamisteks Euroopa tasandi õigusaktideks perioodil 2007-2013 on üldmäärus, rakendusmäärus ja kolm fondi määrust (ESF, ERDF ja ÜF). Kena ülevaatlik kokkuvõte on toodud stuktuurifondid.ee kodulehel. Nendel määrustel hoiame silma peal, räägime muudatuste osas võimalusel kaasa ja seda eriti tänases olukorras, mil on äärmiselt oluline euroraha jagamise reeglite lihtsustamine.
Näiteks jõustus 9. aprillil uus üldmäärus (praegu veel vaid ingliskeelne). Uuenenud määrus on osa Euroopa Komisjoni lihtsustamise eesmärgi täitmisest ja sisaldab aluseid euroraha väljamaksmise kiirendamiseks.
Meile oluliste muudatustena saab riigiabi projektidele pärast Eesti õigus- ja rakendusaktide muudatusele vastavusse viimist teha ettemakse maksimaalselt 100% ulatuses projektile antavast toetusest. Enne oli lubatud maksimaalselt 35%. Endiselt jääb 100% ettemakse saamiseks kohustuslikuks riigi- või pangagarantii esitamine.
Teiseks meile oluliseks muudatuseks on see, et tekib võimalus teatud kulude puhul mitte esitada kõiki tšekke. Nimelt ESF projektiga seotud kaudseid kulusid saab edaspidi toetuse saajale hüvitada kindlaks määratud protsendi ulatuses kogu projekti otsekuludest. Kaudseteks kuludeks on üld- või projektijuhtimisega seotud kulud. Peaasjalikult on uuenduse mõte vähendada kõikidele osapooltele halduskoormust. Vähenevad ühelt poolt ESF projektidega seotud arvukate kuludokumentide koondamise ja esitamise mured, teisalt riigi poolt nende kontrollimiseks kuluv aeg. ERDF projektide puhul on muudatused samuti rakendatavad, põhimõtted on väljatöötamisel.
Millal siiski muudatused meil jõustuvad? Panustame sellesse, et kõik toimuks võimalikult kiiresti. Aega võtab see, et üldmääruse muudatus ei kohaldu Eestile otse, vajalik on esmalt õigusaktide vastavusse viimine (Rahandusministeeriumi eestvedamisel on vaja muuta struktuuritoetuse seadus, väljamaksete ja abikõlblikkuse määrused, seejärel tuleb MKMil muuta toetuste jagamise aluseks olevaid meetme määrusi, ERDF projektide puhul töötada välja rakendatav metoodika). Hoiame kõiki Toetuskasku lugejaid teemaga kursis!
Iseenesest ei ole liikmesriikidele suunisteks olevate määruste süsteem nii hull ühtegi. Peamisteks Euroopa tasandi õigusaktideks perioodil 2007-2013 on üldmäärus, rakendusmäärus ja kolm fondi määrust (ESF, ERDF ja ÜF). Kena ülevaatlik kokkuvõte on toodud stuktuurifondid.ee kodulehel. Nendel määrustel hoiame silma peal, räägime muudatuste osas võimalusel kaasa ja seda eriti tänases olukorras, mil on äärmiselt oluline euroraha jagamise reeglite lihtsustamine.
Näiteks jõustus 9. aprillil uus üldmäärus (praegu veel vaid ingliskeelne). Uuenenud määrus on osa Euroopa Komisjoni lihtsustamise eesmärgi täitmisest ja sisaldab aluseid euroraha väljamaksmise kiirendamiseks.
Meile oluliste muudatustena saab riigiabi projektidele pärast Eesti õigus- ja rakendusaktide muudatusele vastavusse viimist teha ettemakse maksimaalselt 100% ulatuses projektile antavast toetusest. Enne oli lubatud maksimaalselt 35%. Endiselt jääb 100% ettemakse saamiseks kohustuslikuks riigi- või pangagarantii esitamine.
Teiseks meile oluliseks muudatuseks on see, et tekib võimalus teatud kulude puhul mitte esitada kõiki tšekke. Nimelt ESF projektiga seotud kaudseid kulusid saab edaspidi toetuse saajale hüvitada kindlaks määratud protsendi ulatuses kogu projekti otsekuludest. Kaudseteks kuludeks on üld- või projektijuhtimisega seotud kulud. Peaasjalikult on uuenduse mõte vähendada kõikidele osapooltele halduskoormust. Vähenevad ühelt poolt ESF projektidega seotud arvukate kuludokumentide koondamise ja esitamise mured, teisalt riigi poolt nende kontrollimiseks kuluv aeg. ERDF projektide puhul on muudatused samuti rakendatavad, põhimõtted on väljatöötamisel.
Millal siiski muudatused meil jõustuvad? Panustame sellesse, et kõik toimuks võimalikult kiiresti. Aega võtab see, et üldmääruse muudatus ei kohaldu Eestile otse, vajalik on esmalt õigusaktide vastavusse viimine (Rahandusministeeriumi eestvedamisel on vaja muuta struktuuritoetuse seadus, väljamaksete ja abikõlblikkuse määrused, seejärel tuleb MKMil muuta toetuste jagamise aluseks olevaid meetme määrusi, ERDF projektide puhul töötada välja rakendatav metoodika). Hoiame kõiki Toetuskasku lugejaid teemaga kursis!
neljapäev, 9. aprill 2009
Vinged e-lahendused tulemas
Taaskord on põhjust teatada heast uudisest ja seekord infoühiskonna vallas. Nimelt rahuldas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus aprilli alguses liiklusõpet avalikumaks muutva projekti "Elektrooniline õpingukaart" täistaotluse. Loe täpsema ülevaate saamiseks Postimehe artiklit ka.
Tore, et MKMi eurorahade toel ja ID-kaardi vahendusel saab teoks kogu Eesti liiklusohutusele ja -kultuurile laiemat positiivset mõju avaldav idee. Projekti eesmärk on välja töötada programm, mille tulemusena lihtsustub nii autokoolide ja nende õppurite kui ka ARKi töötajate elu. Autokoolides tehtu on nähtav kõigile. Koolid saavad kindlad olla, et nende õpetajad annavad kvaliteetset õpet ja ARKi spetsialistidel on ülevaade, kas sõiduloa taotleja on läbi teinud piisava koolituse. Ühtlasi muutub hõlpsamaks ametkondade järelevalve autokoolide tegevuse üle. Jääb vaid loota, et kõik need head ideed viiakse projektiga ellu ja noored juhid on järjest paremate juhtimisoskustega.
Kahju on ainult sellest, et uudistes jääb sageli pea märkamatuks projektide rahastamisallikas Euroopa Liit. Kuna Toetustasku üheks loomise eesmärgiks oligi just avalikkuse teadlikkuse tõstmine positiivse info kaudu, siis teadke, et selle postituse läbi lugemisel andiste oma panuse selle eesmärgi saavutamiseks. Ühtlasi oleks põhjust rõõmustada, sest olete taaskord teadlikumad Euroopa Liidu toel elluviidavatest headest ideedest:)
Tore, et MKMi eurorahade toel ja ID-kaardi vahendusel saab teoks kogu Eesti liiklusohutusele ja -kultuurile laiemat positiivset mõju avaldav idee. Projekti eesmärk on välja töötada programm, mille tulemusena lihtsustub nii autokoolide ja nende õppurite kui ka ARKi töötajate elu. Autokoolides tehtu on nähtav kõigile. Koolid saavad kindlad olla, et nende õpetajad annavad kvaliteetset õpet ja ARKi spetsialistidel on ülevaade, kas sõiduloa taotleja on läbi teinud piisava koolituse. Ühtlasi muutub hõlpsamaks ametkondade järelevalve autokoolide tegevuse üle. Jääb vaid loota, et kõik need head ideed viiakse projektiga ellu ja noored juhid on järjest paremate juhtimisoskustega.
Kahju on ainult sellest, et uudistes jääb sageli pea märkamatuks projektide rahastamisallikas Euroopa Liit. Kuna Toetustasku üheks loomise eesmärgiks oligi just avalikkuse teadlikkuse tõstmine positiivse info kaudu, siis teadke, et selle postituse läbi lugemisel andiste oma panuse selle eesmärgi saavutamiseks. Ühtlasi oleks põhjust rõõmustada, sest olete taaskord teadlikumad Euroopa Liidu toel elluviidavatest headest ideedest:)
neljapäev, 2. aprill 2009
Uus rahastamisvõimalus säästva energeetika valdkonnas
Siiani on kõik blogi sissekanded olnud seotud struktuurivahenditega, kuid need ei ole ainukesed välistoetused, mida Eestile (ning ka teistele ELi liikmesriikidele) eraldatakse. Seekordses postituses tutvustan lühidalt n-ö Ühenduse programmi (ing k Community Programme, mille all mõeldakse Euroopa Liidu otseprogramme) säästva energeetika valdkonnas. Ühenduse programmide kaudu saab toetuse taotleja esitada oma taotluse otse Euroopa Komisjon asjakohasele organile valdkondades, mida Euroopa Liit olulisteks peab.
Järgnevalt annab säästva energia talituse juhataja Madis teada uuest rahastamisvõimalusest säästva energeetika valdkonnas.
Lisaks struktuurifondidele kasutab Euroopa Liit oma sihtide saavutamiseks nn Ühenduse programme, mille kaudu jagatakse kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja peatselt liituvatele riikidele abi Euroopa Liidule olulistes valdkondades. Säästva energeetika (st energiasäästu, taastuvenergia ja säästva transpordi) valdkonnas toetatakse tegevusi programmist "Intelligent Energy Europe" (IEE).
31. märtsil 2009 kuulutati välja programmi 2009. aasta taotlusvoor. Taotluste vastuvõtmine toimub 25. juunini 2009, taotlused tuleb esitada programmi rakendavale agentuurile EACI (Executive Agency for Competiveness and Innovation) Brüsselis.
Kuigi programmist ei toetata investeeringuid, pakub see taotlejatele võimalust rahastada tegevusi, mis on suunatud säästva energeetika populariseerimisele ja uute tehniliste lahenduste tutvustamisele.
Programmist abi saanud projektides on näiteks läbi viidud säästva energeetika alaseid koolitusi ja teabepäevi, tehtud hulgaliselt teabematerjale ja abivahendeid säästva energeetika asjatundjatele ja huvilistele. IEE programmi projektis osalemine annab võimaluse paremini tundma õppida teiste Euroopa Liidu riikide vajadusi ja kogemusi säästva energeetika arendamisel, samuti arendada enda kontaktide võrku Euroopa Liidu maades.
Eesti mittetulundusühingud, omavalitsused ja ettevõtted on olnud partneriks mitmetes IEE programmist finantseeritud projektides. 2008. aasta taotlusvoorule esitatud projektides osales 18 Eesti asutust. Eesti partneriga edukaid taotlusi oli kokku 7. Ühtekokku osales erinevatest Euroopa Liidu riikidest 2008. aasta programmi taotlusvoorus üle 300 taotluse.
Nagu ka varasematel aastatel, on ka sellel kevadel plaanis läbi viia programmi infopäev. Eeldatavalt toimub infopäev aprilli lõpus või mai alguses Tartus. Eelmisel aastal toimunud infopäeva slaidid on kättesaadaval MKM kodulehel http://www.mkm.ee/failid/28042008_IEE_infopaeva_slaidid.pdf
Parim infoallikas programmi kohta on selle koduleht: http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html.
Järgnevalt annab säästva energia talituse juhataja Madis teada uuest rahastamisvõimalusest säästva energeetika valdkonnas.
Lisaks struktuurifondidele kasutab Euroopa Liit oma sihtide saavutamiseks nn Ühenduse programme, mille kaudu jagatakse kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja peatselt liituvatele riikidele abi Euroopa Liidule olulistes valdkondades. Säästva energeetika (st energiasäästu, taastuvenergia ja säästva transpordi) valdkonnas toetatakse tegevusi programmist "Intelligent Energy Europe" (IEE).
31. märtsil 2009 kuulutati välja programmi 2009. aasta taotlusvoor. Taotluste vastuvõtmine toimub 25. juunini 2009, taotlused tuleb esitada programmi rakendavale agentuurile EACI (Executive Agency for Competiveness and Innovation) Brüsselis.
Kuigi programmist ei toetata investeeringuid, pakub see taotlejatele võimalust rahastada tegevusi, mis on suunatud säästva energeetika populariseerimisele ja uute tehniliste lahenduste tutvustamisele.
Programmist abi saanud projektides on näiteks läbi viidud säästva energeetika alaseid koolitusi ja teabepäevi, tehtud hulgaliselt teabematerjale ja abivahendeid säästva energeetika asjatundjatele ja huvilistele. IEE programmi projektis osalemine annab võimaluse paremini tundma õppida teiste Euroopa Liidu riikide vajadusi ja kogemusi säästva energeetika arendamisel, samuti arendada enda kontaktide võrku Euroopa Liidu maades.
Eesti mittetulundusühingud, omavalitsused ja ettevõtted on olnud partneriks mitmetes IEE programmist finantseeritud projektides. 2008. aasta taotlusvoorule esitatud projektides osales 18 Eesti asutust. Eesti partneriga edukaid taotlusi oli kokku 7. Ühtekokku osales erinevatest Euroopa Liidu riikidest 2008. aasta programmi taotlusvoorus üle 300 taotluse.
Nagu ka varasematel aastatel, on ka sellel kevadel plaanis läbi viia programmi infopäev. Eeldatavalt toimub infopäev aprilli lõpus või mai alguses Tartus. Eelmisel aastal toimunud infopäeva slaidid on kättesaadaval MKM kodulehel http://www.mkm.ee/failid/28042008_IEE_infopaeva_slaidid.pdf
Parim infoallikas programmi kohta on selle koduleht: http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html.
Tellimine:
Postitused (Atom)
