Lairiba-Internet on infoühiskonna arendamise nurgakivi

Eile kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2013" muudatused.

Arengukava seab eesmärgiks:
1. 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada Interneti-ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
2. Välja on ehitatud fiiberoptiline baasvõrk arvestusega, et 98% majapidamistest, ettevõ­tetest ja asutustest asuvad baasvõrgu liitumis­punktile lähemal kui 1,5 km.

Võimaluse eesmärkide püstitamiseks annavad mitmed Euroopa Liidu finantsinstrumendid: peamiselt eri arengukavades infoühiskonna arenguks, maaelu arenguks ja regionaalarenguks mõeldud juba olemasolevad või lisanduvad meetmed.

Euroopa Liidu eri tasanditel on rõhutatud lairiba Interneti-võrkude rajamise tähtsust, kutsutud liikmesriike sellesse panustama ja kasutama selleks sealhulgas struktuurifondide raha. Lisaks struktuurifondide võimalustele on näiteks 2009. aastal heaks kiidetud Euroopa Liidu majanduse elavduspaketis selleks suunatud lisavahendeid kasutamiseks maaelu arengukavade kaudu, millesse tuleb liikmesriikidel lisada lairiba Interneti-võrgu rajamiseks mõeldud meetmed.

Esimesi samme meetmete kujundamisel tutvustati Eesti maaelu arengukava 2007-2013 seirekomisjoni istungil juba juunis.

Viitna ümbersõit uues kuues

Viitna kõrts. Kõik ju teavad, kus see asub ja mis hinnaga seal kartulisalat on... Kuid järgmine asi, mis sellega meenub on väike liikluslik tohuvabohu. Kõrtsi ees on nii palju võimalusi, kuhu edasi minna, et see võib tekitada väikese filosoofilise segaduse... kes tahab ujuma minna või parkida või teed ületada või kaubaautoga segamatult Narva poole liikuda või hoopis suure turismibussiga mõisnike elu kaema minna. Kui kõik need faktorid peaksid veel kokku ka langema, siis tunnistan käsi südamele pannes, et minusugusele variblondile muutub olukord natuke ohtlikuks....eriti siis kui samal ajal peaks mingi autopedaali alla vajutama ja käiku vahetama. Kuid tunneli lõpus on valgus, sest...

...meie minister kiitis heaks järjekordse europrojekti, mis peaks elu lihtsamaks muutma. Sügisel on Narva maantee Viitna läheduses olevale lõigule oodata töölustist pakatavaid ehitusmehi, kes kahe aasta jooksul ehitavad tee neljarealiseks ja lisavad igasuguseid vajalikke peale- ja mahasõite, viadukte, sildu ja jalgrattateid. Kindlasti leiate Maanteeameti kodulehelt tulevikus täpsemalt tööde kirjeldusi... Loomulikult pole see kõik tasuta, kuid hea asi on see, et 85% sellest suurest summast tuleb Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Keda europrojektid rohkem huvitavad, siis kerget õhtust lugemist leiate MKMi ja Struktuurifondide kodulehelt. Kui sellest jääb väheseks, siis andke teada! :)

Infoühiskonna projektide hetkeseis

Projektide hetkeseis on ülevaatlikult kirja pandud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse kodulehel. Tabelite abil saab ülevaate avatud taotlusvoorudest kohustuste võtmise ja väljamaksete hetkeseisu ning investeeringute kavaga rahastamisotsuse saanud riiklikult olulistest projektidest.

Hetkel käimasolev jooksev voor keskendub aga alljärgnevatele teemadele:

· üleminek paberivabale asjaajamisele avalikus halduses
· avalike teenuste arendamine
· teabe digitaalsele kujule viimine
· infosüsteemide koosvõime suurendamine
· riigi infosüsteemi turvalisuse tõstmine

Ministri määruse alusel võivad olla toetuse taotlejad:

1) põhiseaduslikud institutsioonid
2) valitsusasutused ja nende hallatavad asutused
3) kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud
4) mittetulundusühingud ja sihtasutused - omaosalus 15%
5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud - omaosalus 15%

Kas e-bussile jõuan?

Vabalt jõuad! Eile startis e-buss, mis on 10-kohaline internetiühendusega arvutiklass, külastades kokku 49 valda. Kui õnnestus bussist siiski maha jääda, registreeru internetikoolitusle, kus saad õppida nt e-teenuste ja turvalist ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamist.
Projekte viiakse läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusel.

Eurorahade kasutamisest MKMis

Paljud Toetustasku lugejad on tundnud huvi, kuidas saavad MKM kohustuste ja väljamaksete graafikus mõnede valdkondade näitajad ületada 100%-ti.

Lühidalt selgitades on MKM kohustuste ja väljamaksete näitaja jagatud jooksva aasta ja kogu 2007-2013 perioodi näitajate vahel. Jooksva aasta näitajad tulenevad riigi eelarvest, perioodi näitajad aga rakenduskavadest. Viimased on lukku löödud Euroopa Komisjoni otsusega ja neid saab muuta erandjuhtudel uute läbirääkimiste algatamise käigus.

Euroopa Liidu vahendid on erinevalt riigi oma vahenditest arvestusliku iseloomuga ja seetõttu on võimalik riigi eelarvesse teatud aastaks planeeritud struktuurivahenditega paindlikumalt ringi käia. Nii võibki tekkida ettevõtluse ERDF ja infoühiskonna ERDF meetmete sarnane olukord (vt MKM meetmete kohustuste ja väljamaksete graafikust täpsemalt), kus 2009. aastaks tehtud plaan saab aasta keskel ületatud. See toimub arvestuslikult järgmise aasta vahendite arvelt planeeritust kiirema vahendite rakendamise tõttu.

Küll aga ei saa terveks perioodiks 2007-2013 ette nähtud vahendeid ületada ja vastupidine olukord vahendite planeeritust vähesem kasutamine tekitab N+2(3) reegli rikkumise ohu. Seda peame jälgima ja rangelt kinni pidama. Selgitame täpsemalt mõnes järgmises postituses.

Riigiabi piirmäärade suurenemisest veel...

Eilses MKMi pressiteates on viide Toetustaskusse ka, seega vaid paar täpsustavat rida siinkohal. Toon veel eraldi välja, millistele meetmetele uus piirmäär kehtib.

Suurenenud piirmäära raames saab euroraha taotleda EASi ja KredExi meetmetes:
Eksporditurunduse toetamine
Ühisturunduse toetamine
Välismessitoetus
Innovatsiooniosakute toetusmeede
Ettevõtja turismiturunduse toetamine
Teadmiste ja oskuste arendamise toetamine
Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus
Klastrite arendamise toetamine
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine
Arendustöötajate kaasamise toetamine
Avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamine
Ettevõtlusinkubatsiooni toetusprogramm
Teadmiste ja oskuste arenguprogramm
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm
Turismi teadlikkus- ja koolitusprogramm
Stardi- ja mikrolaenu käendusprogramm
Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programm
Ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse parandamise täiendav tugiprogramm

Infot ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku rakendusest MKMi valdkondades

Eelmisel nädalal avaldati mitmel pool meedias teateid, et Euroopa Komisjon (EK) on heaks kiitnud Eesti meetme ettevõtjate abistamiseks majanduskriisi ületamisel. Teadaanne on tekitanud mitmeid küsimusi ning kuivõrd siseriiklikult peaksid vastavad muudatused jõustuma juba järgmise nädala jooksul, siis teen väikse ülevaate muudatuse sisust ka siia keskkonda.

Vastav EK otsus tuleneb EK teatisest "Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks", millest tulenevalt muudeti ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi piirmäära kolme aasta pikkuseks perioodiks 01.01.2008-31.12.2010 endiselt 200 000 EUR ettevõtte kohta ajutiselt 500 000 EUR ettevõtte kohta sel perioodil.

Kokkuvõtlikult on see EK poolt lubatud võimalus ning üks osa juba eelmise aasta lõpus algatatud üldisest lihtsustuspaketist. Enne vastavas raamistikus meetmete rakendamist tuli EKle saata vastav riigiabi teatis, mida MKM ka tegi ning millele nüüd positiivne otsus saabus.

Antud vähese tähtsusega abi piirmäära suurendus laieneb vastavatele EAS ja SA Kredexi poolt rakendatavatele struktuurifondidest rahastatavatele meetmetele. Nende raames saavad ettevõtjad summaarselt rohkem ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antavat abi ja vähese tähtsusega abi erinevatest meetmetest taodelda.

Esmapilgul võib tunduda ülal toodud selgitus segadusse ajav, selle tõttu lisan täpsustuseks, et täiendavalt mingit uut meedet antud otsusega ei loodud ning eraldi 500 000 EUR suurust toetust ettevõtetele andma ei hakata. Piirmäära suurendus laieneb juba olemasolevatele meetmetele.

Antud muudatus on eesti ettevõtjatele praeguses majandusolukorras kindlasti väga oluline. See laiendab nende võimalusi tarbida senisest enam EL vahendeid oma tegevuse arendamiseks, sh konkureerimiseks rahvusvahelistel turgudel. Kindlasti julgustab ettevõtlikke inimesi alustama oma ettevõttega ning parandab olemasolevate ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Rakendusüksusteks, kes vastavat euroabi MKMi valdkondades jagavad, on SA KredEx ning EAS, millede vahel on erinevad toetusmeetmed jagatud (täpsemalt vaata toetustaskus olevast meetmete tabelist või Külli eelmisest postitusest).

Oleme Twitteris!

Tänasest oleme jälgitavad Twitteris! MKM liikus ka just hiljuti sinna, nii ka meie. Twitter tundub igati hea koht olevat ja kellel sealt meie tegemisi mugavam näha, siis edaspidi saab järge pidada seal: http://twitter.com/Toetustasku.

Põhirõhk on ikkagi meil siinsamas blogis info avaldamisel ja plaanis on järjest uuendusi :)

Koondülevaade MKM meetmetest

Kiire ülevaate MKM toetusmeetmetest leiate siit!

Esialgu on tegemist vana hea Exceli tabeliga, edaspidi muutub ülevaade aga siiski atraktiivsemaks ja silmatorkavamaks. Hetkel kajastub 2009. aasta juuli seis, teeme tabelile jooksvalt uuendusi. Info on esitatud rakenduskavade lõikes, kuna meie meetmed jagunevad kõigi kolme rakenduskava vahel.

Kokku on välja töötatud 33 meedet, lisandumas on veel 3-4 meedet. Suurem osa meetmetest avanesid 2008. aasta jooksul, vaid infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm avanes 2007. aastal. 2009. aastat võib lugeda ümberorienteerumise aastaks. Vaatmata sellele, et 2009. aasta alguses on meetmetesse suurem osa majanduskeskkonnast tulenevaid uuendusi ja lihtsustusi sisse viidud, on veel asju, mis on lähitulevikus muutumas. Kindlasti ei pääse muudatustest ka perioodi teises pooles.

Toetustasku on esitatud võistlustulle RegioStars 2010

Juba mitmendat aastat korraldab Euroopa Komisjon konkurssi RegioStars, mille eesmärgiks on tunnustada innovaatilisi projekte. Ettevõtmise eesmärgiks on tuua eeskujusid ja tekitada inspiratsiooni teistes liikmesriikides ESF, ERDF või ÜFist rahastatud projektest.

Sisuliselt on niisiis tegemist erinevaid projekte või teavitustegevusi tutvustavate kodulehtede võistlusega ja seda kuues kategoorias. Toetustasku on esitatud Eesti esindajana informatsiooni ja kommunikatsiooni kategooria all, mille kandvaks ideeks on struktuurifondide kohase kvaliteetse info edastamine ja lisandväärtuse väljatoomine, mis saavutatakse neid vahendeid kasutades.

Laekunud tööde puhul hinnatakse webi kasutajasõbralikkust; disaini; esitamisviisi efektiivsust, loomingulist ja informatsioonirikkust, näidates lisandväärtust, mida eurorahadega saavutatakse; sisu asjakohasust ja kvaliteeti; esitatav info peab kajastama 2007-2013 perioodi ja lisaks viitama eelmiste perioodide tulemustele.

Võitjad kuulutatakse välja 2010. aasta kevadel. Igatahes jääme siis tulemusi ootama:)

Korterelamute korrastamine alaku!

Taaskord on põhjust rõõmustada struktuurivahendite elluviimise edusammude üle. Nimelt juba alates 1. juunist võtavad SEB Pank ja Swedbank vastu laenu taotlusi korterelamute energiatõhususe parandamiseks ja seeläbi küttekulude pealt kokkuhoidmiseks. Elluviidav struktuurivahendite kasutamise skeem on Euroopas ainulaadne ning see on huvi tekitanud ka teistes struktuurivahendeid kasutavates riikides. Juuni lõpu seisuga on lepinguid sõlmitud alla kümne, täiendavalt on menetluses taotlusi summas üle 90 miljoni krooni eest.

Korterelamute renoveerimislaenu näol on tegemist MKM ja KredExi koostöös valminud meetmega, millega võimaldatakse korterelamule soodusintressiga pikaajalist laenu. Täpsemat infot saab lisaks KredExi kodulehele ka SEB Panga ja Swedbank'i kodulehtedelt.

Korterelamute energiasäästlikumaks muutmise küsimus on kerkinud peamiselt Eesti eluasemefondi amortiseerumisest tuleneva eluasemekvaliteedi langusega, kulude (eelkõige küttehindade) suurenemise ning Euroopa õiguskeskkonnast tulenevate kohustustega. Kui võrrelda meie nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud elamufondi keskmist energiatarbimist teiste ELi liikmesriikidega, siis on see ruutmeetri kohta kõrgem. Eestis on see näitaja ligikaudu 220 kWh/m2, samas Soomes ja Rootsis, kus kliima on Eestiga sarnane või isegi jahedam, alla 150 kWh/m2.

Ekspertarvamuste põhjal on aga korterelamu korraliku rekonstrueerimis- ja renoveerimistegevuse tulemusel võimalik saavutada isegi 45-50% energiasäästu, millest tekib oluline küttekulude kokkuhoid ning mis võimaldab pikema perioodi jooksul katta rekonstrueerimiseks tehtud investeeringu. Energiasäästu eesmärkidel renoveeritud elamu võib saavutada tulemuse, kus igakuine maksekoormus laenu võttes elamu elanikel ei suurene, kuid samas on maja ise soojem ja palju kenam.

Iga laenu võtmine on tõsine otsus, mis tuleb korralikult läbi mõelda ja kalkuleerida. Korterelamut jagavad inimesed on sageli väga erineva elatustasemega ning laenu võtmine võib olla suurema sissetulekuga inimestele lihtsam otsus kui vähem kindlustatud inimestele. Seetõttu ongi väga oluline korteriühistu arvutused küttekuludelt kokkuhoiu ja laenu tagasimakse summa tasakaalu osas.

Programmi viiakse ellu Elukeskkonna arendamise rakenduskavast Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi abil. Loe lisaks ka programmi avamise pressiteadet.