tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

esmaspäev, 31. august 2009

Minister Parts toetab eurorahade ümberjagamist valdkondade vahel

Tänases Äripäeva artiklis on välja toodud, kuidas aastad tagasi paika pandud eurorahade jaotus vajakas praeguses olukorras ümberarvestamist, kuid see vajab uusi otsuseid erinevate ministeeriumite vahel.

Vähendada võiks n-ö toredusinvesteeringud ning keskenduda ekspordi, investeeringute ning töökohtade loomise soodustamisele, arutleb Juhan Parts.

Artikli juurde saab siit.

neljapäev, 27. august 2009

Infotehnoloogia avalikus halduses, aastaraamat 2008

Hiljuti valmis "Infotehnoloogia avalikus halduses" aastaraamat 2008. Raamatus kõnelevad valdkondade ja projektide eestvedajad ning muuhulgas saab hea ülevaate EL struktuurivahenditest rahastatud projektidest. Eesti keeles on raamat üleval siin.


kolmapäev, 26. august 2009

Täiendused MKM MEETMETE tabelisse

Taaskord on põhjust juhitda Teie tähelepanu MKM MEETMETE tabelile, vaata Toetustaskus paremale:) või siis siia. Ühtekokku on MKM välja töötanud 34 meedet.

Võrreldes suvise seisuga on jõustunud kaks meedet: Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord ning Katse- ja pooltööstuslike laborite infrastruktuuri investeeringute toetamise tingimused ja kord. Esimene neist on suunatud ettevõtlusaktiivsuse suurendaminsele loomemajanduses, loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele ning loomeettevõtjate ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö hoogustamisele soodsa tegutsemiskeskkonna loomise ja koostöö arendamise kaudu. Teise meetme üldeesmärgiks on aga ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine läbi teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri investeeringute toetamise.

2009. aasta jooksul on veel plaanis avada eskpordigarantiide meede ning rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise skeem. Tõenäoliselt lisanduvad veel mõned uued algatused seoses muudatustega majanduskeskkonnas, nendest on aga veel liiga vara kõnelda.

esmaspäev, 17. august 2009

Kuidas läheb lennujaamade arendamise koondprojektil?

Ruhnust me juba oma blogis kirjutasime, kuid teistest veel mitte.
Talitusekaaslane käiski Tartus kaemas, mis teoksil...

Teoksil on palju. Hetkel käib reisiterminali ehitamine. Olemasolevast reisiterminalist jäävad alles vaid konstruktsioonitalad, külgmised seinad ja katus. Reisiterminali suureneb ehituse tulemusena ca 300 ruutmeetri võrra. Siis kui kõik valmis, võib reisiterminal vastu võtta ka regulaarreise. Tegelikult on juba natuke algust tehtud... 3. juulil oli ajalooline moment - Tartu lennurajal maandus esimene AirBalticu lennuk.
Palju on veel teha... Näiteks soetatakse uus päästeauto, mis vajab ka kodu ja seega ehitatakse talle depoo.

Tartu lennujaamas tehakse veel palju muudki.... Keda detailid huvitavad, siis soovitan vaadata Tallinna Lennujaama kodulehele!

teisipäev, 11. august 2009

Ehitusest Pärnus...

...räägib meile Eva Maanteeametist:

On rõõm teatada, et suuresti tänu Euroopa Ühtekuuluvusfondile, algab selle aasta sügisest Pärnus Ehitajate tee ja Lääne ühenduse ehitus. Ehitajate tee on kavas ehitada 2+2 sõidurajaga maanteeks, samuti tehakse korda palju Ehitajate teega ristuvaid linna tänavaid. Lääne ühenduse praegune kuumaastik saab olema 1+1 sõidurajaga tee - sile nagu siidilint!

Linnaelanikud saavad ehitusest rohkemat aimu ilmselt järgmisel aastal, kui Ehitajate teel ja Lääne ühendusel (Lennujaama kandis) algab tihe töö! Samas ei pea rahvas muretsema sellepärast, et kuidas siis liiklema pääseb. On ju ikkagi harjutud sõitma oma teada-tuntud radu pidi... Asi on nimelt selles, et ehituse ajaks on pandud Töövõtjale kohustus, et 1+1 sõidurajaga tee peab olema liiklejatele kogu ehituse vältel avatud, samuti peab olema läbipääs tagatud ka Lääne ühendusel. Ja et sellest veel vähe ei ole, alustatakse 2010 aastal ka Papiniidu silla rekonstrueerimist. Nii, et Pärnu linn saab olema üks suur ehitustander!

Kõik see peaks valmis saama 2011 aasta suve lõpuks. ÜF toetab seda projekti 85% ulatuses. Keda asjade kulg täpsemalt huvitab, saab infot Maanteeameti kodulehelt.

neljapäev, 6. august 2009

Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse (I osa)

Kas olete kursis, kuidas toimub Euroopa Liidu liikmesriikidele euroraha jagamine perioodide lõikes? Miks ja mille alusel Eesti sai 53,3 miljardit krooni? Kes selle üle otsustasid? Kas meil ka sõnaõigust selles protsessis oli? Kui ei, siis järgnev Toetustasku sari "Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse" on just nendele küsimustele vastuste leidmiseks. Sissejuhatuseks natuke Euroopa Ühenduse eelarveprotsessist.

Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raamid 2007-2013 perioodiks on paika pandud EL finantsperspektiiviga 2007-2013. Tegemist on mitmeaastaselt planeeritavate tulude ja kulude struktuuri ning maksimaalseid piirsummasid sisaldava instrumendiga. Finantsperspektiivi põhjal koostatakse igal aastal EL aastaeelarve kokkulepitud kulude ja tulude piirmäärasid ületamata. Seega annab finantsperspektiiv struktuurifondide üldregulatsioonile rahalised raamid. Kui struktuurifondide üldregulatsioon määrab ära mis valdkondi ja mis tingimustel saab rahastada, siis finantsperspektiiv sätestab piirsummad ja reaalsed rahalised vahendid kogu perioodiks. Muudatused finantsperspektiivis võivad kaasa tuua ka muudatusi SF üldregulatsioonis ning liikmesriikide eelarvetes.

EL finantsperspektiiv võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt institutsioonidevahelise lepinguna. Selleks, et lepinguni jõuda kohtuvad EL rahandusministrid eesmärgiga ühtlustada seisukohti EL finantsperspektiivi ning EL eelarvepoliitika osas.

2007-2013 EL finantsperspektiivis moodustab ühtekuuluvuspoliitka kogu Euroopa Ühenduse eelarvest 36% ehk 308 mlrd eurot. Sellest 62% ulatuses peaksid projektid olema suunatud Lissaboni strateegia kasvu ja töö eesmärkidele.

Struktuurifondid on keskendunud järgnevatele prioriteetidele:
- arengus maha jäänud piirkondade toetamine (Eesmärk 1)
- majanduslikule ja sotsiaalsele kasvule kaasa aitamine piirkondades, mis läbivad strukturaalseid raskusi (Eesmärk 2)
- treeningsüsteemide uuenduste edendamine ja töökohtade loomise toetamine väljaspool “Eesmärk 1” regioone, kus sellised meetmed moodustavad osa järele jõudmise strateegiatest(Eesmärk 3)

Lisainfot leiate siit!

teisipäev, 4. august 2009

Transpordi valdkond kiirendab euroraha kasutust

Ilmselt jõudsite juba märgata kõrvalolevast uuendatud eurorahade kasutamise graafikust, et toimunud on muudatus - suurenenud on kohustuste võtmise osa transpordi valdkonnas. Seetõttu on tõusnud ka kogu MKM meetmete kohustused. Transpordi valdkonnas tõusid planeeritavad kohustused seniselt 2,7 miljardilt 6,9 miljardile ja võetud kohustused 2,5 miljardilt 4,6 miljardile. Ja tuleneb see kõik juuni alguses kinnitatud investeeringu kava muudatustest.

Selgituseks räägib Julia Bergstein (transpordi infrastruktuuri talituse juhataja):

Miks suurenesid transpordi valdkonna kohustused nii suurel määral?
Tänaseks kujunenud olukorras on riigi prioriteet välisvahendite kasutamise kiirendamine majanduse elavdamiseks. Seetõttu tehti olulisi muudatusi mitmetes euroraha kasutamise otsustes. Esmalt taotleti Euroopa Komisjonilt (EK) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatust Tallinn-Tartu maantee osade lõikude ehituse abikõlblikuks muutmiseks. Sellest tulenevalt muudeti juunis ka investeeringute kava. Tulenevalt ehitushindade langusest vaadati üle projektide maksumused ning tehti korrektiive projektide rakendamise aegades st, et toetuse saajad on kohustatud oma projekte eelnevalt planeeritust oluliselt varem ellu viima. Võetud kohustuste suur maht on tingutud osalt ka EK poolt antud võimalusest suurprojektidele siseriiklike toetuse taotluse rahuldamise otsuste tegemine enne EK poolt välja antud projekti rahastusotsust.

Mida kohustuste võtmine reaalselt tähendab transpordi valdkonna projektide puhul?
Reaalselt tähendab see seda, projekte hakatakse varem ellu viima ja välisvahendite väljamaksed aastatel 2009-2011 suurenevad. Näiteks võrreldes 2008 aastal planeerituga peaks 2009 aasta väljamaksed suurenema üle 200 mln kr. „Peaks“ seepärast, et kõik sõltub hankemenetluste kulgemisest ja vaiete esitamistest. Kui kõik hanked kulgevad plaanipäraselt ja pakkujad ei esita vaidlustusi on sel aastal võimalik välja maksta 1,56 miljardit krooni välisvahendeid. Hangete vaidlustuste puhul lükkuvad mõnede objektide ehituse algused 2010 aastasse ning sel aastal välja maksmata summad lükkuvad samuti tulevasse aastasse. 2010 aastaks planeerime väljamakseteks 2,5 miljardit krooni välisvahendeid.

Milline on praegune seis, kui palju on juba rakendamisel?
Investeeringute kavas olevast 24 projektist on minister kinnitanud 13 projektitaotlust ning 3 projektitaotlust on veel menetluses. Sel aastal ootame veel 4 ja kui hästi läheb siis 6 projektitaotlust.

Selle aasta lõpuks oleme planeerinud 18 projektitaotluse rahuldamise, mille välisvahendite kogumaht on 8,2 miljardit krooni. Kõik toetuse taotluse rahuldamise otsuse saanud projektid on rakendamise eri faasides. Mõned projektid on ehituses alates möödunud aastast, osade ehitus algas käesoleval aastal, paljude projektide hankemenetlus on käimas.