EAS I poolaastal: Välisinvesteeringute kaasamine

Välisinvesteeringute kaasamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all.

Üheks tähtsamaks tegevuseks esimesel poolaastal oli tootearendus, mille käigus töötati välja Eesti majanduskeskkonna müügiargumendid ja nende toodeteks muutmine, mis on vajalik EASi välisesindajate ja teiste riigi esindajate töö lihtsustamiseks Eesti tutvustamisel ning välisinvesteeringute kaasamisel.

2010.a alguses valmis Eesti tööjõu oskuste audit ning 2010.a esimeses pooles otseste välisinvesteeringute (OVI) analüüs, mis keskendus OVI trendidele maailmas viimase viie aasta jooksul ning tõi välja Eesti potentsiaalsed sihtsektorid ja –riigid. Tööjõu oskuste auditi tulemusena kaardistati Eesti tööjõu kättesaadavus ja paiknemine olulisimate oskuste lõikes.

Päringuid laekus esimesel poolaastal 110, millest 70 olid investeerimispäringud ning 40 üldmajanduslikud päringud. Valdav osa investeerimispäringutest on tulnud Euroopa riikidest, mõned üksikud USAst, Koreast ja Hiinast, kuid samuti Aafrikast ja Kesk-Aasiast. Peamiselt tuntakse huvi ettevõtte asutamisprotseduuride ning Eesti poolt pakutavate sh EASi toetuste vastu. Lisaks tuntakse huvi Eesti üldise ettevõtluskliima ja maksusüsteemi vastu. Valdkonniti oli populaarseim metalli- ja masinatööstus.

Mainekujundus- ja kontaktüritusi korraldati sihtturgudel kokku 30, sh Soomes, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Ameerikas, Hiinas, Venemaal, Ukrainas ja Jaapanis. Tippsündmuseks võib aga pidada juunis toimunud The World Investment Forum’it Tallinnas, kus osales 200 ettevõtet üle terve maailma, sh. Skype, IBM, Nokia jne.

Olulisel kohal oli rahvusvahelise kontaktvõrgustiku arendamine, sh võtmekonsultantide kaasamine, mis võimaldaks omakorda nende kontaktide kasutamist. Uuendati kõik turundustrükised ning edastati välisesindustesse ja saatkondadesse.

Shanghais avati EXPO 2010 raames 1000m² suurune paviljon, mida on külastanud miljonid inimesed. Tähtsamatest paviljoni külalistest võib nimetada Hiina Rahva Kongressi asejuhti Hua Jian Min’i, Soome Vabariigi president Tarja Haloneni, Läti Vabariigi peaminister Valdis Dombrovskist, Kanada kaubandusminister Peter van Loani.

Innovatsiooniosakuid nüüd kolm korda rohkem

MKM otsustas EASi ettepanekul suurendada Innovatsiooniosakute toetusprogrammi mahtu 30 miljoni krooni võrra 45 miljonile kroonile. Tänaseks on osakute abil rahastatud juba 262 projekti kogusummas 16,4 miljonit krooni. Innovatsiooniosakud on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2009. aasta veebruaris alguse saanud programm on ettevõtjate seas olnud üle ootuste populaarne ning esialgne 15 miljoni kroonine eelarve sai täis juba käesoleva aasta augustis. Lisandunud 30 miljonist kroonist peaks kasvava taotluste tempo juures jätkuma umbes 2-3 aastaks. Innovatsiooniosakute taotlusi saab esitada jooksvalt EAS-s.

Väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad saavad innovatsiooniosakut kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt. Alates selle aasta jaanuarist saab innovatsiooniosakute toel abi ka rakenduskõrgkoolidelt ja tehnoloogia arenduskeskustelt. Osaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest. Kui on plaanis kallim arendustöö, saavad kuni viis ettevõtjat esitada ühistaotluse kuni 250 000-kroonise innovatsiooniosaku saamiseks.

EAS I poolaastal: Ekspordivõimekus

Ekspordivõimekuse suurendamine ja rahvusvahelistumine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all. Tegevusi rahastatakse ERDF-st ja ESF-st.

Esimesel poolaastal pöörati suuremat rõhku koolitustegevuste pikemaajalisematele ja suuremat mõju loovatele valdkondadele. Teiseks fookuseks on oli ettevõtete ettevalmistamise parandamine välisturgudele minekuks läbi koolituste, nõustamiste ja kontaktürituste sihtturgudel. Kolmandaks pandi rõhku riiklike turundusürituste tõhususe tõstmisele.

Eksporditeadlikkuse programmi raames on jätkati edulugude ja ekspordialaste artiklite avaldamist kõigis suuremates päevalehtedes ja maakonnalehtedes. Muuhulgas tehti koostööd ajakirjaga Saldo, mille viies numbris ilmusid ekspordialased artiklid ja reklaamid. Ekspordile pandi rõhku ka innovatsiooniajakirja HEI märtsikuu numbris.

Koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga viidi läbi eksportmentorklubi üritused välislektorite osavõtul. 2010.a esimesel poolaastal osaleti 4 piirkondliku ettevõtluspäeva korraldamises eksporditöötubadega „Kuidas leida kliente välismaal ja olla edukas välisturgudel?“.

Tulenevalt eksportivate ettevõtete huvist korraldati sektoripõhiseid sihtturu uuringuid tutvustavaid seminare mööbli-, toiduainete- ja rõivatööstuse, energeetika, infotehnoloogia ning laevanduse valdkonnas. Samuti koostati Incoterms 2000 ja 2010 kasutajajuhised, millede eesmärgiks on tõsta Eesti ettevõtjate ekspordivõimet läbi jooksva kaubanduspraktika kajastamise.

Esimesel poolaastal toimus kümme eksporditurunduse koolitust, viis messikoolitust, kaheksa Ekspordi Akadeemia seminari tipp- ja keskastmejuhtidele ning õppereisid Valgevenesse ja Austriasse.

Arendustöötaja kaasamise toetuse taotlusi esitati poolaastaga 20, millest rahuldati 15. Välismessitoetuse vastu oli ettevõtjate huvi erakordselt suur. Kokku esitati poole aastaga 122 taotlust, millest rahastati 93. Enamus projektidest puudutas messidel osalemist ning mõnevõrra vähem oli messikülastusi.

EASi poolt korraldati neli ühisstendi välismessidel. Stockholmis toimus mööblimessi ajal Eesti Mööbli ja Disaini päev, kus osales üle 40 tootja. Ürituse olulisust näitas ka minister Juhan Partsi osalemine ning tuginedes mööbliliidu juhi Priit Tamme tagasisidele, olid paljud Rootsi partnerid üllatunud Eesti tootmise kaasaegsusest. Taanis osales üheksa Eesti IT ettevõtet ICT EXPO messil, kus teiste hulgas tutvustas Tallinna Börs oma uudset IT lahendust pensionisüsteemi arendusena. Kolmanda suurema tegevusena osaleti riigistendiga Hannoveri Tööstusmessil, kus kümnest Eesti väljapanekust osalenud ettevõttest pälvisid erilist tähelepanu fits.me rõivarobot. Neljanda suurema tegevusena osaleti Transrussia messil, kus suurematest ettevõtetest osalesid Tallinna Sadam, Eesti, Raudtee, Spacecom ning Muuga CT.

Välisinvesteeringute kaasamiseks osaleti Eestit tutvustava stendiga Shared Service Week’il Šotimaal ning European Supply Chain konverents-expol Prahas.

Eksporditurunduse toetuse osas esitati 75 taotlust, millest rahastati 48. Poolaasta lõpuks oli elluviimisel 216 projekti. EASi poolt pandi sel perioodil rohkem rõhku nii ettevõtete teavitamisele kui ka toetatud ettevõtetele klienditoe osutamisele. Maikuus jõustus muudatus, millega lihtsustati elluviimisel olevate projektide muutmist, täpsustati abikõlbulike kulude loetelu ning piirati liigsuurte summade kasutamist turu-uuringuteks.

Sihtturu nõustamistoetuse ettevalmistamisel on loodud kontaktid Rootsi, Taani ja Norra konsultatsiooniettevõtetega, kes on huvitatud Eesti ettevõtete nõustamisest.

Ühisturunduse toetuste osas esitati 13 taotlust, millest rahastati 10.

Ettevõtluse Auhind 2010 kategooria Aasta eksportööri valimisel viidi sisse muudatus, mille kohaselt valitakse nominendid kolmes erinevas kategoorias: Edukas alustav eksportöör, Edukas väikeeksportöör ning Edukas suureksportöör. Tiitli eesmärgiks on tunnustada ettevõtet, kelle ekspordikäive ja selle kasv ning lisandväärtus ühe töötaja kohta on suurimad ja kes on panustanud arendustegevusse.

Kogemused ja tulemused

Kõige pealt suured, suured tänud Rainile, kes jagas meiega oma eurotoetuse taotlemise kogemust!
Mõte selliseid päriselu lugusid siia koguma hakata on meil juba tükk aega olnud, kuid esimese leidmisega oli raskusi – taotlejatel enamasti taotlemise ajal väga kiire ja ei jõua kirjutada, noh ja pärast kui toetus käes – no siis on ju veel kiirem :-) . Raini leidsimegi tegelikult Facebooki kaudu ja õnneks oli tal jõudu oma lugu ka Toetustaskusse panna. Nüüd jääme veel vaid lootma, et ehk siis kui projekt lõpusirgel, kuuleme Rainist veelgi.

Tegelikult on Raini lugu hea näide sellest, et „Räägi inimestega!“. Kas või sotsiaalmeedias. Igatahes just sealt jäi silma ka meile see kummaline lugu ID-kaardiga.
Tõesti tundub kummaline, et meie e-vabariigis, kus saab projekti taotluse esitada e-keskkonnas, e-allkirjaga, rääkimata e-hääletamisest ja e-maksudeklaratsioonist on äkki vaja oma „e-de“ tõestamiseks ID-kaardi koopiat. Hakkasimegi siis EASilt uurima, milles asi ja kuidas me sellest lahti võiks saada. Räägingi nüüd pisut lahti, miks asjad nii olid ja kuidas nad täna (suuresti tänu Rainile) on.

Nimelt selgus lähemal uurimisel EASist, et paraku juhtub vahel (harva, kuid siiski), et toetuse taotlejate hulgas on mõned vähem puhta südametunnistusega inimesed :-(. Üldiselt näeb see välja siis nii, et see vähem puhta südametunnistusega ettevõtja ostab mõnelt „konsultandilt“ sisse projektikirjutamise teenuse ( ja „ostab“ ei ole siin mõeldud klassikalises mõttes koos maksudega ja puha…). Seejuures pole ettevõttel plaaniski projekti tegevusi ellu viia ja ilmselt on tal olemas plaan arvetega susserdamiseks.
Üldiselt ikka soovib EAS juba taotlusfaasis ettevõtetega kohtuda. Ja üks koht, kus sellised asjad välja hakkavad tulema, on just esimene kohtumine. Kuna tegelikku plaani miskit suurt korda saata ju ettevõtjal pole, ei tea ta ka millest EASiga rääkida, projekt on ju kõigest kate ja süüvinud ta sellesse tõenäoliselt ei ole. Selles olukorras on üsna tüüpiline saata enda asemel vestlusele keegi teine (no tõenäoliselt see sama kirjutaja). EASil pole ju kõigi ettevõtete juhtide näod ometi peas, eks…
Novot nende mõne päti pärast, kes sedapidi oma musta plaaniga vahele on jäänud, sai sisse viidud nõue esitada koos taotlusega allkirjastaja ID-kaardi koopia – selle alusel siis sai vestlusel vaadata, kas ülelauamees on ikka see, kes allkirja andis.

Eks ta pahatihti nii ongi, et kõik piiravad sätted meie elus luuakse vaid mõne üksiku pahareti pärast. Arutasime siis koos EASiga, kuidas olukord proportsionaalsemalt reguleerida – nii et pätid jaole ei saaks, aga et me ausaid kodanikke liialt ei segaks.

Ja täna me enam ID-kaardi koopiat ei küsi! Küll aga tuleks vestlusele tulijal dokument kaasa võtta, sest nägu, nime ja allkirja kontrollitakse nüüd kohapeal. Ehk siis - kontroll jäi, aga koopiast vabanesime. Muide –dokument peab inimesel niikuinii koguaeg kaasas olema, seega EASi vestlusele tulles ID-kaardi kaasavõtmise palve ei ole just liigne kohustus.

"Nii väike asi" - ütlete? Aga suured asjad saavad väikestest alguse ja see lugu on hoopis sellest, et "Räägi inimestega!" ja igasugu asjad - väikesed ja suured - leiavad tee lahenduseni.

Suured tänud Rainile asjale tähelepanu juhtimast. Ainult nii – KOOS ja SUHELDES – saame asju paremaks teha.
Kasutaks siinkohal võimalust üleskutseks – rääkige meile ja meiega ning jagage oma kogemust ka teiste taotlejatega – kuidas taotlemine, rakendamine läinud on. Kui on esinenud probleeme või tekkinud ettepanekuid, siis äkki leiamegi koos paremaid lahendusi. Luban, et anname paremate lahenduste leidmiseks endast kõik. Jään Teie kirju ootama!
Nele

Ettevõtjate kogemused toetuste taotlemisel

Hakkame kajastama ettevõtjate kogemusi eurotoetuste taotlemisel majanduskeskkonnas. Kui Sinulgi on see teekond läbitud või käsil ning sellest võiks teistelegi rääkida, kirjuta meile oma kogemusest toetustasku@gmail.com.

Kogemus: Kasvutoetus sunnib kasvama
Rain Veetõusme, Meediakontaktide OÜ juht

Klassikaline eellugu
Tagantjärele tundub http://www.ajakirjanikud.ee/ loomine suisa kooliõpiku näitena. Esmalt sattusime tüütu probleemi otsa, siis leidsime sellele lahenduse ja viimaks hakkasime seda lahendust ka teistele pakkuma. Kõik sai alguses sellest, et kaks suhtekorraldajat panid tund aega kokku e-posti loendit, ühe kliendi pressiteate jaoks. Kõrvalt vaadates kummitas peas mõte, et seda peab saama kiiremalt ja lihtsamalt teha. 30 minutit hiljem oli sündinud lahendus, mida saaksid kasutada kõik huvilised ja mis oleks sama lihtne, kui tavalise e-kirja saatmine. Kolm kuud hiljem alustas Meediakontaktide OÜ uue lahenduse testimist. Nüüd saab iga soovija sama või parema tulemuse kahe inimtöötunni asemel ühe minutiga.

Kasvuks on vaja enamat
Umbes pool aastat peale idee sündi andsime teenuse esmakordselt kasutamiseks väljapoole ettevõtet. Nagu väikeettevõtluses ikka, pakkusime 3-4 tuttavale organisatsioonile võimalust teenusega tutvuda, seda kasutada ja tasu asemel meile jooksvalt tagasisidet anda. Mõni kuu hiljem asusime müügifirma toel teenust müüma.

Esimese raskuspunktina selgus, et enamik igapäevaselt müügitööd tegevatest inimestest ei saa meie toote müügiga hakkama. Ühtpidi osutus see liiga spetsiifiliseks, teisalt jälle lahenduselt nii lihtsaks, et uued kliendid ei saanud aru, kuidas see töötab. Ja kuigi see tundus uskumatuna, oli probleemiks just liiga lihtne lahendus.

Aasta otsa ponnistasime ettevõtte tutvustamise ja müügiga. Müügitööd proovis kokku 12 inimest ja vaid üks neist osutus edukaks. Klientide hulk hakkas kosuma ja peaaegu iga kuu saime tõdeda, et taas oleme teinud müügirekordi.

Kuid Eesti turg on väike ning kasumlikuks muutumiseks tuleb kliente märksa kiiremini leida, milleks on tarvis lisainvesteeringuid. Teenuse mudel võimaldas laieneda ka naaberriikidesse, kuid ka see eeldas täiendavat investeeringut. Investeeringuteks aga raha polnud.

Võimalik lahendus EASilt
Juba esimese tegevusaasta lõpus käis peast läbi mõte EASi poole pöördumisest. Diagonaalis sai võimalustele pilk peale heidetud ja see liigse keerukuse tõttu lootusetuks tunnistatud. Veidi üle aasta hiljem pöördusin selle juurde tagasi ja süvenesin rohkem. Et mitte takerduda taas kõikvõimalike nõuete ja reeglite lugemisse seadsime sammud otse Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusesse, kus umbes tunniajase arutelu tulemusena selgus, et põhimõtteliselt on kasvutoetuse saamine võimalik.

96 tundi, 92 lehekülge, 13 600 krooni
EASi kasvutoetuse taotlemine osutus olemasolevatest arenguvariantidest ilmselt kõige arukamaks. Järgmised kolm kuud töötasime selle sihiga. Kes nüüd eelloetust innustust on saanud, võiks hoolega silmas pidada järgmisi punkte, kuna vähemalt meile tulid mõned arengud ootamatutena.

Töö maht. Projekti materjalide ja nõuetega tutvumine ning selle kokkukirjutamine on väga ajamahukas. Samal ajal jäävad paljud teised tegevused seisma. Meil tegeles ettevõttega vaid kaks omanikku ja palgatööjõudu polnud võimalik juurde võtta. Projekti kirjutamise ajaks sisuliselt peatus müügitöö ja sai kannatada ka klienditeenindus. Klientide arv siiski kasvas, kuid üksnes nende arvelt, kes ise meieni tee leidsid.

Projekti keerukus. Kuigi äriplaan oli kahe aasta jooksul juba pähe valmis kirjutanud, osutus kõikvõimalike lisade koostamine siiski raskeks. Aja kokkuhoiuks sai finantspoole koostamiseks palutud abi ka raamatupidamisfirmalt, kellel varasemalt selliste projektide kirjutamise kogemus.

Kuhi dokumente. Kuigi avastasime nii mõnegi lisa vajaduse alles viimastel päevadel enne esitamistähtaega, saime kõik kokku. Ja peale raamatupidamisfirma arve esitamist saime teha veidi statistikat. Arvestamata tunde, mis kulus materjalidega tutvumiseks ja lugemiseks, läks projekti koostamisele kokku 96 töötundi. Kogu esitatud materjalide maht koos lisade ja pakkumistega sai kokku 92 lehekülge ja otsesed kulud seoses projekti kirjutamisega olid 13 600 krooni.

Oluline on märkida, et kõige selle juures ei ole kunagi kindel, et projekt lõpuks ka EASi heakskiidu saab. Sisuliselt võtab ettevõtja projekti kirjutama asudes riski, et vaatamata kulutatud ajale ja rahale ning vahepeal toppama jäänud põhitööle, ei saa ta toetust ja võib olla lõpuks veelgi keerulisemas seisus, kui enne projekti kirjutamist.

Põhjalik kontroll
No aga mida muud saabki eeldada? Keegi ei anna teile poolt miljonit lihtsalt ilusa näolapi või särava ilukõne eest. Loomulikult tuleb oma äriidee pulkadeks lahti võtta ja teha see arusaadavaks ka neile, kes teie ettevõtte valdkonnaga mingisugustki kokkupuudet ei oma. Nii järgnes ka projekti esitamisele pea kaks kuud täiendusi, täpsustusi ja lisamaterjalide esitamist.

Vaat et kõige esimese asjana paluti mul täiendavalt esitada ID-kaardi koopia. Olin hämmingus, sest projekti sai esitanud läbi veebikeskkonna aken.eas.ee. Seal tuli sisenemiseks ja allkirjastamiseks kõikjal ID-kaarti kasutada. Milleks veel ID-kaardi koopia paberil? Põhjus pole mulle senini selge, aga kuna ka seda sai esitada üle neti, siis skaneerisin ID-kaardi sisse ja saatsin EASile.

Järgnesid kohtumised EASis ja üsna tihe kirjavahetus, mille käigus tuli nii mõnigi projekti osa ümber teha või täiendavaid materjale esitada. EASi kiituseks tuleb märkida, et kõik küsimused esitati väga lihtsalt ja selgelt. Alati sai infot ka juurde küsida. Kahjuks langes täienduste tegemise aeg meil otse suurde suvesse. Seega osutus nii mõnegi materjali kokkusaamine tavalisest aeganõudvamaks. Mõnenädalase ootamise järel tuli ka positiivne vastus ja taas EASile kiitust, kogu menetluse jooksul anti meile pidevalt tagasisidet asjade käigust.

Projekti teostamise kaasnähud
Iseenesest võiks ju nüüd rõõmust lakke hüpata ja siis diivanile puhkama visata. Projekt kiideti heaks ja pool miljonit justkui maast leitud. Reaalsus on aga üsna karm. Ja ma ei räägi raha kasutamise kontrollist, see on lihtne ja loogiline. Kuid on taas terve rida asju, millega ei osanud enne projekti algust arvestada.

Taas tuli arvestada töömahuga, mis hüppas lakke erinevate projekti etappide käimalükkamisel. Paberil tundus lihtne, tellid tarkvaraarenduse või veebilehe või turundusmaterjalid, kuid reaalsuses tähendab see tunde ja tunde vältavaid koosolekuid arendajaga, kellel on 100 asjalikku lisaküsimust ja kõigile tuleb leida vastused. See tähendab kümneid e-kirju seoses domeenide registreerimisega, sest nii Soome kui Rootsi on teinud välisfirmadele .fi ja .se lõpuga domeenide saamise võimalikult keeruliseks. See tähendab tundidepikkusi koosolekuid kujundajate ja turundusinimestega, kes tahavad parima tulemuse saamiseks ka ettevõtte poolset põhjalikku sisendit. Neid tunde ei ole ma kokku lugenud ja ilmselt ei jõua ka lugeda. Oluline on, et sel ajal, kui tegeletakse ettevõtte arendamisega, tuleb paratamatult teha ka igapäevast tööd.

Niisiis tegeleb täna http://www.ajakirjanikud.ee/ asjadega juba kahe omaniku kõrval ka kaks abilist. Üks müügi ja teine igapäevaste asjatoimetuste korraldamisega.

Epiloog
Ilmselt poleks ma nii julgeid arengusamme ilma EASi toeta astunud. Vahest oleks müüki küll rohkem panustanud, kuid välisturgudele ei oleks vaatama hakanud. Kindel on aga see, et isegi kui kogu eeltöö tulemuseks oleks olnud eitav vastus, oleks see oluliselt kaasa aidanud ettevõtte arengule. Said ju pähe kogutud mõtted süsteemselt kirja pandud ja kõik arenguvõimalused koos rahanumbritega läbi analüüsitud. Vähemalt oleks ees olnud pilt, mis on võimalik ja mis mitte, ning mis see kõik maksab.