Uudised rongidest...

Kuldar ASist Elektriraudtee kirjutab:


Elektriraudtee jaoks algas see nädal suure ootusärevusega. Kätte jõudis aeg, mil pidid laekuma rongihanke pakkumused. Möödunud aasta juunis alanud hange oli jõudmas väga olulise verstapostini. Elektriraudtee ostab 18 uut elektrirongi Ühtekuuluvusfondi ning riigieelarvelise kaasfinantseeringu abil. Euroopa Komisjon kiitis jaanuaris juba heaks ka Elektriraudtee uute elektrirongide taotluse. 10 või isegi kuni 20 uut diiselrongi soetab Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga.

Esmaspäeva (15.02.) keskpäevaks olidki suured paberipakid pakkumustega jõudnud Elektriraudtee kontorisse. Pakkujaid oli kaks - Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A. ehk CAF ja Stadler Bussnang AG.

Pool tundi hiljem alanud koosolekul avati pakkumused. Kõik avamisel nõutavad dokumendid olid pakkumustes olemas ning kõik vajalikud numbrid (alates hinnast kuni rongi kiirenduseni) samuti.

Suur töö Elektriraudtee ja hindamiskomisjoni jaoks aga alles algab. Mõlemad pakkumused on vaja detailselt läbi töötada ning võrrelda hankel ette antud tehnilise kirjeldusega. Alles seejärel saab kindel olla, et pakkumustes kirjeldatud elektrirongid ja diiselrongid vastavad täpselt sellele, mida me oleme küsinud.

Kui pakkumused on vastavad, siis saame hindamiseks mõeldud numbrid tabelisse lüüa ning viimaselt realt vaadata kes pakkujatest siis ikkagi on teinud meile majanduslikult kõige soodsama ja parema pakkumuse. Hindamisele ei lähe ainult see, kui palju kellegi rong maksab. Kokku võetakse arvesse 15 erinevat kriteeriumit. Näiteks pakkumuse maksumus, rongide hoolduse- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarve, rongide müratase, soojusisolatsioon, rongide tarneaeg jne. Eesmärk on soetada Eesti riigile rongid, mis järgmise 30 aasta jooksul on reisijale mugavad kasutada ning maksumaksja jaoks soodsad ülal pidada.

Kui kõik läheb edasi plaanipäraselt, siis näeme uusi elektrironge meie raudteedel ringi vuramas juba kahe-kolme ja diiselronge nelja-viie aasta pärast.

Uus voor tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetuseks

EASis avaneb 8. veebruaril uus taotlusvoor tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu meetmes. Voor on avatud kuni 30. aprillini. See on meetmes kolmas taotlusvoor ja vahendeid on selles voorus 228,8 miljonit krooni.

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu meede on osa Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsest suunast „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime“ ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kokku on meetme eelarveks (aastatel 2008-2013) planeeritud 830 miljonit krooni.

Meetme eesmärgiks on läbi tehnoloogiainvesteeringute (masinate, seadmete, patendiõiguste, litsentside soetamine) toetamise suurendada tööstusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Konkurentsivõime suurenemine aitab kaasa tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, suurendab toodete lisandväärtust, avab uusi turuvõimalusi ning loob tingimused töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele.


Avaneva vooru puhul on oluline ka see, et võrreldes varasemaga on nüüd meetme tingimusi muudetud. Peamised muudatused:
· Toetust tehnoloogia soetamiseks saavad taotleda kõik ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutsema hakata töötleva tööstuse valdkonnas.
· Väikse ja keskmise¹ suurusega ettevõtja saab toetust kuni 40% ja suurettevõtja² kuni 20% tehnoloogia maksumusest.
· Veel saab toetust taotleda suure mõjuga investor kuni 25% tehnoloogiainvesteeringu maksumusest. Sealjuures peab tema kavandatav investeering olema vähemalt 100 miljonit krooni ja looma peab vähemalt 100 uut töökohta.
· Toetust saab küsida ka suure mõjuga investori või suurettevõtja (kelle ekspordikäive on vähemalt 60% kogukäibest) alltöövõtja oma seadmepargi täiendamiseks, et vähendada imporditavate kaupade kogust ja suurendada Eesti ettevõtjate ekspordikäivet.

Rohkem informatsiooni toetuse taotlemise kohta leiate siit.
Ja meetme määruse siit.

¹ - Väike ja keskmise suurusega ettevõtte mõiste on lahti kirjutatud Euroopa Komisjoni määruses 70/2001. Lühidalt öeldes on ettevõte väike või keskmise suurusega, kui seal on alla 250 töötaja ja aastakäive jääb 40 miljoni euro piiresse.

² - Suurettevõtte mõiste tuleneb samuti Komisjoni määrusest nr 70/2001 ja lühidalt öeldes on suurettevõttes üle 250 töötaja ning aastakäive üle 40 miljoni euro.