tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

reede, 29. aprill 2011

KredExilt on renoveerimistoetust taotlenud 90 korterelamut

Selle nädala seisuga on KredExile kokku laekunud 90 renoveerimistoetuse taotlust kogusummas ligi 1,9 mln eurot. Tehtud on 77 positiivset otsust rohkem kui 1,6 mln euro ulatuses, millest neljale korteriühistule on otsustatud eraldada 35% suurune toetus. 25% toetuse otsus on tehtud üheteistkümnele majale ja ülejäänud otsused on tehtud 15% toetuse eraldamise kohta. Esimene 35% toetuse otsuse saaja, Elvas asuv korterelamu, on praeguseks juba tööd lõpetanud ja toetuse väljamakse tehtud.

Kevade tulekuga on tõusnud taotlejate aktiivsus ning seejuures just 25% ja 35% toetuse taotlejate hulk, mis viitab sellele, et talve jooksul on tegeletud renoveerimisprojekti otsustega ja dokumentide kokkupanemisega ning nüüd on võimalik maja renoveerimine terviklikult ette võtta.

KredExist saab taotleda kuni 35% renoveerimistoetust, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Toetuse piirmäärad on 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetatakse ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on teostatud alates toetustaotluse esitamisest ja heaks kiidetud kuni 30.11.2012.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

neljapäev, 21. aprill 2011

Uus meede ettevõtjatele - allutatud laen

Maikuu jooksul avaneb ettevõtjatele KredExi kaudu uus meede "Allutatud laenu programm". Uus meede on suunatud eksportivatele või ekspordikavatsusega Eesti ettevõtjatele, kellel puuduvad projekti finantseerimiseks omavahendid, piisav tagatisvara või kelle projekti hindab pank liialt riskantseks. Meedet finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on meetme eesmärgiks parandada ettevõtetele kapitali kättesaadavust, mis omakorda toetab ettevõtete kasvu ja laienemist.

Programmi raames hakatakse väljastama kahte erinevat tüüpi laenu: allutatud laenu tehnoloogia investeeringuteks ning samuti jätkatakse ettevõtjate tugipaketti kuulunud allutatud laenu pakkumist.

Tulenevalt majanduslangusest on ettevõtjatel täna jätkuvalt probleeme laenu ja liisingu saamisega, kuna näiteks keerukamatesse masinatesse ja seadmetesse investeerimisel nõutakse omafinantseeringut kuni 40%. Samas on ettevõtjate omafinantseerimisvõime veel endiselt nõrk, kuna majanduslanguse aastatel vähenesid nii ettevõtete käive, kasumlikkus kui ka omakapital. Endiselt ei ole taastunud võimalike tagatisvarade väärtused. Uue kasvufaasi ettevalmistamiseks on aga vaja teha tootlikkuse kasvule suunatud investeeringuid ning leida uusi välisturge.

EASi tehnoloogiainvesteeringu toetusmeede on tänaseks ammendunud ning suletud on ka täiendav tugipakett ettevõtetele kapitalile ligipääsu tagamiseks, mistõttu tekkiski vajadus uue laenumeetme järgi.

Laenuprogrammi mahuks on ca 27 miljonit eurot ning seda hakkab vahendama KredEx koostöös pankade ja liisingfirmadega. Laenumeede tehnoloogia investeeringuteks avaneb eeldatavasti mais, allutatud laenu pakkumine jätkub aga tõrgeteta ka praegu.

teisipäev, 19. aprill 2011

1212 päeva ja miljard eurot

Eelmisel nädalal ületasime MKMi haldusalas eurotoetuste jagamisel miljardi euro piiri.

Kokku on meil sel perioodil 1,21 miljardit eurot eurotoetusteks ja ümmarguse numbri saime täis viimasel neljapäeval ehk 1212 päevaga alates praeguse perioodi esimesest rahastamisotsusest.

Esimene selle perioodi rahastuse saanud projekt MKMi haldusalas oli RIA poolt elluviidav Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm, mis sai rahastusotsuse 19. detsembril 2007 kogusummas 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot).

1212 päeva hiljem sai ERDFist täpselt samas summas rahastusotsuse Isoklaas OÜ. Selle otsusega ületasimegi miljoni eurose verstaposti MKMi kohustuste osas.

Vaadates perioodi algusesse tagasi võib öelda, et päris 1. jaanuaril 2007 me kohe toetuste jagamiseni ei jõudnud:


  • KredExi poolt oli käesoleva perioodi esimeseks võetud kohustuseks Stardi- ja Mikrolaenu käendusprogramm, mille rahastamine ESFist kinnitati 28. märtsil 2008.


  • EASi poolt otsustati perioodi esimesed toetused Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse meetme raames 1. aprillil 2008:
    - SNP Projekt OÜ projekteerimise tarkvara soetamist toetati ESFist 3195 euroga ning
    - Daire Oidemaa FIE juuksurisalongi avamist 1646 euroga.


  • Transpordi poolelt sai käesoleva perioodi esimese rahastusotsuse Saarte Liinide AS-i Piirissaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimise projekt, mida toetati 11. septembril 2008 ERDFist ligi 1,8 miljoni euroga.

Aga see-eest on asjad kiirelt sujunud alates 2009. aastast.

Tänaseks kohustustega kaetud ühest miljardist eurost on reaalsete tegude ja kuludeni jõutud pisut alla poole miljardi euro ulatuses ning uuteks otsusteks ja valikuteks on jäänud veel 0,21 miljardit.

Seega tegemist veel on. Ja tahaks loota, et selle 1 miljardi ulatuses juba tehtud tegude ja eesmärgipäraselt kasutatud eurode üle võime rõõmustada 2012 lõpus.

teisipäev, 5. aprill 2011

Haljala liiklussõlme ehitamiseks eraldati 6,39 miljonit eurot

Eile allkirjastas minister Juhan Parts otsuse, millega rahastatakse Lääne-Virumaal asuva Haljala liiklussõlme ehitustöid 6,39 miljoni euro ehk 100 miljoni krooniga.


Regio 2010


Tööde käigus projekteeritakse ning ehitatakse Haljala liiklussõlm koos 3,5 km pikkuse teelõigu ning sinna juurde kuuluvate jalg- ja jalgrattateede, vastava tunneli ja silla ning kogujateedega. Lisaks juba tehtud otsusele Haljala liiklussõlme ehitamisele on arutlusel ka projekti järgmised etapid.


Haljala liiklussõlm on esimene töö suuremast Rõmeda-Haljala teelõigu rekonstrueerimisest. Kokku planeeritakse ehitada 12,1 km pikkune 2+2 sõidurajaga teelõik ning lisaks Haljalale ka Aaspere liiklussõlm. Projekti järgmiste etappide väljaehitamine sõltub finantseerimisest, mis praegu on veel lõplikult lahendamata.


Maanteeamet on alustanud juba projekti hankemenetlusega ning ehitusega plaanitakse alustada juba eeloleval suvel. Objekti valmimisaeg jääb 2012. aasta lõppu.


Haljala liiklussõlme maksumusest tasub 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

reede, 1. aprill 2011

Visioon tuleviku transpordist

Euroopa Komisjoni poolt avaldati sel nädalal transpordipoliitika kava, mis kindlasti hakkab tulevikus mõjutama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordialast tööd. Suurima muudatusena tahetakse näha senise maanteetranspordi osakaalu vähenemist ning raudtee ja meretranspordi osakaalu kasvu. Siin on näha ka video tänaste ja tulevaste transpordilahenduste võrdlustest: Perioodil 2007-2013 toetab EL Eestis strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringuid Ühtekuuluvusfondist 525 miljoni euroga ning regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamist Euroopa Regionaalarengu Fondist 101 miljoni euroga.