Tootearendustoetuse alammäära vähendati

Alates 20. maist on senise 31 000 euro asemel võimalik EAS-st taotleda tootearendustoetust alates 20 000 eurost. Alammäära vähendamine võimaldab toetada suuremat hulka ettevõtteid ning eelõige väiksemaid ja alustavaid ettevõtteid, kelle mahud ja võimsus on alguses väiksemad.

Tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või arendada edasi olemasolevaid. Toetatakse kolme peamist tegevus: eeluuringute tellimist arendustööde ettevalmistamiseks, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute väbiviimist ja tootearendust ennast.

Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös ellu viidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 3,2 miljoni euroni, kuid olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tootearendustoetus on osa teadus- ja arendustegevuse meetmest, mille eelarve on kuni 2013. aastani üle 77 miljoni euro. Alates toetusprogrammi avanemisest 2008. aastal on EASi kaudu rahastatud 84 tootearenduse põhiprojekti ning 182 eeluuringut kogusummas 35 717 322 eurot.

RIA ootab koolitusele pea 1500 IT-spetsialisti

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) korraldab alates juunist kuni käesoleva aasta lõpuni 75 riigi infosüsteemi teemalist koolitust, seminari ja teabepäeva, kuhu oodatakse pea 1500 osalejat.

Juba kolmandat aastat toimuva koolituste sarja "Tark e-riik" eesmärgiks on hoida nii avaliku kui erasektori spetsialiste kursis valdkonna viimaste arengutega. Sel aastal on kavasse lisandunud palju uusi, näiteks infoturbe ja IT-taristu kaitse teemalisi koolitusi.

RIA programmijuhi Agne Kivisaare sõnul aitavad turvaintsidentide ärahoidmiseks ja turvariskide vähendamiseks korraldatavad koolitused ja teabepäevad ühelt poolt tõsta infoturbe alast teadlikkust, et ühiskonnas toimiks tavapärane elukorraldus ja teiseks tutvustavad tasuta tehnoloogiad, mida riik pakub.

Koolituste korraldajad rõhutavad, et tehnoloogia kasutamine ei ole eesmärk omaette, IT on vahend inimeste elu lihtsamaks muutmiseks. Sellepärast on paljudele koolitustele oodatud ka spetsialistid, kelle igapäevatöö ei hõlma infotehnoloogiat ja kelle ametinimetuses ei ole tähepaari „IT“.

Üritused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ligikaudu 177 tuhande euro ulatuses.

Kõik üritused on osalejatele tasuta ja neid aitab läbi viia AS BCS Koolitus. Lähemat infot koolituste ja ürituste kohta saab RIA veebielehelt. Koolituskalendri info uueneb jooksvalt.

KredExi ametlik nimi muutus lühemaks

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx kannab alates 11. maist 2011 ametlikku nime Sihtasutus KredEx.

Tulenevalt ekspordi garanteerimistegevuse üleminekust AS-le KredEx Krediidikindlustus, muude tegevusalade lisandumisest (sh laenude ja toetuste väljastamine) ning seadusandluses mõiste „garanteerimine“ asendamisest läbivalt mõistega „tagamine“ ei olnud KredExi senine ametlik nimetus enam ajakohane ning selles ei väljendunud üheselt sihtasutuse tegevus. Samuti tuntakse sihtasutust avalikkuses nimekuju KredEx järgi.

SA KredEx on ka mitmete struktuurifondidest rahastatavate meetmete elluviija:

- Korterelamute renoveerimislaen;
- Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkusest;
- Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamine;
- Stardi- ja mikrolaenu käendus;
- Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programm;
- Allutatud laenu programm;
- Riiklik ekspordi krediidikindlustuse programm (elluviija KreEx Krediidikindlustus AS).

2010. aastal finantseeris KredEx 470 ettevõtja projekte

2010. aastal käendas ning finantseeris KredEx allutatud laenu ja krediidiliiniga 470 ettevõtet kogusummas 108,6 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist kokku 166,1 mln eurot, mis on 2009. aastaga võrreldes 43% rohkem.

Korterelamute laenukäendusi väljastas KredEx 2010.aasta jooksul 86, mille abil on pangast laenu võetud 3,5 mln euro, milles KredExi käendust oli 2,2 mln eurot. 2010.aastal kasutas pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu 152 korterelamut kokku 12,3 mln euro ulatuses.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul oodatakse 2011. aastal eelkõige korterelamute laenuturu elavnemist seoses nii energiahindade tõusu, kasvanud teadlikkuse kui ka KredExi poolt pakutavate märkimisväärsete toetustega.

Kui arvestada KredExi tegevusi lisaks eurotoetustele ka koos riigieelarveliste vahenditega, siis 2010. aasta põhitegevuse tulud moodustasid KredExil 80,6 mln krooni, kasvades 2009. aastaga võrreldes 61,2%. Tagatislepingute sõlmimise tasudest tulenevad tulud kasvasid 27,8% ehk 40,9 mln kroonini. Seejuures tõusid tulud nii ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendustest kui ka eksporditagatistelt. Seoses väljastatud laenumahu kasvuga suurenesid ka tulud krediteerimistegevusest rohkem kui kaks korda ehk 21,3 mln kroonini. Tegevuskulud kasvasid 3%, ulatudes 26,9 mln kroonini, millele lisandusid Kliima- ja Energiaagentuuri tegevusega seotud kulud kogusummas 9,5 mln krooni.

2010. aasta jooksul maksti välja kahjusid kokku 57,5 mln krooni (2009. a. 43,9 mln krooni), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul alates aastast 2001 on KredEx välja maksnud kahjusid summas 159,5 mln krooni.

Tulevaste kahjude katteks moodustatud tehniliste eraldiste suurus kokku oli aasta lõpu seisuga 142,1 mln krooni, mis on 16,0 mln krooni enam kui eelmisel aastal. Eraldiste kasv on kooskõlas KredExi pikaajaliste eesmärkidega, mille kohaselt sihtasutus peab oma missiooni täitmiseks võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Seega üksikute aastate lõikes võidakse vastavalt tegelikult aset leidvate kahjujuhtumite suurusele teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Kokkuvõttes teeniti 2010. aastal kahjumit 6,4 mln krooni. 2009. aastal oli KredExi kasum 2,1 mln krooni.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 954,1 mln krooni.