Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni transpordi infrastruktuuripakett annab Eestile head võimalused jätkata suurte transpordiinvesteeringutega.
„Komisjon avaldas tervikliku nägemuse Euroopa transpordikoridoridest ja selle pikaajalisest finantseerimiskavast ja Eesti kindlasti toetab seda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See on eriti oluline perifeerse asukohaga riikidele, kelle füüsiline ühendamine Euroopaga on endiselt käimas,“ lisas ta.
Samuti toetab Eesti Europa komisjoni lähenemist, millega loodi eraldi kogu Euroopa infrastruktuuri pudelikaelu hindav ja neid kõrvaldada püüdev „Euroopa ühendamise“ (Connecting Europe) rahastu.
Komisjoni kavas on olulisel kohal Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi multimodaalne transpordikoridor, mis võimaldab Eestil saada toetust kiirrongiühenduse (Rail Baltic) rajamiseks Euroopasse. Uue raudtee rajamine võimaldab tulevikus reisida maismaatransporti kasutades Tallinnast Poola piirini nelja ja Varssavisse kuue tunniga.
Samuti on sellest rahastust võimalik finantseerida Tartu-Koidula raudteelõigu kaasajastamist. Lisaks saab Eesti võimaluse rahastada sadamate ning Tallinna lennujaama transpordi arendamist.
Kokku on aastatel 2014-2020 Euroopa Ühendamise Rahastu maht transpordile 31,7 miljardit eurot, millest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist.
neljapäev, 20. oktoober 2011
Eesti saab jätkata mahukate transpordiinvesteeringutega
Labels:
transpordilahendused
neljapäev, 13. oktoober 2011
Infoühiskonna aastaraamat
"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muutumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeliseks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline," ütles minister Juhan Parts kahe nädala eest avaldatud "Infoühiskonna aastaraamat 2010" eessõnas.
Sellest, kuidas arendatakse kasutajasõbralikke e-teenuseid, avaliku sektorit isikukesksemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, suurendatakse ühiskonna osalusvõimalusi jpt huvitavatest teemadest on võimalik nüüd lugeda ka Infoühiskonna aastaraamatu veebipõhisest väljaandest eesti ja inglise keeles.
Infoühiskonna aastaraamat ilmub selle nime all teist korda. Aastatel 2001-2008 anti välja aastaraamatuid "IT avalikus halduses" ning 1996-2000 "Infotehnoloogia haldusjuhtimises". Kõigi nende väljaannetega on võimalik tutvuda MKMi riigi infosüsteemide osakonna RISO kodulehel.
Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Aastaraamatute väljaandmist rahastab ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Sellest, kuidas arendatakse kasutajasõbralikke e-teenuseid, avaliku sektorit isikukesksemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, suurendatakse ühiskonna osalusvõimalusi jpt huvitavatest teemadest on võimalik nüüd lugeda ka Infoühiskonna aastaraamatu veebipõhisest väljaandest eesti ja inglise keeles.
Infoühiskonna aastaraamat ilmub selle nime all teist korda. Aastatel 2001-2008 anti välja aastaraamatuid "IT avalikus halduses" ning 1996-2000 "Infotehnoloogia haldusjuhtimises". Kõigi nende väljaannetega on võimalik tutvuda MKMi riigi infosüsteemide osakonna RISO kodulehel.
Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Aastaraamatute väljaandmist rahastab ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Labels:
infoühiskonna arendamine
reede, 7. oktoober 2011
Uue perioodi ettevalmistused
Valitsus volitas sel nädalal rahandusministeeriumi alustama perioodi 2014–2020 välisvahendite kasutamise ettevalmistusega. Uue perioodi eurotoetuste eeldatav maht on kokku 4,05 miljardit eurot (üle 63 miljardi krooni). Käesoleval perioodil 2007-2013 on Eestil kasutada 3,4 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).
Praegune prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik rahade maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik.
Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.
Etteruttavalt võib öelda, et uuel perioodil on Eestis eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus.
2014-2020 perioodil on võimalik kasutada 5 fondi rahasid:
- Euroopa Regionaalarengu Fond
- Euroopa Sotsiaalfond
- Ühtekuuluvusfond
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
- Euroopa Kalandusfond
Praegune prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik rahade maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik.
Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.
Etteruttavalt võib öelda, et uuel perioodil on Eestis eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus.
2014-2020 perioodil on võimalik kasutada 5 fondi rahasid:
- Euroopa Regionaalarengu Fond
- Euroopa Sotsiaalfond
- Ühtekuuluvusfond
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
- Euroopa Kalandusfond
Labels:
jooksen ja teatan,
uuendused
Tellimine:
Postitused (Atom)