tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

esmaspäev, 24. jaanuar 2011

2010. aasta kokkuvõte

31.12.2010 seisuga maksis MKM välja üle 185 miljoni euro ehk 2,9 miljardit krooni (185 mln €) eurorahasid, mis moodustab 71% planeeritust. Kohustusi võtsime aasta jooksul 3,4 miljardi krooni (217 mln €) ulatuses ehk 89% planeeritust.

Teen siinkohal väikse ülevaate miks ja kuidas need numbrid just sellised said.
Esmapilgul hakkab kindlasti silma, et alatäitsime plaane. Ja et masu ajal või ka selle lõppedes oleks ju ometi võinud eurotoetusi maksimaalselt kasutada. Paraku just masu oli ka eurorahade kasutamisel peamiseks aeglustajaks. Näiteks oli paljudel potentsiaalsetel toetuse taotlejatel probleeme likviidsusega ja seeläbi omafinantseeringu leidmisega projektile toetuse taotlemisel. Ka paljud juba planeeritud tegevused veniseid toetusesaajate omavahendite puudumise tõttu. Ja nagu meediaski palju räägitud, oli erakordselt palju suurte hangete vaidlustusi, mis taaskord venitasid objektide valmimist ja väljamakseid.

Rääkides aga valdkondade kaupa, võime öelda, et kokkuvõttes läks väga hästi ettevõtlusel ja infoühiskonnal.

Ettevõtluses täitsime plaane 110% makstes välja 1,18 miljardit krooni (75 mln €). Kohustuste osas sai plaan täidetud lausa 156% ehk kokku 1,44 miljardit krooni (92 mln €).
Meetmetest läks lausa üle ootuste hästi stardi- ja kasvutoetusel (274,4% väljamakseid), välismessitoetusel (237,3%) ja turismitoodete arendamise projektidel (176,2%). Probleeme oli aga arendustöötaja meetme ning eksporditurunduse toetusega (viimane on tänaseks juba liidetud välismessi ja ühisturunduse meetmega ning koostoimivana näitab kasvutrendi).
Aasta märksõnadeks võib öelda uute ettevõtlusega alustajate hüppelise kasvu, populaarse tehnoloogiainvesteeringute meetme III vooru – kust toetatakse 76 suurt investeeringu projekti ning ekspordi meetmete liitmise üheks selgemaks ja tegusamaks meetmeks.

Infoühiskond täitis väljamaksete plaani 94% ulatuses (252 mln krooni ehk 16 mln €) ning kohutuste plaani lausa 176% ulatuses (398 mln krooni ehk 25 mln €).
Suurimateks saavutusteks võib pidada lairiba meetme vooru ning riigi infosüsteemide eurole ülemineku toetamist.

Elamumajanduses täitsime plaane väljamaksetes 71% ulatuses (4,7 mln krooni ehk 300 000 €) ja kohustusi 81%-ga (4 mln krooni ehk 255 000 €). 100%-list täitmist tõmbas alla teavitamise meetme väiksed väljamaksed – nimelt teavitamist ei olnud nii suures mahus üldse vaja, kuna energiasäästumeetmetel läheb hästi ning leidsime, et lihtsalt plaani täitmiseks pole vaja raha kulutada.
Aasta jooksul sai korterelamu energiasäästu meetmest audititoetust 590 ja renoveerimislaenu 135 projekti.

Transpordil aga ei läinud eelmisel aastal väljamaksete osas nii hästi kui lootsime – kokku tuli väljamakseid vaid 53% planeeritust (1,4 miljardit krooni ehk 89 mln €) ja kohustusi 49% (1,2 miljardit krooni ehk 76 mln €). Alatäitmise põhjused on valdavalt kõik hangete venimise ja vaidlustamise taga. Selge, et masu ajab ettevõtteid haarama igast õlekõrrest, kuid tõdeme, et see on meile suuri probleeme valmistanud. Loodame, et perioodi lõpuks saame siiski kõik planeeritud projektid valmis.
Positiivsena tuleb 2010. aasta kohta välja tuua valminud Filtri-Veerenni ülesõidu ja Piirissaare-Laaksaare sadamate renoveerimise lõppemise.

Käesolevaks, 2011. aastaks on väljamaksete prognoos 248 mln € (ligi 3,9 miljardit krooni).

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Eesti investeerib turismi edendamisele Leedust kaks korda rohkem

Leedu nädalaleht Veidas tõi esmaspäeval välja kõigi Baltimaade turismi edendamiseks tehtavad kulutused 2011. aastal. Kolme riigi võrdluses panustab käesoleval aastal kõige enam Eesti rohkem kui 5 miljoni euroga. Läti turismiedendamise kava näeb 2011. aastal ette kulutusi 3 ning Leedu ligi 2,5 miljonit eurot.

Lisaks oli riigiti välja toodud 2009. aasta turismi osa SKP-st, mis Eestis moodustas 7%, Lätis 4% ning Leedus 2,6%.

Allikas BNS

Kuigi Eestis on meil mitmeid erinevaid meetmeid välisturistide külastatavuse suurendamiseks, siis Leedu nädalaleht võttis võrdluses arvesse ainult Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi, kuid lisaks sellele toetame ka ettevõtjate ning avalike ja kolmanda sektori organisatsioonide turismiturundustegevusi. Seega võime julgelt väita, et tegelikkuses on meie selle aasta ambitsioonid veelgi suuremad.

Kogu 2007-2013 perioodi jooksul investeerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turismiturundustegevustesse läbi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi 25,4 miljonit eurot, millest 19,5 miljonit rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Taotlusvoor: Rahvusvaheliste kultuuriürituste ja konverentside toetamine

Kuni 7. märtsini saab EASi kaudu taotleda toetusi rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks Eestis ning turundustegevuseks välisriikides. Vooru eelarve on 640 000 eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetuse minimaalne suurus ühe kultuuriürituse kohta on 19 000 eurot ja maksimaalne suurus 64 000 eurot ning ühe konverentsi kohta 15 000 - 32 000 eurot. Nõutav omafinantseering on vähemalt 30% toetatavatest kuludest. Korraga saab toetust taotleda ühele projektile ning toetamisele ei kuulu tulu teenivad üritused.

Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Taotluste esitamise tähtaeg on 07.03.2011. Enne taotluse esitamist on soovitatav käia ka EASi eelnõustamisel.

Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise meede on välja töötatud MKMi ja EASi koostööna ning selle eesmärgiks on suurendada Eestit külastatavate välisturistide ööbimiste arvu Eestis.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Muudatus KredExi käendusega stardilaenu taotlemisel

Alates käesoleva aasta algusest on KredExi käendusega stardilaenu võimalik taotleda üksnes pangast. Senini oli võimalus taotleda stardilaenu ka EASi vahendusel, kuid laenu taotlemisprotsessi lihtsustamiseks saab stardilaenu taotlev ettevõte edaspidi stardilaenuga seotud toimingud teha ühes kohas - pangas.

KredExi stardilaen on mõeldud alustavate ja kuni 3 aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIE-de uute investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Nimetatud laenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille ettevalmistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Erinevalt tavapärasest laenutootest piisab stardilaenu puhul ettevõtjal tagatise seadmisel isiklikust käendusest, mis katab 30-40% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osale annab KredEx omapoolse käenduse.

KredExi käendusega stardilaenu saab taotleda kuni 64 000 euro ulatuses. Sellest kuni 32 000 eurot saab kasutada nii investeeringute kui ka käibekapitali finantseerimiseks, 32 000 eurot ületavat summat saab kasutada ainult investeeringuteks.

KredExi käendusega stardilaene on väljastatud alates 2008. aasta märtsist. Peamiselt kasutavad ettevõtjad stardilaenu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks, investeeringuteks põhivarasse ja välisturgudele sisenemiseks. Stardilaenu väljastavad Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank ja Marfin Pank.

KredExi käendusega stardilaen on osa Stardi- ja mikrolaenu käendusprogrammist, mis on välja töötatud MKMi poolt eesmärgiga soodustada uute elujõuliste ettevõtete teket ning alustavate ettevõtete kasvuvõimet. Programmi eelarve on 6 012 808 eurot.