Selgusid parimad e-teenused

Täna kuulutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja Eesti parimad e-teenused. E-äri ja ettevõtluse kategoorias võistles kokku 33 projekti, mille hulgast valiti parimaks isepankur.ee.

E-valitsuse kategoorias valiti 15 projekti hulgast parimaks Eesti elektroonilise majandusaasta aruannete keskkond.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on varem toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

EstWin projekti rahastusest

Eelmisel aastal alustati internetivõrgustiku EstWin ehitamist, mis võimaldab pakkuda ülikiiret internetiühendust kõikides Eesti maapiirkondades. Täna kirjutati alla määrus, millega loodi õiguslik raamistik projekti finantseerimiseks Siseministeeriumi poolt 12,8 miljoni euroga (200 mln krooni) ning lähemate nädalate jooksul on põllumajandusministri lauale jõudmas määrus, millega kinnitatakse 6,4 miljoni euro (100mln krooni) suunamine antud projekti.

2010. aasta suvel alguse saanud ehitustööde esimese etapi alustamiseks eraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 55 miljonit krooni (3,5mln eurot). EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb kogu projekt maksma 96 miljonit eurot.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi 2010 kokkuvõte

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi kolmandal tegevusaastal pöörati põhitähelepanu viiele tegevusvaldkonnale – riigiportaal „eesti.ee“ tutvustamisele, riigi infosüsteemi võimaluste teavitamisele, üldise turvateadlikkuse tõstmisele, riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisele ning riigi infosüsteemide koosvõime suurendamisele.

Üheks olulisemaks teavitustegevuseks võib pidada eesti.ee kuuajalist teavituskampaaniat, mis toimus jaanuaris. Kampaania käigus uuendati eesti.ee logo ning pöörati senisest enam tähelepanu maapiirkondade elanike teavitamisele, kes kõige rohkem riigiportaali e-teenuseid vajavad. Kampaania raames toimus riigiportaali tutvustav ringsõit 8 Eesti linnas, kus tutvustati Eesti elanikele portaali võimalusi, lisaks viidi läbi portaali-teemalisi mänge ning inimeste meelt lahutasid rahvalemmikud Tanel Padar, Ivo Linna ja Anti Kammiste. Kampaania üks eesmärke oli kutsuda inimesi üles aktiveerima oma @eesti.ee e-posti aadress, mis on ametlik suhtlusvahend riigi ja kodaniku vahel. Loodi kampaaniasait: www.eesti.ee/kampaania ning fännileht Facebookis, millega on tänaseks liitunud üle 1800 inimese. Kogu kampaania vältel tõusis riigiportaali külastatavus üle 50%. Toetudes Google Analytics andmetele suurenes portaali külastuste arv 1,5 korda ning püsis esimesed neli nädalat stabiilselt kõrgena (6500lt 10 000 külastuseni päeva).

Riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamise raames viidi aasta jooksul läbi 58 koolitust-infopäeva ja 1 infoühiskonna konverents, kus osales kokku üle 2045 inimese. Anti välja eesti- ja ingliskeelne infoühiskonna arenguid tutvustav aastaraamat, valmis riigi infosüsteemi võimalusi tutvustav interaktiivne juhend era- ja avalikule sektorile, poliitikakujundajatele ja meedia esindajatele. Juhendist saab ülevaate riigi infosüsteemist üldiselt ning samuti kirjeldatakse andmekogude/infosüsteemide loomist, haldamist ja lõpetamist. November nimetati hea e-teenuse kuuks ning kuulutati välja konkurss Eesti parim e-teenus 2011. Konkursile esitati 71 taotlust, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus, võitjad 8-kategoorias selguvad märtsis. Võitjatel on võimalus osaleda rahvusvahelisel e-teenuste konkursil World Summit Award.

Programmi üks prioriteete on tõsta elanike aga ka avaliku sektori ja ettevõtjate teadlikkust turvalisest Interneti kasutusest. Tegevussuuna raames koolitati aasta jooksul kokku üle 450 IT-spetsialisti, info- ja küberturbe eksperdi. Aasta lõpus alustati IT-teemalise tv-sarja väljatöötamist. 10-osaline seriaal jõuab Eesti televaatajateni 2011 kevadhooajal.

2010.a. sügisel alustati kaks aastat vältava suurprojektiga riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisega ehk eDemokraatia tegevuste elluviimisega. Kavas on läbi viia e-demokraatia olukorra monitooring Eestis ja analüüs, koostada poliitikasoovitusi, tutvustada e-kaasamise/e-osaluse oskusi ja võimalusi ning levitada Eesti e-demokraatia alast kogemust rahvusvahelisel areenil. Projekt kestab 2012.a. lõpuni.

2010.a. lõpuks valmis uuendatud riigi koosvõimeraamistik ning hetkel on käsil veebide koosvõime raamistiku väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste veebide ja portaalide üldised arhitektuurilised põhimõtted ning nõuded nende organisatsioonilisele ja semantilisele koosvõimele. 2011.a. jätkub tarkvara raamistiku dokumendi väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste tarkvara kasutamise üldised põhimõtted.

Kogu programmi tegevuse tulemusena on juba täna näha häid tulemusi. Kui 2007.a. ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada ühtegi avalikku e-teenust, siis tänane situatsioon on tunduvalt parem ning vaid 41% ei tea riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. 63% elanikest on kasutanud vähemalt ühte avalikku e-teenust, mis näitab selgelt tendentsi, et viimastel aastatel on elanike teadlikkus avaliku sektori e-võimalustest paranemas.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi elluviidud tegevuste maht oli 2010.aastal 7 508 867 krooni, mis rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.