Kuidas valmistatakse ette uut struktuurifondide perioodi?

Selle aasta alguses käivitus Eestis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 planeerimisprotsess, mille käigus on kaardistatud üleriigilised arengueesmärgid ning valitakse käesoleva aasta lõpuks välja need kõige olulisemad valdkonnad, mida uuel perioodil struktuurifondidest rahastada. Valiku peab kinnitama Vabariigi Valitsus. seejärel sõlmib Eesti Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe ja koostab rakenduskava, mille alusel hakatakse struktuuritoetust Eestis kasutama.

Suve alguses leppisid ministeeriumid koos partneritega kokku üheteistkümnes üleriigilises arengueesmärgis ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusteedes. Ministeeriumid analüüsisid seejärel oma valitsemisala puudutavaid eesmärke koostöös teiste ministeeriumidega, püüdes vältida planeeritavate vahendite killustumist ning saavutada võimalikult suur sünergia abikõlblike arengueesmärkide vahel.

Koostatud analüüside põhjal tutvustas Rahandusministeerium sügisel lauale jäänud viit arengueesmärki, mille saavutamiseks asuvad ministeeriumid pärast Vabariigi Valitsuse heakskiitu välja pakkuma juba konkreetsemaid meetmeid. Meetmete eelarvestamiseks alustatakse samaaegselt Euroopa tasandil läbirääkimisi 2014-2020 eelarve kokkuleppimiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad esitatud eesmärkidest kaks:

• teadmistemahukas ja konkurentsivõimeline majandus;
• elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud liikumisvõimalused.

Kuid kokkupuutepunkte leidub ka ülejäänud kolme - haridust, tööelu ja looduskeskkonda hõlmava eesmärgiga.

Uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettevõtluse, turismi, transpordi ja infoühiskonna arengukavad, milles kavandatavad tegevused taotlevad lisaks riigieelarvele rahastamist ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nendest arengukavadest plaanime Toetustaskus ka järgneva paari nädala jooksul kirjutada.

Pärnu ümbersõit sai valmis

Eile tähistati Pärnus sümboolse lindilõikamisega Pärnu ümbersõidu valmimist. Ehitustööd läksid maksma kokku 27 160 114 eurot, millest 80% rahastati Ühtekuuluvusfondist.

Projekti raames valmis 9,63 km jagu põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 km kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 km ulatuses müratõkkeseinu.


Lendas üle käo...Pärnu ümbersõidu Raivo Raudsepp.

Eesti elanikud hindavad struktuuritoetuste mõju positiivselt

87 protsenti Eesti elanikest on kursis sellega, et Eesti saab Euroopa Liidust toetust ning suur osa hindab selle mõju Eesti majandusele positiivseks, selgus iga-aastasest struktuurifondide avaliku arvamuse uuringust.

Kõige tohekm on eestlased teadlikud, et struktuuritoetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini teedeehitus (59%) ning konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam AHHAA keskust (4%).

65% vastanutest arvab, et EL struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Vaid viiendik oli seda meelt, et nende valik ei ole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).

46% struktuuritoetustest teadlikud inimesed peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja informatsiooni vähese leviku.

Kõige levinum kanal EL struktuuritoetuse kohta info saamiseks on televisioon. Sellele järgnevad internet, üleriigilised lehed ja raadio.
Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda siin ja selle viis läbi Faktum & Ariko käesoleva aasta augustis.

Euroopa Komisjon taastas maksed EASile

Euroopa Komisjon taastas sel nädalal 170 miljonit eurot väljamakseid nii EASile, Innovele kui ka Veeteede Ametile pärast seda, kui oli veendunud kulutuste korrektsuses.

2011. aasta lõpus otsustas Eesti kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohaga mitte taotleda hüvitamist osa EASi, Innove, Veeteede Ameti ja Sotsiaalministeeriumi administreeritavate projektide kuludest, kuna nende õigsuses puudus kindlus. Asutused on need kulud praeguseks täiendavalt üle kontrollinud ning tulemused on üle auditeeritud. Kontrollide tulemused edastati ka Euroopa Komisjonile, kes tegi otsuse maksed taastada.

Algab ettevõtlusnädal

1.-7. oktoobrini toimub EASi eestvedamisel üle-eestiline ettevõtlusnädal, mis sel aastal keskendub nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tänavuse ettevõtlusnädala olulisemateks sündmusteks on esmaspäeval, 1. oktoobril Tallinna kinos Artis toimuv Ettevõtlusnädala avakonverents "StartSmart!", 4. oktoobril Tallinnas Tallink SPA hotellis toimuv naisettevõtlusele pühendatud konverents ning kulminatsioonina reedel, 5. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis toimuv kasvuettevõtjate päev „Targalt kasvamine“, kus juba tegutsevad ettevõtjad ja ettevõtluskonsultandid jagavad teadmisi unistuste meeskonna loomisest, välisturgudele suundumisest, samuti praktilisi näpunäiteid ärimudeli arendamiseks ja ekspordiplaani koostamiseks.

Nädala jooksul toimub Eesti suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, aga ka väikemates piirkondades enam kui kakssada seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja muid üritusi. Ettevõtlusnädala raames leidub tegevusi ja kuulamist nii alustavatele kui ka kasvuettevõtjatele. Ettevõtlusnädala sündmusi jagub igasse maakonda.

Tallinnas tähistatakse ettevõtlusnädalat teisipäeval, 2. oktoobril Radisson Blu Hotel Olümpias toimuvate erinevate ettevõtlusteemaliste seminaride ja töötubadega. Kolmapäeval, 3. oktoobril toimub Nukuteatris tulevikutegijatele suunatud „Noorte ettevõtluspäev“.

Tartu ettevõtlusnädala tihe kuuepäevane programm algab 1. oktoobril ettevõtlusnädala peateemale, „Ettevõtja kui töökohtade looja“ pühendatud üritustega . Järgmiste päevade fookuses on alustavad ettevõtjad, tegutsevad ettevõtjad, äriideede otsimine, lahenduste leidmine ja loovus.
Pärnumaa ettevõtlusnädal algab 1. oktoobril TÜ Pärnu Kolledžis Pärnumaa majandusfoorumiga, kus esitletakse Eesti Panga ja Arengufondi ettekandeid ning viiakse läbi võtmesektoritele mõeldud töötube. 2. oktoobril toimuvad ettevõtluspäevad Sindis, Toril, Vändras, Saugal. Pärnumaa ettevõtlusnädal kulmineerub reedel, 5. oktoobril toimuva maakonna ja Pärnu linna parimate ettevõtjate tunnustamisega.

Narva ettevõtlusnädala esimeseks ürituseks on 1. oktoobril Narva hotellis toimuv seminar "Väikeettevõtlus on Eesti majanduse alus". Ettevõtlusnädala üritused lõppevad laupäeval toimuva koolifirmade laada ja ettevõtlike kooliõpilaste poolt valmistatud toodangu näituse, müügi ja võistlusega „Parim koolifirma".

Ettevõtlusnädala üritustele on oodatud kõik huvilised alates õpilastest ja üliõpilastest ning lõpetades juba tegutsevate ettevõtjatega. Kõik ettevõtlusnädala sündmused on tasuta. Täpsem info kõigi ürituste ja neile registreerumise kohta: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/.