tag:blogger.com,1999:blog-60669172801470788852024-03-19T11:40:41.294+02:00ToetustaskuToetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.comBlogger202125tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-34999224532984175692014-01-30T13:07:00.000+02:002014-01-30T13:07:58.490+02:00Mullu said projektid 585 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetust2013. aastal investeeriti Euroopa Liidu toetusi kõige rohkem transpordi taristu arendusse, suurematest projektidest valmisid Aruvalla-Kose teelõik ja Tartu linna idapoolne ringtee. Perioodil 2007–2013 välja makstud 2,6 miljardist eurost moodustab eelmise aasta väljamaksete kogumaht 22 protsenti ehk 585 miljonit eurot, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tehti väljamakseid üle 200 miljoni euro.<br />
<br />
Kõige rohkem said toetust transport 152 miljonit ja veemajanduse taristu arendamine 129 miljonit eurot. Inimeste töölesaamise võimalusi ja tööelu kvaliteedi parandamist toetas Euroopa Sotsiaalfond (ESF) 2013. aastal 9 miljoni euroga. <br />
<br />
Investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda, kõige rohkem toetust said suured Harjumaa taristuprojektid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Tartu maakonnas – 2230 eurot elaniku kohta, järgnesid 2223 euroga Järva maakond ja 1992 euroga Saare maakond. Kõige enam väljamakseid elaniku kohta tehti Järva maakonnas 1778 eurot, järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond. Siia ei ole arvestatud üleriigilisi või maakondadevahelisi projekte, mille rahaline maht on ligikaudu miljard eurot.<br />
<br />
Perioodil 2007–2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 3,4 miljardi eurot, millest on projektidega kaetud 96 ja välja makstud 76 protsenti, MKMi haldusala näitajad on vastavalt 95 ja 82 protsenti. Perioodi struktuuritoetust on võimalik kasutada 2015. aasta lõpuni.<br />
<br />
Loe uudist põhjalikumalt <a href="http://www.struktuurifondid.ee/mullu-said-projektid-585-miljonit-eurot-euroopa-liidu-struktuuritoetust/" target="_blank">struktuurifondid.ee </a>lehelt. <div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-15161623247142544352013-12-20T11:35:00.000+02:002013-12-20T11:35:12.770+02:00Juhan Parts räägib ehitusestPostimees tegi tänavuse aastalõpuintervjuu ehituse teemal minister Juhan Partsiga. Intervjuu võttis kokku viimaste aastate olulisemad ehitustööd transpordis ja elamumajanduses ning tutvustas uue perioodi olulisemaid muutusi. Samuti rõhutas minister, et eurorahade jätkumist ka pärast aastat 2020, mille suurus sõltub Eesti majandusliku arengu kiirusest. Intervjuud Juhan Partsiga on võimalik lugeda <a href="http://www.e24.ee/2630474/parts-euroraha-vaheneb-aga-veel-niipea-ei-loppe" target="_blank">siin</a>. <br />
<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-81564460345622397912013-11-26T17:13:00.002+02:002013-11-26T17:13:52.862+02:002,5 aastat kestnud eelarveläbirääkimised on lõppenud19. novembril hääletas Euroopa Parlamendi enamus Euroopa Liidu uue, 1. jaanuaril avaneva ja seitsmeaastast perioodi katva eelarve poolt. Päev hiljem sai parlamendi heakskiidu ka liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusraamistik, millest tulenevalt teeb Eesti käesoleval aastal veel viimaseid korrektuure eurorahadest finantseeritavates meetmetes ning Eesti prioriteete käsitlevates strateegiadokumentides eesmärgiga alustada ametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga eelseisva aasta esimestel päevadel ning avada uue eelarveperioodi taotlusvoorud esimesel võimalusel.
<br />
<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala rahastatab perioodil 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 1,3 miljardi euroga ettevõtlust, transporti, energeetikat ja infoühiskonda.
<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-58537495120349552592013-08-16T16:35:00.002+03:002013-09-23T11:08:49.599+03:00Ettevõtlusesse investeeritake 445 miljonit eurot<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKM
valitsemisalas ettevõtluse valdkonda EL struktuurifondide vahendeid
suurusjärgus 445 mln eurot. <o:p></o:p></span></span></span><br />
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><o:p><span style="color: black; font-family: inherit;"> </span></o:p></span><br />
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on väga
tugevalt polariseerunud – 100 suurimat eksportivat ettevõtet annavad kokku ca
kolmandiku kogu Eesti toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest, samal ajal kui
ca 90% Eestis registreeritud ettevõtetest on mikroettevõtted. Ettevõtete
ekspordipotentsiaali pidurdavad napid turundusoskused, nõrk kontaktvõrgustik
välisturgudel ning vähene arendustöö ja pikaajalise planeerimise võime.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></span><br />
<span style="color: black; font-family: inherit;">
</span><br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">Eesti ettevõtlusmaastikul on aktiivselt tärkamas uusi innovaatilisi iduettevõtteid, ent varase faasi ettevõtete ellujäämismäära poolest jääme võrreldavate riikide keskmisele oluliselt alla. <o:p></o:p></span></span></span></div>
<span style="color: black; font-family: inherit;">
</span><span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><br /><span style="color: black; font-family: inherit;">Lisaks on ettevõtlusega alustamine
ettevõtjate jaoks sageli sundolukord – ainus võimalus elatise teenimiseks,
mitte turuvõimaluste ärakasutamine. Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal
ning planeerimishorisont lühike.</span></span><span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><o:p><span style="color: black; font-family: inherit;"> </span></o:p></span><br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">Nimetatud probleemide <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lahendamiseks investeeritakse uuel
struktuuriperioodil ettevõtete arendus- ja eksporditegevuste kaasaaitamisse
ning juhtimisvõimekuse tõstmisse. Läbi erinevate koolituste, konsultatsioonide
ja toetuste propageeritakse ettevõtliku hoiaku ning ettevõtja kui ametivaliku
populariseerimist, tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja ärivõimaluste
tuvastamise oskust ning aidatakse kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu.
Piirkondliku ettevõtluse hoogustamiseks arendatakse edasi piirkondades pakutava
nõustamisteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Eksporditegevuse hoogustamiseks
arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi. <o:p></o:p></span></span></span></div>
<span style="color: black; font-family: inherit;">
</span><br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">Kuna ettevõtlus turismisektoris moodustab
märkimisväärse osa Eesti ettevõtete majandustegevusest ja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ekspordist, siis on vajalik eristuda teistest
sihtkohtadest, leida uuenduslikke viise turismitoodete ja -teenuste
arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel ning turismisektori
kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Turismi nõudluse ja tootearenduse
juhtimisse suunatud investeeringute tulemusena on<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Eesti prioriteetsetel sihtturgudel tuntud
reisisiht, turismiettevõtted on orienteeritud välisturgudel ekspordimahtude
suurendamisele ning turismitooted, -teenused ja atraktsioonid vastavad välisturu
nõudlusele. Seejuures on suurenenud turismitoodete lisandväärtus. <o:p></o:p></span></span></span></div>
<span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;"><o:p> </o:p></span></span></span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">
<span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;">Lisaks on Eesti
ettevõtete üheks probleemiks juurdepääs kapitalile, mis ei võimalda
realiseerida ettevõtete tegelikku<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kasvupotentsiaali.
Sestap on<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kapitali- ja krediidikindlustuse
kättesaadavuse parandamine üks olulisemaid väljakutseid eesmärgiga muuta
ettevõtjatele kättesaadavaks traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks
vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsivõimet ning kõrgema riskiga
ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et
toetada ettevõtete kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. <o:p></o:p></span></span></span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">
</span></span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;"><span style="color: black; font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-themecolor: text1;">Eesti majanduskasvu potentsiaali
realiseerimisele aitab kaasa ka uute kasvualade leidmine ja eelisarendamine. </span></span></span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;"><span style="font-family: inherit;"><span style="color: black;">Arengufondi poolt
teostatud analüüs näitas, et Eesti majanduse kasvupotentsiaal peitub eelkõige<span style="mso-bidi-font-weight: bold;"> info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning
tervisetehnoloogia ja –teenuste arendamises ning ressursside efektiivsemas
kasutamises, mille</span></span></span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;"><span style="color: black; font-family: inherit;">
ennaktempos arengu toetamine toob kaasa nende valdkondade ettevõtete teadus- ja
arendustegevuse mahu kasvu ning konkurentsivõime tõusu läbi lisandväärtuse ja
ekspordimahtude suurenemise.</span> <o:p></o:p></span></span><div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-73137806948940853512013-08-14T14:16:00.000+03:002013-08-14T15:18:49.453+03:00Transporti investeeritakse 447 miljonit eurot<span style="font-family: inherit;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";">Perioodil 2014-2020
investeeritakse MKMi valitsemisalas transpordi valdkonda EL struktuurifondide
raha suurusjärgus 447 mln eurot. <o:p></o:p></span></span><br />
<span style="font-family: inherit;">
<u1:p></u1:p>
<br />
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";">Kõige suurem osa ehk
suurusjärgus 80 protsenti eelarvest investeeritakse üleriigiliste ja
rahvusvaheliste ühenduste arendamisse. Majandusharud, mis sõltuvad rohkest
reisimisest või suurest kaubaveo mahust, vajavad tänasest paremaid
transpordiühendusi, mistõttu on ühenduste parandamine uuel perioodil
prioriteediks.<o:p></o:p></span><br />
<u1:p></u1:p>
<br />
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";">Majanduse
rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab,
et liikumisvõimalused Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiired,
mugavad ja turvalised. Just viimase tõttu on oluliseks väljakutseks ka
liiklusohutuse parandamine.<o:p></o:p></span><br />
<u1:p></u1:p>
<br />
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";">Arvestades Eesti ääremaa
staatust Euroopas, tuleb meil konkurentsivõime kindlustamiseks arendada
lennuühendusi. Täiendavalt on vajalik investeerida ka
meretranspordiühendustesse ning sadamate maismaaühendustesse.<o:p></o:p></span><br />
<u1:p></u1:p>
<br />
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";">Lisaks on oluline eesmärk,
mille saavutamisse struktuurivahendid panustavad, raudteeliikluse arendamine ja
erinevate liikumisviiside ühendamine. Viimane tähendab seda, et kasutades mitut
erinevat ühistranspordi liiki, on peatuste vahel liikumine reisijale
võimalikult mugav, peatused on üksteisele lähestikku ja ajagraafikute poolest
kooskõlas.<o:p></o:p></span><br />
<u1:p></u1:p>
<br />
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";"><u1:p></u1:p>Kokkuvõttes
suureneb investeeringute tulemusena kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate
voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus. Samuti väheneb inimvigastustega
liiklusõnnetuste arv, paranevad nii mere- ja lennutranspordi võimalused kui ka
raudteeliiklus ning erinevate transpordiliikide ühilduvus.<o:p></o:p></span><br />
<u1:p></u1:p>
<br />
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif";">Lõpliku eelarve kinnitab
Vabariigi Valitsus selle aasta lõpus.</span></span><br /><div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-19059010962573185482013-08-08T16:43:00.001+03:002013-08-08T16:43:48.789+03:00Infoühiskonda investeeritakse 181 miljonit eurot
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">Perioodil
2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas infoühiskonna valdkonda EL
struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 181 mln eurot. Koos toetuse saajate
omapanusega ulatub infoühiskonda suunatav raha üle 200 mln euro.<o:p></o:p></span><br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kiire internet on eeldus </span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">kaasaegsete teenuste
tarbimiseks ja osutamiseks.</span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> Seetõttu suunatakse
uuel perioodil </span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">vahendeid
</span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">uue põlvkonna lairibavõrkude
arendamisse, mis peab tagama kiire (30 - </span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">100 Mbit/s)</span><span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">
Interneti kättesaadavuse kõigile Eestis. </span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">Veidi
alla poole eelarvest suunatakse avalike teenuste arendamisse. Tehnoloogia kiire
arengu tulemusena on tänastes süsteemides vajalik ellu viia mitmeid
parendustöid ja kasutada ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
potentsiaal, et saavutada suurem kasutajate rahulolu, parandada teenuste
kättesaadavust ning vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Eesmärgiks on<span style="mso-bidi-font-style: italic; mso-bidi-font-weight: bold;"> saavutada
olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale
kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Kodanike ja ettevõtete
jaoks toob see kaasa mugavad ja üha enam koosloomes sündinud teenused.<o:p></o:p></span></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">Kolmas
suurem meede on nutika teenuste taristu arendamine. Eestil kui EL liikmesriigil
on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui kodanikud saaksid teenuseid
elektroonselt kasutada (nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma
terviselugu jagada) riikide üleselt. <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">MKM
struktuurifondide vahendeid kasutatakse ka digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks.
<span style="mso-bidi-font-style: italic; mso-bidi-font-weight: bold;">Meetme
tulemusel soovime ühelt poolt saavutada olukorra, kus kõigil Eesti inimestel on
piisavad IKT-alased teadmised ja oskused, et tõsta oma elukvaliteeti ja
heaolu.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt; mso-bidi-font-style: italic; mso-bidi-font-weight: bold;">Teisalt seame sihiks
panustada tööhõive kasvu, konkreetsemalt liikumist suurema lisandväärtusega
töökohtade loomise ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. Peamine
tegevussuund on seejuures IKT-oskuste ja teadmiste edendamine teistes eluvaldkondades
tegutseva või ümberõpet vajava tööealise elanikkonna seas. <o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: "Tahoma","sans-serif"; font-size: 10pt;">Investeeringute
oodatava tulemusena kasutatakse laialdaselt e-ID võimalusi, loodud on eeldused
uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte
ja sektorite koostöös. Suureneb küberturvalisus ja<span class="MsoCommentReference"><span style="mso-ansi-font-size: 10.0pt; mso-bidi-font-size: 10.0pt;"> </span></span>e-riigi töökindlus. Kiire internet on kättesaadav
kõigile Eestis ja inimeste digitaalne kirjaoskus suureneb.</span></div>
<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-8807562986086931612013-08-05T21:24:00.001+03:002013-08-12T15:36:56.230+03:00Energeetikasse investeeritakse 232 mln eurot Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas energeetika valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 mln eurot. <br />
<br />
Eesti on kõrge energiatarbimise intensiivsusega riik – 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil sektoritel energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.<br />
<br />
Veidi alla poole sellest eelarvest suunatakse energiatõhususe saavutamisse elamumajanduses. Ligikaudu 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuna elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada, jääb põhirõhk olemasolevate elamute kaasajastamisele.<br />
<br />
Uue finantsraamistiku teine oluline siht on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne.<br />
Suurt osa elamupiirkondadest köetakse kaugkütte teel, samas on mõnes kaugküttepiirkonnas soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks on vaja kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega. <br />
<br />
Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Sestap, et suurendada energiasäästu, on vajalik toetada süsteemide väljavahetamist.<br />
<br />
Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, kuna uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.<br />
<br />
Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning ühtlasi avaldab positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-47318334965754240932013-06-28T11:31:00.001+03:002013-06-28T11:33:42.686+03:00Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2012. aasta seirearuanne sai kinnituseKätte on jõudnud suve algus ja Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) eelmise aasta struktuurivahendite kasutamise aruande kinnitamine. Aruanne kinnitati 05.06.13 Tallinnas toimunud seirekomisjonil. Enne komisjoni tööd külastati Pääsküla depood, kust tutvuti Elektriraudtee AS projekti „Uue veeremi soetamine“ raames soetatud „<a href="http://uus.elektriraudtee.ee/rongidest/" target="_blank">Stadler FLIRT - Fast, Light, Innovative, Regional Train</a>“ uute rongidega.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdM42E_3Vtlb4N9xJGzNucOQllH5-hShF1d-cOlkIgk0GJ7EiZaHp8Dsf7WIMFmANyknpYOYTCD087X6RIchmxqVwl4C5UeU-le2MK_uLNRKUOHBx0N7BNKsTHf8VNb_5sCP-oDv-jaEk/s448/Rong.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdM42E_3Vtlb4N9xJGzNucOQllH5-hShF1d-cOlkIgk0GJ7EiZaHp8Dsf7WIMFmANyknpYOYTCD087X6RIchmxqVwl4C5UeU-le2MK_uLNRKUOHBx0N7BNKsTHf8VNb_5sCP-oDv-jaEk/s320/Rong.jpg" title="Uued rongid seest" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
MARK seirearuanne annab ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) struktuurivahendite abil elluviidavate ettevõtluse-, transpordi- ja infoühiskonna- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) teadus- ja arendustegevuse meetmete eelmise aasta rakendamisest. Aruandes kajastatakse rakenduskava elluviimist tervikuna ning seejärel üksikasjalikumalt prioriteetsete suundade kaupa. Iga prioriteetse suuna osas antakse ülevaade eesmärkide täitmisest nii sisuliste indikaatorite kui rahastamisotsustega võetud kohustuste ning väljamaksete kaudu. Selle põhjal antakse kokkuvõttev hinnang rakendamisele. Eraldi tuuakse välja ülevaade suurprojektide ja mahukate projektide rakendamise seisust.<br />
<br />
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava rakendatakse kokku seitsmes suunas kokku 45 meetmega. Rakenduskava 57 indikaatorist on 2012. aasta lõpuks täidetud 2015. aasta sihtase 23 indikaatori puhul. Rakenduskava ühenduse eelarvest on aruandlusperioodi lõpuks kohustustega kaetud 96%, millest 63% on ka välja makstud. Tuues välja, et Euroopa Liidu liikmesriikide struktuurivahendite väljamaksmise protsent on 46, siis Eesti on vähemalt ühes edetabelis heas mõttes esimeste seas.<br />
<br />
MARK meetmed on jagatud MKMi ja HTMi vahel. MKM viib ellu läbi rakendusüksuste järgmisi suundi: Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime, Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud, Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine ja Infoühiskonna edendamine. HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas: Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu.<br />
<br />
Seirekomisjoni töös osalevad peale MKMi ja HTMi veel Rahandusministeeriumi-, Keskkonnaministeeriumi-, Kultuuriministeeriumi- ja partnerorganisatsioonide esindajad. Vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist, rakendusüksustest ja korraldusasutusest.<br />
<br />
Seirearuandes tuuakse välja eelmise aasta tulemused ehk indikaatorite saavutamine, info meetmete avanemise ja sulgemise kohta, finantsteave, peamised riskid ja edusammud ning seda kajastatakse kumuleeruvalt, ehk indikaatorite ja finantsandmed on toodud alates 2007 aastast. <br />
<br />
Järgmiseks sammuks peale seirearuande kinnitamist on andmete esitamine Euroopa Komisjonile, kes kinnitab seirearuande hiljemalt 2012 sügiseks ära.<br />
<br />
MARK 2012. aasta seirearuandega on võimalik tutvuda <a href="http://www.mkm.ee/public/MARK_seirearuanne_2012.pdf" target="_blank">siin</a>.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-31830251489327633702013-06-12T12:57:00.000+03:002013-06-12T13:00:19.472+03:00KredEx jätkab energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotluste vastuvõtmistKredEx avab täna taas taotlusvooru energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks.<br />
<br />
Ehitusprojekti ja energiaauditi toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50%. Toetuse maksimummäärad ühe korterelamu kohta kalendriaastas on energiaauditi toetuse taotluse kohta 700 eurot ning ehitusprojekti toetuse taotluse kohta 5000 eurot.<br />
<br />
Energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks on ette nähtud 229 000 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.<br />
<br /><div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-67647923140502335322013-05-28T16:06:00.003+03:002013-05-28T16:06:57.685+03:00Uue perioodi läbirääkimised Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel22-23. mail kohtusid mitteametlikel läbirääkimistel Eesti ja Euroopa Komisjoni esindajad, et enne Eesti poolset partnerlusleppe ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ametliku versiooni esitamist käesoleva aasta sügisel, saavutada põhimõtteline kokkulepe EL 2014-2020 eelarveperioodil Eestile eraldatavate struktuurivahendite sisustamise pidepunktides. <br />
<br />
Mitteametlikul konsultatsiooni aluseks oli Valitsuse poolt 23. aprillil heaks kiidetud ettepanek ja rahastamiskava Euroopa Liidu struktuurivahendite ja maaelu arengukava vahendite kasutamiseks.<br />
<br />
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi asepeadirektori Normunds Popensi sõnul peaks Eesti suurendama investeeringuid eelkõige neljas valdkonnas. Esiteks tuleks toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning innovatsiooni, teiseks kaasajastada infrastruktuuri, investeerida haridus- ja tööturu sektorisse ning tõhustada energiakasutust. Eesti plaanid on Euroopa Komisjoni nägemusega suuresti kattuvad ning kevadel-suvel jätkub töö meetmete kujundamisega, millesse on kaasatud ka kõik ministeeriumide suuremad partnerorganisatsioonid.<br />
<br />Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala SF vahendite eelarve (mis küll veel ootab Euroopa Parlamendi poolset lõplikku heakskiitu) järgnevaks seitsmeks aastaks on 1,4 miljardit eurot, mis jaguneb ettevõtluse ja turismi, transpordi, infoühiskonna, energeetika ja elamumajandusemeetmete vahel. <br />
<br />
Järgnevates postitustes annamegi valdkondade kaupa juba täpsema ülevaate euroraha kasutamisest aastal 2014-2020.<br />
<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-2113897407694108272013-03-12T16:46:00.000+02:002013-03-12T16:46:22.186+02:00RIA valib Eesti parimat e-teenustKuni 26. märtsini oodatakse kõiki kodumaiseid e-teenuseid kandideerima konkursile “Eesti parim e-teenus 2013”, kus tänavu on seitse kategooriat: e-äri, e-tervis, e-haridus, e-meelelahutus, e-kultuur, e-valitsemine ja e-kaasamine. Samuti antakse eriauhind kõige kasutajasõbralikumale teenusele ning valitakse välja peavõitja.<br />
<br />
Konkursile saavad teenuseid ja lahendusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisesse kaasatud tarkvaraarendusettevõtted. E-teenused võivad olla väga erinevat tüüpi, näiteks infoteenused ja portaalid, dokumentide ja taotluste menetlusteenused, e-demokraatia teenused, iseteeninduskeskkonnad jmt. <br />
<br />
Konkurss „Eesti parim e-teenus“ toimub selle nime all teist korda ning selle eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada Eesti innovatiivseid e-teenuseid ja e-lahendusi ja nende tellijaid-tootjaid nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti motiveerida teenusepakkujaid jätkuvalt välja töötama uusi kasulikke lahendusi. Varasematel aastatel on konkurss toimunud nime all <a href="http://www.e-konkurss.net/2013/02/varasemad-konkursid.html" target="_blank">„Parim sisuteenus“</a>.<br />
2011. aastal konkursil osalenud majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise keskkonda tunnustati tänavu veebruaris "United Nations World Summit Award on the Information Society +10" konkursil viimase kümne aasta maailma parima e-riigi lahenduse tiitliga. <br />
<br />
Konkurss "Parim e-teenus 2013" toimub Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.<br />
Konkursi kohta on rohkem infot võimalik lugeda <a href="http://www.e-konkurss.net/2013/02/eesti-parim-e-teenus-2013-konkurss.html" target="_blank">siit</a>. <div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-52690844876632854482013-01-10T10:55:00.000+02:002013-01-10T10:55:04.462+02:00Turismiarengukava 2014-2020Sel nädalal saatsime laiali uue turismiarengukava ettepanekute tegemiseks nii teistesse ministeeriumitesse, kõigile partnerorganisatsioonidele kui ka <a href="https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=228" target="_blank">osale.ee keskkonda</a>. Uus kava seab eesmärgiks kasvatada turismisektorit aastaks 2020 vähemalt kolmandiku võrra.<br />
<br />
Arengukava tulemusena kasvab aastaks 2020 turismiteenuste eksporditulu 1,7 mld euroni, mis on möödunud aastaga võrreldes 36 protsenti rohkem. Väliskülastajate ööbimiste arv majutusettevõtetes kasvab prognoosi kohaselt 5,5 miljoni korrani ja siseturistide ööbimiste arv 2,1 miljoni korrani, mis on möödunud aastaga võrreldes vastavalt 44 ja 23 protsenti enam.<br />
<br />
Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkatakse Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmist nii naaberriikides kui ka kaugemal. Samuti parandatakse turismitoodete ja –teenuste kvaliteeti, keskendudes seejuures linnaturismi, kultuuriturismi (sh toit ja sport), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. <br />
<br />
Uuel perioodil on samuti fookuses juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkus, milleks tuleb olemasolevad turismitooted siduda ühtseks tervikuks ning arendada välja turismitaristu, mis lähtuks külastaja vajadustest kogu reisi vältel.<br />
<br />
Arvamusi ja ettepanekuid on võimalik esitada kuni 4. veebruarini. Lõpliku arengukava kinnitab Riigikogu. <div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-67525815994757708532012-12-17T16:09:00.002+02:002012-12-17T16:10:22.068+02:00Infoühiskonna arengukava 2014-2020Kuna infoühiskonna arengukava 2013 tegevused jõuavad järgmisel aastal lõpule, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud infoühiskonna arendamise sihtide ülevaatamist ning uue arengukava koostamist. <br />
<br />
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval tööriist, mille kasutamine võimaldab tõhustada kõigi eluvaldkondade toimimist. Seda tuleks arvesse võtta mistahes eluvaldkonna arengu planeerimisel - nii tervise-, transpordi-, hariduspoliitika jne kavandamisel. Selleks aga on vaja tagada teatud tingimused. Infoühiskonna arengukava 2020 koostamise üldine eesmärk ongi kokku leppida ja luua tingimused selleks, et IKT-st tulenevaid võimalusi kasutataks tõhusalt meie majanduse ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete täitmiseks. <br />
<br />
Tänaste väljakutsete paremaks kaardistamiseks ning uute sihtide seadmiseks viisime tänavu oktoobris ja novembris läbi mitmeid temaatilisi töötubasid teemadel nagu tehnoloogia arengusuunad, kiire interneti arendamine, riigi infosüsteemi koosvõime ja koordineerimine, e-riigi lahenduste eksport, IKT kasutamine riigihalduse edendamiseks ning infoühiskonnas toimetamiseks vajalikud oskused. Kuna infoühiskonda saab arendada üksnes kõikide osapoolte – nii avaliku, era- kui vabasektori koostöös – olid ka töötoad avatud kõigile partneritele. Lisaks temaatilistele töötubadele kutsusime detsembri alguses kokku ca 15 julge mõttelennuga arvamusliidrit, et üheskoos vaadata tulevikku, milline peaks infoühiskond aastal 2020 välja nägema.<br />
<br />
Senitehtu ja arutatu on sisendiks arengukava visiooni ja eesmärkide sõnastamisele, mis saavad paika jaanuaris 2013 ning mida saab kommenteerida ning täiendada arengukava veebilehel <a href="http://infoyhiskond.eesti.ee/">http://infoyhiskond.eesti.ee</a>. Samalt veebilehelt leiate ka muud arengukava koostamisega seonduvat infot, sealhulgas läbiviidud töötubade ettevalmistused ja kokkuvõtted. Ootame teid ühtlasi kaasa mõtlema!<br />
<br />
Riigi infosüsteemide osakond<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-16716833676697289222012-12-06T17:40:00.000+02:002012-12-06T17:40:23.010+02:00EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtuEAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu, kuna rahastatud projektide ja EASile esitatud taotluste rahaline kogumaht on ületanud toetusprogrammile määratud eelarve. Taotlusi võetakse vastu 7. detsembril kella 17-ni. EAS rahastab ekspordi arendamise toetusprogrammi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. <br />
<br />
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot. <br />
<br />
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.<br />
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne. <br />
<br />Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-69271439004292036532012-11-22T12:27:00.000+02:002012-11-22T12:27:22.028+02:00Ajujahil võistleb sel hooajal 213 äriideedEesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 213 äriideed seitsmest valdkonnast. Ajujahi ellukutsuja on EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.<br />
<br />
Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.<br />
<br />
Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata. <br />
<br />
Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel <a href="http://www.ajujaht.ee/">www.ajujaht.ee</a>.<br />
Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7. <br />
<br />
Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses. <div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-71534134878756516062012-11-16T16:52:00.002+02:002012-11-16T16:52:46.475+02:00Transpordi arengukava aastani 2020Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on koostamisel Transpordi arengukava, mis on paralleelselt sisendiks ka uue struktuurivahendite 2014-2020 perioodi ettevalmistamisel.<br />
<br />
Arengukava on jaotunud nelja valdkonna vahel – liikuvuskorraldus, teed ja liiklus, ühistransport ning rahvusvahelised ühendused. Iga valdkonna peale on moodustatud töörühmad, mis koosnevad ministeeriumite ja arengukava töörühmade esindajatest ning ekspertidest.<br />
<br />
Tänaseks on juhtrühm määratlenud valdkondade peamised arengusuunad ja küsimused, millele arengukava peab vastama. Kõige olulisematena võib välja tuua vajaduse viia teedevõrgu kvaliteet paremale tasemele ning suurendada liiklusohtust, tõsta reisirongide kasutust läbi parema teenuse osutamise (kiiremad ja sagedasemad ühendused) ning soodustada säästvat linnalist liikumist. Läbiva teemana ühendab neid kõiki erinevate liikumisviiside parem integreerimine – jalgsikäimise, rattaga liikumise, ühistranspordi ja autokasutuse omavaheline ühendamine niimoodi, et ühe reisi käigus liikumisviisi muutmine oleks võimalikult mugav ja meeldiv.<br />
<br />
MKM plaanib arengukava saata kooskõlastamisele järgmise aasta alguses ning Valitsusele esitada hiljemalt 30.04.13. Arengukava eelnõu tuleb kommenteerimiseks osalusveebi osale.ee. <br />
<br />
<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-34506813644959688972012-11-13T10:29:00.001+02:002012-11-14T09:51:03.816+02:00Euroopa Komisjoni seatud prioriteedid uuel perioodilEuroopa Komisjon esitas 1. novembril Eestile Partnerlusleppe ja rakenduskavade läbirääkimiste aluseks oleva positsiooni, mis peegeldab Euroopa Komisjoni nägemust olulisematest küsimustest, millele Eesti uuel, 2014-2020 Euroopa Liidu eelarveperioodil tähelepanu peaks pöörama. <br />
<div>
Euroopa Komisjon tõstab dokumendis esile neli prioriteetset väljakutset:</div>
<ul>
<li>Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine erasektoris, innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmine;</li>
<li>Taristute uuendamine, sealhulgas võtmetähtsusega transpordiühenduste parendamine ja energiajaotusvõrkude väljaarendamine, </li>
<li>Pakutava hariduse kvaliteedi tõstmine ja parem sidumine reaalse tööturu poolse nõudlusega, millest tulenevalt ka tööjõu parem ettevalmistus, kõrge tööhõive saavutamine läbi kaalutletud tööturumeetmete ning sotsiaalse kaasamise ja tõhusate avalike teenuste;</li>
<li>Keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik majandus.</li>
</ul>
<div>
Ühtlasi pakub Euroopa Komisjon välja võimalikud lahendused vastetena esile toodud väljakutsetele, rõhutades seejuures vajadusele struktuurifondide vahendite kasutamist kontsentreerida. Tekst toob võrdluse 2007-2013 perioodiga, öeldes, kas ühe või teise valdkonna eelarve maht võiks uuel perioodil suureneda või väheneda.</div>
<div>
</div>
Terviktekst on kättesaadav <a href="http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-komisjoni-positsioon/" target="_blank">siit</a>.<br />
Homme tulevad Euroopa Komisjoni esindajad Eestisse, et nendepoolseid prioriteete Eesti esindajatele lähemalt tutvustada.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-61126994955714019282012-10-19T13:17:00.000+03:002012-10-19T13:17:06.783+03:00Kuidas valmistatakse ette uut struktuurifondide perioodi?Selle aasta alguses käivitus Eestis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi <strong>2014-2020 planeerimisprotsess</strong>, mille käigus on kaardistatud üleriigilised arengueesmärgid ning valitakse käesoleva aasta lõpuks välja need kõige olulisemad valdkonnad, mida uuel perioodil struktuurifondidest rahastada. Valiku peab kinnitama Vabariigi Valitsus. seejärel sõlmib Eesti Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe ja koostab rakenduskava, mille alusel hakatakse struktuuritoetust Eestis kasutama.
<br />
<br />
Suve alguses leppisid ministeeriumid koos partneritega kokku üheteistkümnes üleriigilises arengueesmärgis ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusteedes. Ministeeriumid analüüsisid seejärel oma valitsemisala puudutavaid eesmärke koostöös teiste ministeeriumidega, püüdes vältida planeeritavate vahendite killustumist ning saavutada võimalikult suur sünergia abikõlblike arengueesmärkide vahel.
<br />
<br />
Koostatud analüüside põhjal tutvustas Rahandusministeerium sügisel lauale jäänud viit arengueesmärki, mille saavutamiseks asuvad ministeeriumid pärast Vabariigi Valitsuse heakskiitu välja pakkuma juba konkreetsemaid meetmeid. Meetmete eelarvestamiseks alustatakse samaaegselt Euroopa tasandil läbirääkimisi 2014-2020 eelarve kokkuleppimiseks.
<br />
<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad esitatud eesmärkidest kaks:
<br />
<ul>
<li>teadmistemahukas ja konkurentsivõimeline majandus; </li>
<li>elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud liikumisvõimalused.
</li>
</ul>
Kuid kokkupuutepunkte leidub ka ülejäänud kolme - haridust, tööelu ja looduskeskkonda hõlmava eesmärgiga.
<br />
<br />
Uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel <b>ettevõtluse, turismi, transpordi ja infoühiskonna arengukavad</b>, milles kavandatavad tegevused taotlevad lisaks riigieelarvele rahastamist ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nendest arengukavadest plaanime Toetustaskus ka järgneva paari nädala jooksul kirjutada.
<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-83116591179923584472012-10-10T10:04:00.000+03:002012-10-10T10:06:48.934+03:00Pärnu ümbersõit sai valmisEile tähistati Pärnus sümboolse lindilõikamisega Pärnu ümbersõidu valmimist. Ehitustööd läksid maksma kokku 27 160 114 eurot, millest 80% rahastati Ühtekuuluvusfondist.<br />
<br />
Projekti raames valmis 9,63 km jagu põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 km kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 km ulatuses müratõkkeseinu.
<br />
<br />
<object height="315" width="400"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/Tb4eZhxTHTs?version=3&hl=et_EE&rel=0"></param>
<param name="allowFullScreen" value="true"></param>
<param name="allowscriptaccess" value="always"></param>
<embed src="http://www.youtube.com/v/Tb4eZhxTHTs?version=3&hl=et_EE&rel=0" type="application/x-shockwave-flash" width="400" height="315" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true"></embed></object>
<br />
Lendas üle käo...Pärnu ümbersõidu Raivo Raudsepp.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-20366373662705745662012-10-09T10:37:00.000+03:002012-10-09T10:40:23.326+03:00Eesti elanikud hindavad struktuuritoetuste mõju positiivselt87 protsenti Eesti elanikest on kursis sellega, et Eesti saab Euroopa Liidust toetust ning suur osa hindab selle mõju Eesti majandusele positiivseks, selgus iga-aastasest struktuurifondide avaliku arvamuse uuringust.<br />
<br />
Kõige tohekm on eestlased teadlikud, et struktuuritoetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini teedeehitus (59%) ning konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam AHHAA keskust (4%).<br />
<br />
65% vastanutest arvab, et EL struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Vaid viiendik oli seda meelt, et nende valik ei ole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).<br />
<br />
46% struktuuritoetustest teadlikud inimesed peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja informatsiooni vähese leviku.<br />
<br />
Kõige levinum kanal EL struktuuritoetuse kohta info saamiseks on televisioon. Sellele järgnevad internet, üleriigilised lehed ja raadio.<br />
<strong>Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda </strong><a href="http://www.struktuurifondid.ee/file.php?10146459" target="_blank"><strong>siin</strong></a><strong> </strong>ja selle viis läbi Faktum & Ariko käesoleva aasta augustis.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-70592473752837178712012-10-04T12:56:00.000+03:002012-10-04T13:10:32.155+03:00Euroopa Komisjon taastas maksed EASile Euroopa Komisjon taastas sel nädalal 170 miljonit eurot väljamakseid nii EASile, Innovele kui ka Veeteede Ametile pärast seda, kui oli veendunud kulutuste korrektsuses.<br />
<br />
2011. aasta lõpus otsustas Eesti kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohaga mitte taotleda hüvitamist osa EASi, Innove, Veeteede Ameti ja Sotsiaalministeeriumi administreeritavate projektide kuludest, kuna nende õigsuses puudus kindlus. Asutused on need kulud praeguseks täiendavalt üle kontrollinud ning tulemused on üle auditeeritud. Kontrollide tulemused edastati ka Euroopa Komisjonile, kes tegi otsuse maksed taastada.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-87771352750013386082012-10-01T11:04:00.000+03:002012-10-01T11:04:57.384+03:00Algab ettevõtlusnädal1.-7. oktoobrini toimub EASi eestvedamisel <strong>üle-eestiline ettevõtlusnädal, mis sel aastal keskendub nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele.</strong> Ettevõtlusnädalat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.<br />
<br />
Tänavuse ettevõtlusnädala olulisemateks sündmusteks on esmaspäeval, 1. oktoobril Tallinna kinos Artis toimuv Ettevõtlusnädala avakonverents "StartSmart!", 4. oktoobril Tallinnas Tallink SPA hotellis toimuv naisettevõtlusele pühendatud konverents ning kulminatsioonina reedel, 5. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis toimuv kasvuettevõtjate päev „Targalt kasvamine“, kus juba tegutsevad ettevõtjad ja ettevõtluskonsultandid jagavad teadmisi unistuste meeskonna loomisest, välisturgudele suundumisest, samuti praktilisi näpunäiteid ärimudeli arendamiseks ja ekspordiplaani koostamiseks.<br />
<br />
Nädala jooksul toimub Eesti suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, aga ka väikemates piirkondades enam kui kakssada seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja muid üritusi. Ettevõtlusnädala raames leidub tegevusi ja kuulamist nii alustavatele kui ka kasvuettevõtjatele. Ettevõtlusnädala sündmusi jagub igasse maakonda.<br />
<br />
Tallinnas tähistatakse ettevõtlusnädalat teisipäeval, 2. oktoobril Radisson Blu Hotel Olümpias toimuvate erinevate ettevõtlusteemaliste seminaride ja töötubadega. Kolmapäeval, 3. oktoobril toimub Nukuteatris tulevikutegijatele suunatud „Noorte ettevõtluspäev“.<br />
<br />
Tartu ettevõtlusnädala tihe kuuepäevane programm algab 1. oktoobril ettevõtlusnädala peateemale, „Ettevõtja kui töökohtade looja“ pühendatud üritustega . Järgmiste päevade fookuses on alustavad ettevõtjad, tegutsevad ettevõtjad, äriideede otsimine, lahenduste leidmine ja loovus.<br />
Pärnumaa ettevõtlusnädal algab 1. oktoobril TÜ Pärnu Kolledžis Pärnumaa majandusfoorumiga, kus esitletakse Eesti Panga ja Arengufondi ettekandeid ning viiakse läbi võtmesektoritele mõeldud töötube. 2. oktoobril toimuvad ettevõtluspäevad Sindis, Toril, Vändras, Saugal. Pärnumaa ettevõtlusnädal kulmineerub reedel, 5. oktoobril toimuva maakonna ja Pärnu linna parimate ettevõtjate tunnustamisega.<br />
<br />
Narva ettevõtlusnädala esimeseks ürituseks on 1. oktoobril Narva hotellis toimuv seminar "Väikeettevõtlus on Eesti majanduse alus". Ettevõtlusnädala üritused lõppevad laupäeval toimuva koolifirmade laada ja ettevõtlike kooliõpilaste poolt valmistatud toodangu näituse, müügi ja võistlusega „Parim koolifirma".<br />
<br />
Ettevõtlusnädala üritustele on oodatud kõik huvilised alates õpilastest ja üliõpilastest ning lõpetades juba tegutsevate ettevõtjatega. Kõik ettevõtlusnädala sündmused on tasuta. Täpsem info kõigi ürituste ja neile registreerumise kohta: <a href="http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/">http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/</a>.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-76142203284275429192012-06-22T09:38:00.003+03:002012-06-22T09:39:46.949+03:00Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja<a href="http://www.e24.ee/884002/eesti-on-parim-euroopa-liidu-rahade-kasutaja/" target="_blank"><strong>Majandusportaal E24 avaldas Reutersi analüüsi</strong></a>, mille põhjal on Eesti edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutaja. Alates 2007. aastast on Eesti ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost. Läti on kasutanud seevastu vaid 2,8 protsenti ehk seitse miljonit ette nähtud 256 miljonist. <br />
<br />
Alates 2007. aastast on Eestile ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost. Läti on kasutanud seevastu vaid 2,8 protsenti ehk seitse miljonit ette nähtud 256 miljonist.<div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-41875166911746042702011-11-11T15:44:00.002+02:002011-11-11T15:50:18.971+02:00Väikeettevõtetel parem ligipääs laenurahale<p align="justify">Käesoleva aasta kümne kuuga on KredEx käendanud 375 ettevõtte finantskohustusi summas 40 mln eurot, mis on ettevõtetel võimaldanud oma äritegevuse arendamiseks kaasata pankadest laene, liisingut ja pangagarantiisid summas 75 mln eurot.<br /><br />Toetatud ettevõtetes töötab kokku 7300 töötajat ning täiendava finantseerimise tulemusena luuakse 567 uut töökohta.<br /><br />Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on KredExi poolt toetatud ettevõtete arv suurenenud 14%. Samas on väljastatud käenduste rahaline maht vähenenud 21% ning käenduse toel kaasatud finantseerimise summa 14%. See näitab, et käesoleval aastal KredExi poolt käendatud projektid jäävad keskmise summa poolest möödunud aastale alla, kuid arvuliselt on saanud abi rohkem ettevõtteid.<br /><br />KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on võrreldes eelnevate aastatega pangad hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka väikeettevõtetele ning seetõttu vajatakse nende rahastamisel varasemast enam ka KredExi käendust.<br /><br />Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2166 ettevõtte finantskohustusi summas 286 mln eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 557 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 56 000 töötajat ning <strong>toetatud projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt</strong> <strong>9000 uut töökohta</strong>.<br /><br />KredExi täiendav käendus on mõeldud jätkusuutlikele ja arenevatele ettevõtetele, kellel puudub pangalaenu saamiseks piisav tagatis või on liialt lühike krediidiajalugu. KredEx tagab kuni 75% Eestis tegutseva kommertspanga poolt väljastatava laenu, liisingu või pangagarantii jäägist.<br /><br />KredExi toetusmeetmeid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist.</p><div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-6066917280147078885.post-48872556301412524812011-10-20T10:57:00.002+03:002011-10-20T11:04:24.095+03:00Eesti saab jätkata mahukate transpordiinvesteeringutega<p align="justify">Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni transpordi infrastruktuuripakett annab Eestile head võimalused jätkata suurte transpordiinvesteeringutega.<br /><br />„Komisjon avaldas tervikliku nägemuse Euroopa transpordikoridoridest ja selle pikaajalisest finantseerimiskavast ja Eesti kindlasti toetab seda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister <strong>Juhan Parts</strong>. „See on eriti oluline perifeerse asukohaga riikidele, kelle füüsiline ühendamine Euroopaga on endiselt käimas,“ lisas ta.<br /><br />Samuti toetab Eesti Europa komisjoni lähenemist, millega loodi eraldi kogu Euroopa infrastruktuuri pudelikaelu hindav ja neid kõrvaldada püüdev „Euroopa ühendamise“ (Connecting Europe) rahastu.<br /><br />Komisjoni kavas on olulisel kohal Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi multimodaalne transpordikoridor, mis võimaldab Eestil saada toetust kiirrongiühenduse (Rail Baltic) rajamiseks Euroopasse. Uue raudtee rajamine võimaldab tulevikus reisida maismaatransporti kasutades Tallinnast Poola piirini nelja ja Varssavisse kuue tunniga.<br /><br />Samuti on sellest rahastust võimalik finantseerida Tartu-Koidula raudteelõigu kaasajastamist. Lisaks saab Eesti võimaluse rahastada sadamate ning Tallinna lennujaama transpordi arendamist.<br /><br />Kokku on aastatel 2014-2020 Euroopa Ühendamise Rahastu maht transpordile 31,7 miljardit eurot, millest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist.</p><div class="blogger-post-footer">Toetustasku</div>Toetustaskuhttp://www.blogger.com/profile/18431492791022267433noreply@blogger.com0