Mullu said projektid 585 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetust

2013. aastal investeeriti Euroopa Liidu toetusi kõige rohkem transpordi taristu arendusse, suurematest projektidest valmisid Aruvalla-Kose teelõik ja Tartu linna idapoolne ringtee. Perioodil 2007–2013 välja makstud 2,6 miljardist eurost moodustab eelmise aasta väljamaksete kogumaht 22 protsenti ehk 585 miljonit eurot, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tehti väljamakseid üle 200 miljoni euro.

Kõige rohkem said toetust transport 152 miljonit ja veemajanduse taristu arendamine 129 miljonit eurot. Inimeste töölesaamise võimalusi ja tööelu kvaliteedi parandamist toetas Euroopa Sotsiaalfond (ESF) 2013. aastal 9 miljoni euroga. 

Investeeringuid jagus igasse Eesti maakonda, kõige rohkem toetust said suured Harjumaa taristuprojektid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Tartu maakonnas – 2230 eurot elaniku kohta, järgnesid 2223 euroga Järva maakond ja 1992 euroga Saare maakond.  Kõige enam väljamakseid elaniku kohta tehti Järva maakonnas 1778 eurot, järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond. Siia ei ole arvestatud üleriigilisi või maakondadevahelisi projekte, mille rahaline maht on ligikaudu miljard eurot.

Perioodil 2007–2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 3,4 miljardi eurot, millest on projektidega kaetud 96 ja välja makstud 76 protsenti, MKMi haldusala näitajad on vastavalt 95 ja 82 protsenti. Perioodi struktuuritoetust on võimalik kasutada 2015. aasta lõpuni.

Loe uudist põhjalikumalt struktuurifondid.ee lehelt.

Juhan Parts räägib ehitusest

Postimees tegi tänavuse aastalõpuintervjuu ehituse teemal minister Juhan Partsiga. Intervjuu võttis kokku viimaste aastate olulisemad ehitustööd transpordis ja elamumajanduses ning tutvustas uue perioodi olulisemaid muutusi. Samuti rõhutas minister, et eurorahade jätkumist ka pärast aastat 2020, mille suurus sõltub Eesti majandusliku arengu kiirusest. Intervjuud Juhan Partsiga on võimalik lugeda siin.

2,5 aastat kestnud eelarveläbirääkimised on lõppenud

19. novembril hääletas Euroopa Parlamendi enamus Euroopa Liidu uue, 1. jaanuaril avaneva ja seitsmeaastast perioodi katva eelarve poolt. Päev hiljem sai parlamendi heakskiidu ka liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusraamistik, millest tulenevalt teeb Eesti käesoleval aastal veel viimaseid korrektuure eurorahadest finantseeritavates meetmetes ning Eesti prioriteete käsitlevates strateegiadokumentides eesmärgiga alustada ametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga eelseisva aasta esimestel päevadel ning avada uue eelarveperioodi taotlusvoorud esimesel võimalusel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala rahastatab perioodil 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 1,3 miljardi euroga ettevõtlust, transporti, energeetikat ja infoühiskonda.

Ettevõtlusesse investeeritake 445 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKM valitsemisalas ettevõtluse valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 445 mln eurot.
 
Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on väga tugevalt polariseerunud – 100 suurimat eksportivat ettevõtet annavad kokku ca kolmandiku kogu Eesti toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest, samal ajal kui ca 90% Eestis registreeritud ettevõtetest on mikroettevõtted. Ettevõtete ekspordipotentsiaali pidurdavad napid turundusoskused, nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel ning vähene arendustöö ja pikaajalise planeerimise võime. 

Eesti ettevõtlusmaastikul on aktiivselt tärkamas uusi innovaatilisi iduettevõtteid, ent varase faasi ettevõtete ellujäämismäära poolest jääme võrreldavate riikide keskmisele oluliselt alla.

Lisaks on ettevõtlusega alustamine ettevõtjate jaoks sageli sundolukord – ainus võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine. Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike. 

Nimetatud probleemide  lahendamiseks investeeritakse uuel struktuuriperioodil ettevõtete arendus- ja eksporditegevuste kaasaaitamisse ning juhtimisvõimekuse tõstmisse. Läbi erinevate koolituste, konsultatsioonide ja toetuste propageeritakse ettevõtliku hoiaku ning ettevõtja kui ametivaliku populariseerimist, tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja ärivõimaluste tuvastamise oskust ning aidatakse kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu. Piirkondliku ettevõtluse hoogustamiseks arendatakse edasi piirkondades pakutava nõustamisteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi.

Kuna ettevõtlus turismisektoris moodustab märkimisväärse osa Eesti ettevõtete majandustegevusest ja  ekspordist, siis on vajalik eristuda teistest sihtkohtadest, leida uuenduslikke viise turismitoodete ja -teenuste arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel ning turismisektori kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Turismi nõudluse ja tootearenduse juhtimisse suunatud investeeringute tulemusena on  Eesti prioriteetsetel sihtturgudel tuntud reisisiht, turismiettevõtted on orienteeritud välisturgudel ekspordimahtude suurendamisele ning turismitooted, -teenused ja atraktsioonid vastavad välisturu nõudlusele. Seejuures on suurenenud turismitoodete lisandväärtus.

 
Lisaks on Eesti ettevõtete üheks probleemiks juurdepääs kapitalile, mis ei võimalda realiseerida ettevõtete tegelikku  kasvupotentsiaali. Sestap on  kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine üks olulisemaid väljakutseid eesmärgiga muuta ettevõtjatele kättesaadavaks traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsivõimet ning kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada ettevõtete kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust.

Eesti majanduskasvu potentsiaali realiseerimisele aitab kaasa ka uute kasvualade leidmine ja eelisarendamine. Arengufondi poolt teostatud analüüs näitas, et Eesti majanduse kasvupotentsiaal peitub eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervisetehnoloogia ja –teenuste arendamises ning ressursside efektiivsemas kasutamises, mille ennaktempos arengu toetamine toob kaasa nende valdkondade ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahu kasvu ning konkurentsivõime tõusu läbi lisandväärtuse ja ekspordimahtude suurenemise.

Transporti investeeritakse 447 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas transpordi valdkonda EL struktuurifondide raha suurusjärgus 447 mln eurot.

Kõige suurem osa ehk suurusjärgus 80 protsenti eelarvest investeeritakse üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamisse. Majandusharud, mis sõltuvad rohkest reisimisest või suurest kaubaveo mahust, vajavad tänasest paremaid transpordiühendusi, mistõttu on ühenduste parandamine uuel perioodil prioriteediks.

Majanduse rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumisvõimalused Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiired, mugavad ja turvalised. Just viimase tõttu on oluliseks väljakutseks ka liiklusohutuse parandamine.

Arvestades Eesti ääremaa staatust Euroopas, tuleb meil konkurentsivõime kindlustamiseks arendada lennuühendusi. Täiendavalt on vajalik investeerida ka meretranspordiühendustesse ning sadamate maismaaühendustesse.

Lisaks on oluline eesmärk, mille saavutamisse struktuurivahendid panustavad, raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine. Viimane tähendab seda, et kasutades mitut erinevat ühistranspordi liiki, on peatuste vahel liikumine reisijale võimalikult mugav, peatused on üksteisele lähestikku ja ajagraafikute poolest kooskõlas.

Kokkuvõttes suureneb investeeringute tulemusena kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus. Samuti väheneb inimvigastustega liiklusõnnetuste arv, paranevad nii mere- ja lennutranspordi võimalused kui ka raudteeliiklus ning erinevate transpordiliikide ühilduvus.

Lõpliku eelarve kinnitab Vabariigi Valitsus selle aasta lõpus.

Infoühiskonda investeeritakse 181 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas infoühiskonna valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 181 mln eurot. Koos toetuse saajate omapanusega ulatub infoühiskonda suunatav raha üle 200 mln euro.

Kiire internet on eeldus kaasaegsete teenuste tarbimiseks ja osutamiseks. Seetõttu suunatakse uuel perioodil vahendeid uue põlvkonna lairibavõrkude arendamisse, mis peab tagama kiire (30 - 100 Mbit/s) Interneti kättesaadavuse kõigile Eestis.

Veidi alla poole eelarvest suunatakse avalike teenuste arendamisse. Tehnoloogia kiire arengu tulemusena on tänastes süsteemides vajalik ellu viia mitmeid parendustöid ja kasutada ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) potentsiaal, et saavutada suurem kasutajate rahulolu, parandada teenuste kättesaadavust ning vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Kodanike ja ettevõtete jaoks toob see kaasa mugavad ja üha enam koosloomes sündinud teenused.

Kolmas suurem meede on nutika teenuste taristu arendamine. Eestil kui EL liikmesriigil on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada (nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma terviselugu jagada) riikide üleselt.

MKM struktuurifondide vahendeid kasutatakse ka digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks. Meetme tulemusel soovime ühelt poolt saavutada olukorra, kus kõigil Eesti inimestel on piisavad IKT-alased teadmised ja oskused, et tõsta oma elukvaliteeti ja heaolu. 

Teisalt seame sihiks panustada tööhõive kasvu, konkreetsemalt liikumist suurema lisandväärtusega töökohtade loomise ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. Peamine tegevussuund on seejuures IKT-oskuste ja teadmiste edendamine teistes eluvaldkondades tegutseva või ümberõpet vajava tööealise elanikkonna seas.

Investeeringute oodatava tulemusena kasutatakse laialdaselt e-ID võimalusi, loodud on eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte ja sektorite koostöös. Suureneb küberturvalisus ja e-riigi töökindlus. Kiire internet on kättesaadav kõigile Eestis ja inimeste digitaalne kirjaoskus suureneb.

Energeetikasse investeeritakse 232 mln eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas energeetika valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 mln eurot.

Eesti on kõrge energiatarbimise intensiivsusega riik – 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil sektoritel energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.

Veidi alla poole sellest eelarvest suunatakse energiatõhususe saavutamisse elamumajanduses. Ligikaudu 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuna elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada, jääb põhirõhk olemasolevate elamute kaasajastamisele.

Uue finantsraamistiku teine oluline siht on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne.
Suurt osa elamupiirkondadest köetakse kaugkütte teel, samas on mõnes kaugküttepiirkonnas soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks on vaja kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.

Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Sestap, et suurendada energiasäästu, on vajalik toetada süsteemide väljavahetamist.

Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, kuna uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.

Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning ühtlasi avaldab positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2012. aasta seirearuanne sai kinnituse

Kätte on jõudnud suve algus ja Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) eelmise aasta struktuurivahendite kasutamise aruande kinnitamine. Aruanne kinnitati 05.06.13 Tallinnas toimunud seirekomisjonil. Enne komisjoni tööd külastati Pääsküla depood, kust tutvuti Elektriraudtee AS projekti „Uue veeremi soetamine“ raames soetatud „Stadler FLIRT - Fast, Light, Innovative, Regional Train“ uute rongidega.

MARK seirearuanne annab ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) struktuurivahendite abil elluviidavate ettevõtluse-, transpordi- ja infoühiskonna- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) teadus- ja arendustegevuse meetmete eelmise aasta rakendamisest. Aruandes kajastatakse rakenduskava elluviimist tervikuna ning seejärel üksikasjalikumalt prioriteetsete suundade kaupa. Iga prioriteetse suuna osas antakse ülevaade eesmärkide täitmisest nii sisuliste indikaatorite kui rahastamisotsustega võetud kohustuste ning väljamaksete kaudu. Selle põhjal antakse kokkuvõttev hinnang rakendamisele. Eraldi tuuakse välja ülevaade suurprojektide ja mahukate projektide rakendamise seisust.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava rakendatakse kokku seitsmes suunas kokku 45 meetmega. Rakenduskava 57 indikaatorist on 2012. aasta lõpuks täidetud 2015. aasta sihtase 23 indikaatori puhul. Rakenduskava ühenduse eelarvest on  aruandlusperioodi lõpuks kohustustega kaetud 96%, millest 63% on ka välja makstud. Tuues välja, et Euroopa Liidu liikmesriikide struktuurivahendite väljamaksmise protsent on 46, siis Eesti on vähemalt ühes edetabelis heas mõttes esimeste seas.

MARK meetmed on jagatud MKMi ja HTMi vahel. MKM viib ellu läbi rakendusüksuste järgmisi suundi: Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime, Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud, Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine ja Infoühiskonna edendamine. HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas: Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu.

Seirekomisjoni töös osalevad peale MKMi ja HTMi veel Rahandusministeeriumi-, Keskkonnaministeeriumi-, Kultuuriministeeriumi- ja partnerorganisatsioonide esindajad. Vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist, rakendusüksustest ja korraldusasutusest.

Seirearuandes tuuakse välja eelmise aasta tulemused ehk indikaatorite saavutamine, info meetmete avanemise ja sulgemise kohta, finantsteave, peamised riskid ja edusammud ning seda kajastatakse kumuleeruvalt, ehk indikaatorite ja finantsandmed on toodud alates 2007 aastast.

Järgmiseks sammuks peale seirearuande kinnitamist on andmete esitamine Euroopa Komisjonile, kes kinnitab seirearuande hiljemalt 2012 sügiseks ära.

MARK 2012. aasta seirearuandega on võimalik tutvuda siin.

KredEx jätkab energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotluste vastuvõtmist

KredEx avab täna taas taotlusvooru energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks.

Ehitusprojekti ja energiaauditi toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50%. Toetuse maksimummäärad ühe korterelamu kohta kalendriaastas on energiaauditi toetuse taotluse kohta 700 eurot ning ehitusprojekti toetuse taotluse kohta 5000 eurot.

Energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks on ette nähtud 229 000 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uue perioodi läbirääkimised Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel

22-23. mail kohtusid mitteametlikel läbirääkimistel Eesti ja Euroopa Komisjoni esindajad, et enne Eesti poolset partnerlusleppe ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ametliku versiooni esitamist käesoleva aasta sügisel, saavutada põhimõtteline kokkulepe EL 2014-2020 eelarveperioodil Eestile eraldatavate struktuurivahendite sisustamise pidepunktides.

Mitteametlikul konsultatsiooni aluseks oli Valitsuse poolt 23. aprillil heaks kiidetud ettepanek ja rahastamiskava Euroopa Liidu struktuurivahendite ja maaelu arengukava vahendite kasutamiseks.

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi asepeadirektori Normunds Popensi sõnul peaks Eesti suurendama investeeringuid eelkõige neljas valdkonnas. Esiteks tuleks toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning innovatsiooni, teiseks kaasajastada infrastruktuuri, investeerida haridus- ja tööturu sektorisse ning tõhustada energiakasutust. Eesti plaanid on Euroopa Komisjoni nägemusega suuresti kattuvad ning kevadel-suvel jätkub töö meetmete kujundamisega, millesse on kaasatud ka kõik ministeeriumide suuremad partnerorganisatsioonid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala SF vahendite eelarve (mis küll veel ootab Euroopa Parlamendi poolset lõplikku heakskiitu) järgnevaks seitsmeks aastaks on 1,4 miljardit eurot, mis jaguneb ettevõtluse ja turismi, transpordi, infoühiskonna, energeetika ja elamumajandusemeetmete vahel.

Järgnevates postitustes annamegi valdkondade kaupa juba täpsema ülevaate euroraha kasutamisest aastal 2014-2020.