neljapäev, 29. jaanuar 2009
Hea uudis kõikidele rongisõpradele!!
See aasta on alanud nii Eesti Raudtee kui ka MKMi jaoks teguderohkelt. Vaatasime läbi kolme projekti rahastustaotlused, mis on suunatud rongiliikluse elavdamiseks ja reisijale mugavamaks muutmiseks. Kõik kolm said nüüd ministrilt rohelise tule jätkamiseks!
Projektiga „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ rekonstrueeritakse kõik platvormid elektrirongide peatuskohtades – ooteplatvormid ehitatakse madalamaks, nii et nad vastaksid eurostandarditele. Meie, reisijate, jaoks tähendab see eelkõige seda, et tulevikus on palju kergem ja ohutum lapsevankri, kipsis jala või väga kitsa seelikuga :) rongi siseneda. Samuti ei pea vanemad inimesed end enam hetkekski tundma ebaturvaliselt rongilt platvormile ja platvormilt rongile hüpates.
Ohutuse suurendamiseks on mõeldud ka teine projekt, „Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide piirkonnas“, millega rajatakse Tallinn-Tartu raudteelõigul olevate jaamade juurde vajalikud turvalised ülekäigukohad nii, et liikumine oleks lihtsam ja mugavam.
Kolmas projekt on osa hiigelsuurest ettevõtmisest nimega Rail Baltica, millega kolm Balti riiki loovad ühtse raudteeliini Tallinnast Vilniuseni. See võimaldab kõigil meil rongiga otse ja kiiremini Lääne-Euroopasse sõita. Praeguse projektiga rekonstrueeritakse Tallinn-Tapa lõik.
Uusi platvorme ja ülekäigukohti saame imetleda juba järgmisel aastal. Rail Baltica projekt võtab natuke rohkem aega ja Tallinn-Tapa lõik peaks valmima 2011. aastal. Kuid usume, et see on ootamist väärt!
Kui kedagi huvitab täpsem tööde kirjeldus, siis see riputatakse peagi üles Eesti Raudtee kodulehele (http://www.evr.ee/).
Teisi transpordi europrojekte leiad Struktuurifondide kodulehelt! http://www.struktuurifondid.ee/?id=6454.
Labels:
jooksen ja teatan,
transpordilahendused
pühapäev, 25. jaanuar 2009
Muutunud majandusolukord - kas ka toetuste jagamine?
Kehvemaks muutunud majandusolukorras tuleb aina terasemalt mõelda sellele, kuidas oma ettevõtet arendada ja kust selleks raha saada. Üheks võimaluseks lisaraha saamiseks on taotleda toetust EL struktuurifondidest, tehes seda näiteks läbi EASi või KredExi. Kahtlemata muutub käesolevas majandusolukorras teisalt ka nende samade toetuste elluviimine meile väljakutseks ning ainult kiirelt reageerides ja paindlik olles saadab meid edu. Seetõttu alustasime MKMis 2009. aastat EL toetusmeetmete ülevaatamisega, et leida need kohad, mida oleks võimalik taotlejatele lihtsamaks muuta, seejuures täites siiski Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava eesmärke.
Eelmise aasta lõpus asus lihtsustamiste teele ka Euroopa Komisjon. Tõesti, nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on ka hiigelsuur Euroopa Komisjon majanduses toimunud muudatustele kiiresti reageerinud. Euroopa Komisjoni poolt alguse saanud Euroopa majanduse elavdamise kava üheks osaks on lihtsustused euroraha kasutamisel. Määrused, mis on aluseks euroraha jagamisele, on muutumas vajadustele vastavamaks ja süsteem paindlikumaks. Näiteks kiideti eelmise aasta lõpus heaks juba esimene osa lihtsustusi, et need kinnitamisele saata. Seniks on jõustunud muudatused tulu teenivate projektide osas, mis ootavad liikmesriikide kibekiiret tööd, et need ka taotlejateni jõuaksid. Teistest töös olevatest lihtsustustest saame rääkida täpsemalt siis, kui need on jõustunud.
Kui ma struktuuritoetuste rakendamisest midagi ei teaks, siis ei tunduks siin midagi uskumatut, vaid pigem adekvaatset ja normaalset. Tegelikult tähistab eelpool kirjutatu aga Euroopa Komisjoni mõistes suurt suhtumise muutust - ei saa unustada, et tegemist on ju siiski ülisuure asutuse ja väga keeruka süsteemiga. Kindlasti võis sellise suunamuutuse üheks põhjuseks olla ka kõikide liikmesriikide raskused 2007-2013 perioodile hoo sissesaamisel. Olete kindlasti ka Eesti meediast lugenud, kuidas liiga vähe on 2007. aastal alguse saanud perioodi projektid lõppenud ja väljamaksed tehtud.
Samas ei hakka olema ega saagi olla olukord edaspidi nii, et Euroopa Komisjoni tasandi reegleid ainult muudetaksegi igal aastal. Perioodi 2007-2013 osas tehakse muudatusi siiski 2009. aasta esimese poolaasta jooksul. Lihtsustamisvajadus ja idee kanduvad aga edasi perioodi 2014+.
Kordan siinkohal veel üle selle, et üheks võimaluseks leida abi ettevõtte arendamisel võivad olla Euroopa Liidu poolt pakutavad struktuuritoetused, mida on Eestile ajavahemikus 2007-2013 ette nähtud 53,3 miljardi krooni eest!!!
Eelmise aasta lõpus asus lihtsustamiste teele ka Euroopa Komisjon. Tõesti, nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on ka hiigelsuur Euroopa Komisjon majanduses toimunud muudatustele kiiresti reageerinud. Euroopa Komisjoni poolt alguse saanud Euroopa majanduse elavdamise kava üheks osaks on lihtsustused euroraha kasutamisel. Määrused, mis on aluseks euroraha jagamisele, on muutumas vajadustele vastavamaks ja süsteem paindlikumaks. Näiteks kiideti eelmise aasta lõpus heaks juba esimene osa lihtsustusi, et need kinnitamisele saata. Seniks on jõustunud muudatused tulu teenivate projektide osas, mis ootavad liikmesriikide kibekiiret tööd, et need ka taotlejateni jõuaksid. Teistest töös olevatest lihtsustustest saame rääkida täpsemalt siis, kui need on jõustunud.
Kui ma struktuuritoetuste rakendamisest midagi ei teaks, siis ei tunduks siin midagi uskumatut, vaid pigem adekvaatset ja normaalset. Tegelikult tähistab eelpool kirjutatu aga Euroopa Komisjoni mõistes suurt suhtumise muutust - ei saa unustada, et tegemist on ju siiski ülisuure asutuse ja väga keeruka süsteemiga. Kindlasti võis sellise suunamuutuse üheks põhjuseks olla ka kõikide liikmesriikide raskused 2007-2013 perioodile hoo sissesaamisel. Olete kindlasti ka Eesti meediast lugenud, kuidas liiga vähe on 2007. aastal alguse saanud perioodi projektid lõppenud ja väljamaksed tehtud.
Samas ei hakka olema ega saagi olla olukord edaspidi nii, et Euroopa Komisjoni tasandi reegleid ainult muudetaksegi igal aastal. Perioodi 2007-2013 osas tehakse muudatusi siiski 2009. aasta esimese poolaasta jooksul. Lihtsustamisvajadus ja idee kanduvad aga edasi perioodi 2014+.
Kordan siinkohal veel üle selle, et üheks võimaluseks leida abi ettevõtte arendamisel võivad olla Euroopa Liidu poolt pakutavad struktuuritoetused, mida on Eestile ajavahemikus 2007-2013 ette nähtud 53,3 miljardi krooni eest!!!
Labels:
jooksen ja teatan
reede, 23. jaanuar 2009
Digiretsept sunnib sulgema haruapteeke - kas tõesti nii?
Järva Teataja avaldas eelmise aasta detsembris loo digiretseptist. Kui kellelgi õnnestub digiretseptiga apteegis toimetada, oleks kommentaar oodatud!
16.12.2008
Järva Teataja "Digiretsept sunnib sulgema haruapteeke"
Kuigi sei nädalal hakkavad katsekavandis osalevad apteegid müüma ravimeid ka digiretsepti alusel, põhjustab süsteem jätkuvalt segadust haruapteekide seas, kes riigi toeta on sunnitud uksed sulgema.
Eesti apteekrite liidu küsitlusest selgus, et praegu on Eestis vähemalt 50 maa-apteeki, kellel pole digiretseptiks tarvilikku riist- ega tarkvara. «Kui küsisime, paljud neist on digiretseptiga seoses sunnitud apteegi sulgema, saime vastuseks, et 27 maa-apteeki peavad seda tegema,» selgitas digiretsepti katsetamises osaleva Paide Vee tänava apteegi juhataja ja Eesti apteekrite liidu esimees Kai Kimmel.
16.12.2008
Järva Teataja "Digiretsept sunnib sulgema haruapteeke"
Kuigi sei nädalal hakkavad katsekavandis osalevad apteegid müüma ravimeid ka digiretsepti alusel, põhjustab süsteem jätkuvalt segadust haruapteekide seas, kes riigi toeta on sunnitud uksed sulgema.
Eesti apteekrite liidu küsitlusest selgus, et praegu on Eestis vähemalt 50 maa-apteeki, kellel pole digiretseptiks tarvilikku riist- ega tarkvara. «Kui küsisime, paljud neist on digiretseptiga seoses sunnitud apteegi sulgema, saime vastuseks, et 27 maa-apteeki peavad seda tegema,» selgitas digiretsepti katsetamises osaleva Paide Vee tänava apteegi juhataja ja Eesti apteekrite liidu esimees Kai Kimmel.
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Murrame müüte ID-kaardi kohta

Tuleb ikka ise järgi vaadata, mida ID-kaardiga teha saab. Ainuüksi riigiportaalis www.eesti.ee on teenuseid paarisaja ringis.
TOETUSTASKU - MIS SEE ON?!
Tervitame Teid TOETUSTASKU loojate poolt:)
Meil on väga hea meel, et olete leidnud tee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Euroopa Liidu struktuuritoetuste kirjakasti!
Otsustasime MKM ametnikena, et hakkame Toetustasku vahendusel eurorahast huvitatuid positiivse, hariva ja selgitava infoga heas mõttes edaspidi pommitama, sest loodame, et need, kes soovivad struktuurivahendite kasutamise ja seniste tulemuste kohta enam teada, saavad nii meie headeks tuttavateks ning me saame otse Toetustasku vahendusel Teiega suhelda, Teie küsimustele/ettepanekutele/muredele vastuseid leida. Ühtlasi loob blogi meile kiire reageerimisvõimaluse ja koha oma arvamuse avaldamiseks struktuurivahendite kohta meedias kõlapinda leidvate teemade osas. Lisaks saame kajastada siin olukorda teiste riikide toetustest Eestile (nt Norra, Shveits).
Ja mis kõige tähtsam, seame ajapikku siia lehele üles erinevaid lihtsaid ja visuaalseid lisasid, et Teil tekiks koht, kust kiiresti saada ülevaade näiteks reaalsest MKM euroraha väljamaksete seisust vms.
Muidugi võiks nüüd terane lugeja küsida, et kas tõesti pole ametnikel midagi muud tarka teha, kui Toetustaskusse kirjutada:) Meile ei tundu see ajakulutusena vaid investeeringuna - struktuuritoetusi on Eesti saanud alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Oleme lõpusirgele jõudmas 2004-2006 rahastamisperioodiga ja alguse teinud 2007-2013 perioodi elluviimisega ning tasapisi mõtiskleme tuttuuele perioodile 2014+. Leidsime, et viimane aeg on anda ka oma panus struktuuritoetustest hariva info edastamisele. Anname endast parima, et siin ei oleks kuiv tekst vaid ikka ka positiivsed näited!
Meie aktiivsete ametnike meeskonda kuuluvad:
Anneli Laansoo, Külli Kraner, Tuuli Kull ja Helena Hinto MKM välisvahendite osakonnast ja Aivo Lepp MKM riigi infosüsteemide osakonnast. Kindlasti leiavad Toetustaskusse tee ka teiste MKM struktuuritoetustega seotud spetsialistide arvamused ja meid toetab MKM avalike suhete osakond:)
Huvitavat lugemist ning tervitame juba ette Teie kommentaare ja mõtteid!
Meil on väga hea meel, et olete leidnud tee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Euroopa Liidu struktuuritoetuste kirjakasti!
Otsustasime MKM ametnikena, et hakkame Toetustasku vahendusel eurorahast huvitatuid positiivse, hariva ja selgitava infoga heas mõttes edaspidi pommitama, sest loodame, et need, kes soovivad struktuurivahendite kasutamise ja seniste tulemuste kohta enam teada, saavad nii meie headeks tuttavateks ning me saame otse Toetustasku vahendusel Teiega suhelda, Teie küsimustele/ettepanekutele/muredele vastuseid leida. Ühtlasi loob blogi meile kiire reageerimisvõimaluse ja koha oma arvamuse avaldamiseks struktuurivahendite kohta meedias kõlapinda leidvate teemade osas. Lisaks saame kajastada siin olukorda teiste riikide toetustest Eestile (nt Norra, Shveits).
Ja mis kõige tähtsam, seame ajapikku siia lehele üles erinevaid lihtsaid ja visuaalseid lisasid, et Teil tekiks koht, kust kiiresti saada ülevaade näiteks reaalsest MKM euroraha väljamaksete seisust vms.
Muidugi võiks nüüd terane lugeja küsida, et kas tõesti pole ametnikel midagi muud tarka teha, kui Toetustaskusse kirjutada:) Meile ei tundu see ajakulutusena vaid investeeringuna - struktuuritoetusi on Eesti saanud alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Oleme lõpusirgele jõudmas 2004-2006 rahastamisperioodiga ja alguse teinud 2007-2013 perioodi elluviimisega ning tasapisi mõtiskleme tuttuuele perioodile 2014+. Leidsime, et viimane aeg on anda ka oma panus struktuuritoetustest hariva info edastamisele. Anname endast parima, et siin ei oleks kuiv tekst vaid ikka ka positiivsed näited!
Meie aktiivsete ametnike meeskonda kuuluvad:
Anneli Laansoo, Külli Kraner, Tuuli Kull ja Helena Hinto MKM välisvahendite osakonnast ja Aivo Lepp MKM riigi infosüsteemide osakonnast. Kindlasti leiavad Toetustaskusse tee ka teiste MKM struktuuritoetustega seotud spetsialistide arvamused ja meid toetab MKM avalike suhete osakond:)
Huvitavat lugemist ning tervitame juba ette Teie kommentaare ja mõtteid!
Labels:
jooksen ja teatan,
uuendused
Tellimine:
Postitused (Atom)