Kuna infoühiskonna arengukava 2013 tegevused jõuavad järgmisel aastal lõpule, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud infoühiskonna arendamise sihtide ülevaatamist ning uue arengukava koostamist.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval tööriist, mille kasutamine võimaldab tõhustada kõigi eluvaldkondade toimimist. Seda tuleks arvesse võtta mistahes eluvaldkonna arengu planeerimisel - nii tervise-, transpordi-, hariduspoliitika jne kavandamisel. Selleks aga on vaja tagada teatud tingimused. Infoühiskonna arengukava 2020 koostamise üldine eesmärk ongi kokku leppida ja luua tingimused selleks, et IKT-st tulenevaid võimalusi kasutataks tõhusalt meie majanduse ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete täitmiseks.
Tänaste väljakutsete paremaks kaardistamiseks ning uute sihtide seadmiseks viisime tänavu oktoobris ja novembris läbi mitmeid temaatilisi töötubasid teemadel nagu tehnoloogia arengusuunad, kiire interneti arendamine, riigi infosüsteemi koosvõime ja koordineerimine, e-riigi lahenduste eksport, IKT kasutamine riigihalduse edendamiseks ning infoühiskonnas toimetamiseks vajalikud oskused. Kuna infoühiskonda saab arendada üksnes kõikide osapoolte – nii avaliku, era- kui vabasektori koostöös – olid ka töötoad avatud kõigile partneritele. Lisaks temaatilistele töötubadele kutsusime detsembri alguses kokku ca 15 julge mõttelennuga arvamusliidrit, et üheskoos vaadata tulevikku, milline peaks infoühiskond aastal 2020 välja nägema.
Senitehtu ja arutatu on sisendiks arengukava visiooni ja eesmärkide sõnastamisele, mis saavad paika jaanuaris 2013 ning mida saab kommenteerida ning täiendada arengukava veebilehel http://infoyhiskond.eesti.ee. Samalt veebilehelt leiate ka muud arengukava koostamisega seonduvat infot, sealhulgas läbiviidud töötubade ettevalmistused ja kokkuvõtted. Ootame teid ühtlasi kaasa mõtlema!
Riigi infosüsteemide osakond
esmaspäev, 17. detsember 2012
neljapäev, 6. detsember 2012
EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu
EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu, kuna rahastatud projektide ja EASile esitatud taotluste rahaline kogumaht on ületanud toetusprogrammile määratud eelarve. Taotlusi võetakse vastu 7. detsembril kella 17-ni. EAS rahastab ekspordi arendamise toetusprogrammi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.
Tellimine:
Postitused (Atom)
