RIA muudeti ametiks

Infoühiskond on üks nendest valdkondadest, mida MKM ka eurotoetuste abil edendab. Kuni käesoleva nädalani viis osa tegevusi ellu Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Alates 1. juunist muudeti RIA ametiks ning kannab nüüdsest nime Riigi Infosüsteemi Amet (lühendina jätkuvalt RIA). Uus amet pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisuse tagamisel abi nii era- kui ka riigisektori infosüsteemide omanikele ning saab nüüdsest õiguse korraldada ka järelvalvet.

RIA-l on hetkel kokku 11 valdkonda ning ametiks nimetamine mõjutab enim kahte infoturbega tegelevat osakonda:

Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.

Lisaks olemasolevatele funktsioonidele sai RIA järelevalve funktsiooni, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Eurotoetuse abil viib RIA ellu Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi ning Infoühiskonna edendamise 2010.-2011. aasta investeeringute kava. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Tootearendustoetuse alammäära vähendati

Alates 20. maist on senise 31 000 euro asemel võimalik EAS-st taotleda tootearendustoetust alates 20 000 eurost. Alammäära vähendamine võimaldab toetada suuremat hulka ettevõtteid ning eelõige väiksemaid ja alustavaid ettevõtteid, kelle mahud ja võimsus on alguses väiksemad.

Tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või arendada edasi olemasolevaid. Toetatakse kolme peamist tegevus: eeluuringute tellimist arendustööde ettevalmistamiseks, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute väbiviimist ja tootearendust ennast.

Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös ellu viidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 3,2 miljoni euroni, kuid olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tootearendustoetus on osa teadus- ja arendustegevuse meetmest, mille eelarve on kuni 2013. aastani üle 77 miljoni euro. Alates toetusprogrammi avanemisest 2008. aastal on EASi kaudu rahastatud 84 tootearenduse põhiprojekti ning 182 eeluuringut kogusummas 35 717 322 eurot.

RIA ootab koolitusele pea 1500 IT-spetsialisti

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) korraldab alates juunist kuni käesoleva aasta lõpuni 75 riigi infosüsteemi teemalist koolitust, seminari ja teabepäeva, kuhu oodatakse pea 1500 osalejat.

Juba kolmandat aastat toimuva koolituste sarja "Tark e-riik" eesmärgiks on hoida nii avaliku kui erasektori spetsialiste kursis valdkonna viimaste arengutega. Sel aastal on kavasse lisandunud palju uusi, näiteks infoturbe ja IT-taristu kaitse teemalisi koolitusi.

RIA programmijuhi Agne Kivisaare sõnul aitavad turvaintsidentide ärahoidmiseks ja turvariskide vähendamiseks korraldatavad koolitused ja teabepäevad ühelt poolt tõsta infoturbe alast teadlikkust, et ühiskonnas toimiks tavapärane elukorraldus ja teiseks tutvustavad tasuta tehnoloogiad, mida riik pakub.

Koolituste korraldajad rõhutavad, et tehnoloogia kasutamine ei ole eesmärk omaette, IT on vahend inimeste elu lihtsamaks muutmiseks. Sellepärast on paljudele koolitustele oodatud ka spetsialistid, kelle igapäevatöö ei hõlma infotehnoloogiat ja kelle ametinimetuses ei ole tähepaari „IT“.

Üritused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ligikaudu 177 tuhande euro ulatuses.

Kõik üritused on osalejatele tasuta ja neid aitab läbi viia AS BCS Koolitus. Lähemat infot koolituste ja ürituste kohta saab RIA veebielehelt. Koolituskalendri info uueneb jooksvalt.

KredExi ametlik nimi muutus lühemaks

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx kannab alates 11. maist 2011 ametlikku nime Sihtasutus KredEx.

Tulenevalt ekspordi garanteerimistegevuse üleminekust AS-le KredEx Krediidikindlustus, muude tegevusalade lisandumisest (sh laenude ja toetuste väljastamine) ning seadusandluses mõiste „garanteerimine“ asendamisest läbivalt mõistega „tagamine“ ei olnud KredExi senine ametlik nimetus enam ajakohane ning selles ei väljendunud üheselt sihtasutuse tegevus. Samuti tuntakse sihtasutust avalikkuses nimekuju KredEx järgi.

SA KredEx on ka mitmete struktuurifondidest rahastatavate meetmete elluviija:

- Korterelamute renoveerimislaen;
- Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkusest;
- Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamine;
- Stardi- ja mikrolaenu käendus;
- Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programm;
- Allutatud laenu programm;
- Riiklik ekspordi krediidikindlustuse programm (elluviija KreEx Krediidikindlustus AS).

2010. aastal finantseeris KredEx 470 ettevõtja projekte

2010. aastal käendas ning finantseeris KredEx allutatud laenu ja krediidiliiniga 470 ettevõtet kogusummas 108,6 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist kokku 166,1 mln eurot, mis on 2009. aastaga võrreldes 43% rohkem.

Korterelamute laenukäendusi väljastas KredEx 2010.aasta jooksul 86, mille abil on pangast laenu võetud 3,5 mln euro, milles KredExi käendust oli 2,2 mln eurot. 2010.aastal kasutas pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu 152 korterelamut kokku 12,3 mln euro ulatuses.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul oodatakse 2011. aastal eelkõige korterelamute laenuturu elavnemist seoses nii energiahindade tõusu, kasvanud teadlikkuse kui ka KredExi poolt pakutavate märkimisväärsete toetustega.

Kui arvestada KredExi tegevusi lisaks eurotoetustele ka koos riigieelarveliste vahenditega, siis 2010. aasta põhitegevuse tulud moodustasid KredExil 80,6 mln krooni, kasvades 2009. aastaga võrreldes 61,2%. Tagatislepingute sõlmimise tasudest tulenevad tulud kasvasid 27,8% ehk 40,9 mln kroonini. Seejuures tõusid tulud nii ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendustest kui ka eksporditagatistelt. Seoses väljastatud laenumahu kasvuga suurenesid ka tulud krediteerimistegevusest rohkem kui kaks korda ehk 21,3 mln kroonini. Tegevuskulud kasvasid 3%, ulatudes 26,9 mln kroonini, millele lisandusid Kliima- ja Energiaagentuuri tegevusega seotud kulud kogusummas 9,5 mln krooni.

2010. aasta jooksul maksti välja kahjusid kokku 57,5 mln krooni (2009. a. 43,9 mln krooni), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul alates aastast 2001 on KredEx välja maksnud kahjusid summas 159,5 mln krooni.

Tulevaste kahjude katteks moodustatud tehniliste eraldiste suurus kokku oli aasta lõpu seisuga 142,1 mln krooni, mis on 16,0 mln krooni enam kui eelmisel aastal. Eraldiste kasv on kooskõlas KredExi pikaajaliste eesmärkidega, mille kohaselt sihtasutus peab oma missiooni täitmiseks võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Seega üksikute aastate lõikes võidakse vastavalt tegelikult aset leidvate kahjujuhtumite suurusele teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Kokkuvõttes teeniti 2010. aastal kahjumit 6,4 mln krooni. 2009. aastal oli KredExi kasum 2,1 mln krooni.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 954,1 mln krooni.

KredExilt on renoveerimistoetust taotlenud 90 korterelamut

Selle nädala seisuga on KredExile kokku laekunud 90 renoveerimistoetuse taotlust kogusummas ligi 1,9 mln eurot. Tehtud on 77 positiivset otsust rohkem kui 1,6 mln euro ulatuses, millest neljale korteriühistule on otsustatud eraldada 35% suurune toetus. 25% toetuse otsus on tehtud üheteistkümnele majale ja ülejäänud otsused on tehtud 15% toetuse eraldamise kohta. Esimene 35% toetuse otsuse saaja, Elvas asuv korterelamu, on praeguseks juba tööd lõpetanud ja toetuse väljamakse tehtud.

Kevade tulekuga on tõusnud taotlejate aktiivsus ning seejuures just 25% ja 35% toetuse taotlejate hulk, mis viitab sellele, et talve jooksul on tegeletud renoveerimisprojekti otsustega ja dokumentide kokkupanemisega ning nüüd on võimalik maja renoveerimine terviklikult ette võtta.

KredExist saab taotleda kuni 35% renoveerimistoetust, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Toetuse piirmäärad on 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetatakse ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on teostatud alates toetustaotluse esitamisest ja heaks kiidetud kuni 30.11.2012.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

Uus meede ettevõtjatele - allutatud laen

Maikuu jooksul avaneb ettevõtjatele KredExi kaudu uus meede "Allutatud laenu programm". Uus meede on suunatud eksportivatele või ekspordikavatsusega Eesti ettevõtjatele, kellel puuduvad projekti finantseerimiseks omavahendid, piisav tagatisvara või kelle projekti hindab pank liialt riskantseks. Meedet finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on meetme eesmärgiks parandada ettevõtetele kapitali kättesaadavust, mis omakorda toetab ettevõtete kasvu ja laienemist.

Programmi raames hakatakse väljastama kahte erinevat tüüpi laenu: allutatud laenu tehnoloogia investeeringuteks ning samuti jätkatakse ettevõtjate tugipaketti kuulunud allutatud laenu pakkumist.

Tulenevalt majanduslangusest on ettevõtjatel täna jätkuvalt probleeme laenu ja liisingu saamisega, kuna näiteks keerukamatesse masinatesse ja seadmetesse investeerimisel nõutakse omafinantseeringut kuni 40%. Samas on ettevõtjate omafinantseerimisvõime veel endiselt nõrk, kuna majanduslanguse aastatel vähenesid nii ettevõtete käive, kasumlikkus kui ka omakapital. Endiselt ei ole taastunud võimalike tagatisvarade väärtused. Uue kasvufaasi ettevalmistamiseks on aga vaja teha tootlikkuse kasvule suunatud investeeringuid ning leida uusi välisturge.

EASi tehnoloogiainvesteeringu toetusmeede on tänaseks ammendunud ning suletud on ka täiendav tugipakett ettevõtetele kapitalile ligipääsu tagamiseks, mistõttu tekkiski vajadus uue laenumeetme järgi.

Laenuprogrammi mahuks on ca 27 miljonit eurot ning seda hakkab vahendama KredEx koostöös pankade ja liisingfirmadega. Laenumeede tehnoloogia investeeringuteks avaneb eeldatavasti mais, allutatud laenu pakkumine jätkub aga tõrgeteta ka praegu.

1212 päeva ja miljard eurot

Eelmisel nädalal ületasime MKMi haldusalas eurotoetuste jagamisel miljardi euro piiri.

Kokku on meil sel perioodil 1,21 miljardit eurot eurotoetusteks ja ümmarguse numbri saime täis viimasel neljapäeval ehk 1212 päevaga alates praeguse perioodi esimesest rahastamisotsusest.

Esimene selle perioodi rahastuse saanud projekt MKMi haldusalas oli RIA poolt elluviidav Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm, mis sai rahastusotsuse 19. detsembril 2007 kogusummas 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot).

1212 päeva hiljem sai ERDFist täpselt samas summas rahastusotsuse Isoklaas OÜ. Selle otsusega ületasimegi miljoni eurose verstaposti MKMi kohustuste osas.

Vaadates perioodi algusesse tagasi võib öelda, et päris 1. jaanuaril 2007 me kohe toetuste jagamiseni ei jõudnud:

• KredExi poolt oli käesoleva perioodi esimeseks võetud kohustuseks Stardi- ja Mikrolaenu käendusprogramm, mille rahastamine ESFist kinnitati 28. märtsil 2008.



• EASi poolt otsustati perioodi esimesed toetused Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse meetme raames 1. aprillil 2008:
  - SNP Projekt OÜ projekteerimise tarkvara soetamist toetati ESFist 3195 euroga ning
  - Daire Oidemaa FIE juuksurisalongi avamist 1646 euroga.



• Transpordi poolelt sai käesoleva perioodi esimese rahastusotsuse Saarte Liinide AS-i Piirissaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimise projekt, mida toetati 11. septembril 2008 ERDFist ligi 1,8 miljoni euroga.

Aga see-eest on asjad kiirelt sujunud alates 2009. aastast.

Tänaseks kohustustega kaetud ühest miljardist eurost on reaalsete tegude ja kuludeni jõutud pisut alla poole miljardi euro ulatuses ning uuteks otsusteks ja valikuteks on jäänud veel 0,21 miljardit.

Seega tegemist veel on. Ja tahaks loota, et selle 1 miljardi ulatuses juba tehtud tegude ja eesmärgipäraselt kasutatud eurode üle võime rõõmustada 2012 lõpus.

Haljala liiklussõlme ehitamiseks eraldati 6,39 miljonit eurot

Eile allkirjastas minister Juhan Parts otsuse, millega rahastatakse Lääne-Virumaal asuva Haljala liiklussõlme ehitustöid 6,39 miljoni euro ehk 100 miljoni krooniga.

Regio 2010

Tööde käigus projekteeritakse ning ehitatakse Haljala liiklussõlm koos 3,5 km pikkuse teelõigu ning sinna juurde kuuluvate jalg- ja jalgrattateede, vastava tunneli ja silla ning kogujateedega. Lisaks juba tehtud otsusele Haljala liiklussõlme ehitamisele on arutlusel ka projekti järgmised etapid.

Haljala liiklussõlm on esimene töö suuremast Rõmeda-Haljala teelõigu rekonstrueerimisest. Kokku planeeritakse ehitada 12,1 km pikkune 2+2 sõidurajaga teelõik ning lisaks Haljalale ka Aaspere liiklussõlm. Projekti järgmiste etappide väljaehitamine sõltub finantseerimisest, mis praegu on veel lõplikult lahendamata.

Maanteeamet on alustanud juba projekti hankemenetlusega ning ehitusega plaanitakse alustada juba eeloleval suvel. Objekti valmimisaeg jääb 2012. aasta lõppu.

Haljala liiklussõlme maksumusest tasub 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Visioon tuleviku transpordist

Euroopa Komisjoni poolt avaldati sel nädalal transpordipoliitika kava, mis kindlasti hakkab tulevikus mõjutama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordialast tööd. Suurima muudatusena tahetakse näha senise maanteetranspordi osakaalu vähenemist ning raudtee ja meretranspordi osakaalu kasvu. Siin on näha ka video tänaste ja tulevaste transpordilahenduste võrdlustest: Perioodil 2007-2013 toetab EL Eestis strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringuid Ühtekuuluvusfondist 525 miljoni euroga ning regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamist Euroopa Regionaalarengu Fondist 101 miljoni euroga.