Selgusid parimad e-teenused

Täna kuulutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja Eesti parimad e-teenused. E-äri ja ettevõtluse kategoorias võistles kokku 33 projekti, mille hulgast valiti parimaks isepankur.ee.

E-valitsuse kategoorias valiti 15 projekti hulgast parimaks Eesti elektroonilise majandusaasta aruannete keskkond.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on varem toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

EstWin projekti rahastusest

Eelmisel aastal alustati internetivõrgustiku EstWin ehitamist, mis võimaldab pakkuda ülikiiret internetiühendust kõikides Eesti maapiirkondades. Täna kirjutati alla määrus, millega loodi õiguslik raamistik projekti finantseerimiseks Siseministeeriumi poolt 12,8 miljoni euroga (200 mln krooni) ning lähemate nädalate jooksul on põllumajandusministri lauale jõudmas määrus, millega kinnitatakse 6,4 miljoni euro (100mln krooni) suunamine antud projekti.

2010. aasta suvel alguse saanud ehitustööde esimese etapi alustamiseks eraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 55 miljonit krooni (3,5mln eurot). EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb kogu projekt maksma 96 miljonit eurot.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi 2010 kokkuvõte

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi kolmandal tegevusaastal pöörati põhitähelepanu viiele tegevusvaldkonnale – riigiportaal „eesti.ee“ tutvustamisele, riigi infosüsteemi võimaluste teavitamisele, üldise turvateadlikkuse tõstmisele, riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisele ning riigi infosüsteemide koosvõime suurendamisele.

Üheks olulisemaks teavitustegevuseks võib pidada eesti.ee kuuajalist teavituskampaaniat, mis toimus jaanuaris. Kampaania käigus uuendati eesti.ee logo ning pöörati senisest enam tähelepanu maapiirkondade elanike teavitamisele, kes kõige rohkem riigiportaali e-teenuseid vajavad. Kampaania raames toimus riigiportaali tutvustav ringsõit 8 Eesti linnas, kus tutvustati Eesti elanikele portaali võimalusi, lisaks viidi läbi portaali-teemalisi mänge ning inimeste meelt lahutasid rahvalemmikud Tanel Padar, Ivo Linna ja Anti Kammiste. Kampaania üks eesmärke oli kutsuda inimesi üles aktiveerima oma @eesti.ee e-posti aadress, mis on ametlik suhtlusvahend riigi ja kodaniku vahel. Loodi kampaaniasait: www.eesti.ee/kampaania ning fännileht Facebookis, millega on tänaseks liitunud üle 1800 inimese. Kogu kampaania vältel tõusis riigiportaali külastatavus üle 50%. Toetudes Google Analytics andmetele suurenes portaali külastuste arv 1,5 korda ning püsis esimesed neli nädalat stabiilselt kõrgena (6500lt 10 000 külastuseni päeva).

Riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamise raames viidi aasta jooksul läbi 58 koolitust-infopäeva ja 1 infoühiskonna konverents, kus osales kokku üle 2045 inimese. Anti välja eesti- ja ingliskeelne infoühiskonna arenguid tutvustav aastaraamat, valmis riigi infosüsteemi võimalusi tutvustav interaktiivne juhend era- ja avalikule sektorile, poliitikakujundajatele ja meedia esindajatele. Juhendist saab ülevaate riigi infosüsteemist üldiselt ning samuti kirjeldatakse andmekogude/infosüsteemide loomist, haldamist ja lõpetamist. November nimetati hea e-teenuse kuuks ning kuulutati välja konkurss Eesti parim e-teenus 2011. Konkursile esitati 71 taotlust, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus, võitjad 8-kategoorias selguvad märtsis. Võitjatel on võimalus osaleda rahvusvahelisel e-teenuste konkursil World Summit Award.

Programmi üks prioriteete on tõsta elanike aga ka avaliku sektori ja ettevõtjate teadlikkust turvalisest Interneti kasutusest. Tegevussuuna raames koolitati aasta jooksul kokku üle 450 IT-spetsialisti, info- ja küberturbe eksperdi. Aasta lõpus alustati IT-teemalise tv-sarja väljatöötamist. 10-osaline seriaal jõuab Eesti televaatajateni 2011 kevadhooajal.

2010.a. sügisel alustati kaks aastat vältava suurprojektiga riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisega ehk eDemokraatia tegevuste elluviimisega. Kavas on läbi viia e-demokraatia olukorra monitooring Eestis ja analüüs, koostada poliitikasoovitusi, tutvustada e-kaasamise/e-osaluse oskusi ja võimalusi ning levitada Eesti e-demokraatia alast kogemust rahvusvahelisel areenil. Projekt kestab 2012.a. lõpuni.

2010.a. lõpuks valmis uuendatud riigi koosvõimeraamistik ning hetkel on käsil veebide koosvõime raamistiku väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste veebide ja portaalide üldised arhitektuurilised põhimõtted ning nõuded nende organisatsioonilisele ja semantilisele koosvõimele. 2011.a. jätkub tarkvara raamistiku dokumendi väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste tarkvara kasutamise üldised põhimõtted.

Kogu programmi tegevuse tulemusena on juba täna näha häid tulemusi. Kui 2007.a. ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada ühtegi avalikku e-teenust, siis tänane situatsioon on tunduvalt parem ning vaid 41% ei tea riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. 63% elanikest on kasutanud vähemalt ühte avalikku e-teenust, mis näitab selgelt tendentsi, et viimastel aastatel on elanike teadlikkus avaliku sektori e-võimalustest paranemas.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi elluviidud tegevuste maht oli 2010.aastal 7 508 867 krooni, mis rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2010. aasta kokkuvõte

31.12.2010 seisuga maksis MKM välja üle 185 miljoni euro ehk 2,9 miljardit krooni (185 mln €) eurorahasid, mis moodustab 71% planeeritust. Kohustusi võtsime aasta jooksul 3,4 miljardi krooni (217 mln €) ulatuses ehk 89% planeeritust.

Teen siinkohal väikse ülevaate miks ja kuidas need numbrid just sellised said.
Esmapilgul hakkab kindlasti silma, et alatäitsime plaane. Ja et masu ajal või ka selle lõppedes oleks ju ometi võinud eurotoetusi maksimaalselt kasutada. Paraku just masu oli ka eurorahade kasutamisel peamiseks aeglustajaks. Näiteks oli paljudel potentsiaalsetel toetuse taotlejatel probleeme likviidsusega ja seeläbi omafinantseeringu leidmisega projektile toetuse taotlemisel. Ka paljud juba planeeritud tegevused veniseid toetusesaajate omavahendite puudumise tõttu. Ja nagu meediaski palju räägitud, oli erakordselt palju suurte hangete vaidlustusi, mis taaskord venitasid objektide valmimist ja väljamakseid.

Rääkides aga valdkondade kaupa, võime öelda, et kokkuvõttes läks väga hästi ettevõtlusel ja infoühiskonnal.

Ettevõtluses täitsime plaane 110% makstes välja 1,18 miljardit krooni (75 mln €). Kohustuste osas sai plaan täidetud lausa 156% ehk kokku 1,44 miljardit krooni (92 mln €).
Meetmetest läks lausa üle ootuste hästi stardi- ja kasvutoetusel (274,4% väljamakseid), välismessitoetusel (237,3%) ja turismitoodete arendamise projektidel (176,2%). Probleeme oli aga arendustöötaja meetme ning eksporditurunduse toetusega (viimane on tänaseks juba liidetud välismessi ja ühisturunduse meetmega ning koostoimivana näitab kasvutrendi).
Aasta märksõnadeks võib öelda uute ettevõtlusega alustajate hüppelise kasvu, populaarse tehnoloogiainvesteeringute meetme III vooru – kust toetatakse 76 suurt investeeringu projekti ning ekspordi meetmete liitmise üheks selgemaks ja tegusamaks meetmeks.

Infoühiskond täitis väljamaksete plaani 94% ulatuses (252 mln krooni ehk 16 mln €) ning kohutuste plaani lausa 176% ulatuses (398 mln krooni ehk 25 mln €).
Suurimateks saavutusteks võib pidada lairiba meetme vooru ning riigi infosüsteemide eurole ülemineku toetamist.

Elamumajanduses täitsime plaane väljamaksetes 71% ulatuses (4,7 mln krooni ehk 300 000 €) ja kohustusi 81%-ga (4 mln krooni ehk 255 000 €). 100%-list täitmist tõmbas alla teavitamise meetme väiksed väljamaksed – nimelt teavitamist ei olnud nii suures mahus üldse vaja, kuna energiasäästumeetmetel läheb hästi ning leidsime, et lihtsalt plaani täitmiseks pole vaja raha kulutada.
Aasta jooksul sai korterelamu energiasäästu meetmest audititoetust 590 ja renoveerimislaenu 135 projekti.

Transpordil aga ei läinud eelmisel aastal väljamaksete osas nii hästi kui lootsime – kokku tuli väljamakseid vaid 53% planeeritust (1,4 miljardit krooni ehk 89 mln €) ja kohustusi 49% (1,2 miljardit krooni ehk 76 mln €). Alatäitmise põhjused on valdavalt kõik hangete venimise ja vaidlustamise taga. Selge, et masu ajab ettevõtteid haarama igast õlekõrrest, kuid tõdeme, et see on meile suuri probleeme valmistanud. Loodame, et perioodi lõpuks saame siiski kõik planeeritud projektid valmis.
Positiivsena tuleb 2010. aasta kohta välja tuua valminud Filtri-Veerenni ülesõidu ja Piirissaare-Laaksaare sadamate renoveerimise lõppemise.

Käesolevaks, 2011. aastaks on väljamaksete prognoos 248 mln € (ligi 3,9 miljardit krooni).

Eesti investeerib turismi edendamisele Leedust kaks korda rohkem

Leedu nädalaleht Veidas tõi esmaspäeval välja kõigi Baltimaade turismi edendamiseks tehtavad kulutused 2011. aastal. Kolme riigi võrdluses panustab käesoleval aastal kõige enam Eesti rohkem kui 5 miljoni euroga. Läti turismiedendamise kava näeb 2011. aastal ette kulutusi 3 ning Leedu ligi 2,5 miljonit eurot.

Lisaks oli riigiti välja toodud 2009. aasta turismi osa SKP-st, mis Eestis moodustas 7%, Lätis 4% ning Leedus 2,6%.

Allikas BNS

Kuigi Eestis on meil mitmeid erinevaid meetmeid välisturistide külastatavuse suurendamiseks, siis Leedu nädalaleht võttis võrdluses arvesse ainult Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi, kuid lisaks sellele toetame ka ettevõtjate ning avalike ja kolmanda sektori organisatsioonide turismiturundustegevusi. Seega võime julgelt väita, et tegelikkuses on meie selle aasta ambitsioonid veelgi suuremad.

Kogu 2007-2013 perioodi jooksul investeerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turismiturundustegevustesse läbi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi 25,4 miljonit eurot, millest 19,5 miljonit rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Taotlusvoor: Rahvusvaheliste kultuuriürituste ja konverentside toetamine

Kuni 7. märtsini saab EASi kaudu taotleda toetusi rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks Eestis ning turundustegevuseks välisriikides. Vooru eelarve on 640 000 eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetuse minimaalne suurus ühe kultuuriürituse kohta on 19 000 eurot ja maksimaalne suurus 64 000 eurot ning ühe konverentsi kohta 15 000 - 32 000 eurot. Nõutav omafinantseering on vähemalt 30% toetatavatest kuludest. Korraga saab toetust taotleda ühele projektile ning toetamisele ei kuulu tulu teenivad üritused.

Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Taotluste esitamise tähtaeg on 07.03.2011. Enne taotluse esitamist on soovitatav käia ka EASi eelnõustamisel.

Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise meede on välja töötatud MKMi ja EASi koostööna ning selle eesmärgiks on suurendada Eestit külastatavate välisturistide ööbimiste arvu Eestis.

Muudatus KredExi käendusega stardilaenu taotlemisel

Alates käesoleva aasta algusest on KredExi käendusega stardilaenu võimalik taotleda üksnes pangast. Senini oli võimalus taotleda stardilaenu ka EASi vahendusel, kuid laenu taotlemisprotsessi lihtsustamiseks saab stardilaenu taotlev ettevõte edaspidi stardilaenuga seotud toimingud teha ühes kohas - pangas.

KredExi stardilaen on mõeldud alustavate ja kuni 3 aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIE-de uute investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Nimetatud laenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille ettevalmistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Erinevalt tavapärasest laenutootest piisab stardilaenu puhul ettevõtjal tagatise seadmisel isiklikust käendusest, mis katab 30-40% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osale annab KredEx omapoolse käenduse.

KredExi käendusega stardilaenu saab taotleda kuni 64 000 euro ulatuses. Sellest kuni 32 000 eurot saab kasutada nii investeeringute kui ka käibekapitali finantseerimiseks, 32 000 eurot ületavat summat saab kasutada ainult investeeringuteks.

KredExi käendusega stardilaene on väljastatud alates 2008. aasta märtsist. Peamiselt kasutavad ettevõtjad stardilaenu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks, investeeringuteks põhivarasse ja välisturgudele sisenemiseks. Stardilaenu väljastavad Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank ja Marfin Pank.

KredExi käendusega stardilaen on osa Stardi- ja mikrolaenu käendusprogrammist, mis on välja töötatud MKMi poolt eesmärgiga soodustada uute elujõuliste ettevõtete teket ning alustavate ettevõtete kasvuvõimet. Programmi eelarve on 6 012 808 eurot.

Ettevõtlikkusprojektide konkurss

Sel nädalal kuulutas EAS välja ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille raames oodatakse ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkusteadlikkuse tõstmisele suunatud projekte, mis tuleb ellu viia ühe aasta jooksul. Projekti esmaseks sihtgrupiks peaksid olema potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased, üliõpilased, õpetajad või õppejõud.

Ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega tahame noortele inimestele nende karjäärivalikul ja nende juhendajatele teadvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ja ohte. Ettevõtlikkuse arendamise all on mõeldud ettevõtlikkusega seotud hoiakute ning oskuste ja teadmiste kujundamist nagu loovus, avatus, julgus, koostöövalmidus, tegevuste eesmärgistatus ning samuti algatus- ja juhtimisvõime.

Projekti sisuks võib olla koolitusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine; koolituste, messide, konverentside ja nendega kaasnevate materjalide ettevalmistamine, ürituste läbiviimine; valdkondlike koostöövõrgustike algatamine; infomaterjalide koostamine; teavituskeskkondade loomine; teavituskampaaniate, konkursside ja õppereiside korraldamine; rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine jms.

Iga taotleja saab esitada kuni kaks projekti. Projektide esitamise tähtaeg on 21.01.2011. Ettevõtlikkusprojektide konkurssi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Jõulusoovid Toetustaskult

Rõõmsaid jõule ja ettevõtlikku uut aastat kõigile Toetustasku poolt! Vaata meie pühadesoove siit.

Euro tulek teeb eurotoetuse taotlemise soodsamaks

Kuigi euro kasutuselevõtu kurss on meilgi 15.6466, ei takistanud see majandusministeeriumil kroonide eurodeks ümardamisel kasutada taotlejate jaoks soodsamat kurssi.
Peatse rahavahetuse põhisõnum on olnud, et euro hindu ei tõsta. Majandusministeeriumi haldusalas jagatavate eurotoetuste puhul aga leidsime, et miski ei takista euro tulekut soodsamaks teha.

Nii on alates esimesest jaanuarist kõikide meie eurotoetuste maksimumsummad ümardatud suuremaks (toetust saab taotleda rohkem) ja miinimumsummad väiksemaks (ka väiksem projekt võib saada toetuse).

Mõte ümardada kroonid eurodeks toetuse taotlejate kasuks sai alguse sealt, et kasutades fikseeritud kurssi oleksime määrustesse jätnud üsna kummalised piirmäärad:

näiteks kui toetuse miinimumsumma oli 100 000 krooni ja maksimum 500 000, siis eurodes oleks see välja näinud nii:
6391,16 ja 31955,82.

Eurotäpsusega ümardamise korral 6391 ja 31956…

Leidsime, et ei ole mõistlik taotlejaid sellistesse piiridesse suruda.
Seetõttu vaatasime üle kõik erinevad toetused ja töötasime välja oma ühtse ümardusmetoodika, kus pearõhk on sellel, et ümardamine oleks kasulik toetuse taotlejale.

Metoodika järgi ümardasime järgmiselt:
alla 1000 eurosed summad on ümardatud 100 euro täpsusega,
sealt edasi kuni 100 000 eurosed summad 1000 euro täpsusega,
kuni 5 000 000 eurosed summad 10 000 euro täpsusega,
ja üle 5 000 000 eurosed summad 100 000 euro täpsusega.
Ja ümardasime siis alati selles suunas, mis on taotlejale kasulikum.

Kõik uued määrad on alates 1. jaanuarist nähtavad nii meie veebis, kui ka näiteks EASi kodulehel.

Juba tehtud toetusotsuste puhul kasutasime sõnakuulelikult fikseeritud kurssi 15,6466.

P.S infoks kõigile projektirakendajatele: otsust, millega toetuse kasutamine võimalikuks tehti, muuta ei tule. See kehtib edasi ka 1. jaanuaril.

Ilusat pühadeaega kõigile ja jääme eurot ootama – ainult 9 päeva veel…