2009. aasta edusammud MKM euroraha kasutamisel

Kohe-kohe saab pool 2009. aastast otsa. Ehk oleks seetõttu paslik heita pilk, kuidas on edenenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud meetmete elluviimine. Ülevaate euroraha kasutamise edusammudest annab iganädalaselt uuendatav Toetustasku visuaal "MKM kohustused ja väljamaksed". Vaata paremale :)

Eelmisel nädalal seda uuendades tekkis olukord, mil eelmiste aastate jooksul nähtud vaev meetmete väljatöötamisel, aga ka selle aasta alguses alanud lihtsustused meetmetes hakkasid näitama esimesi tulemusi - 2009. aastaks planeeritud kohustused on osades valdkondades juba ületatud.

EASis elluviidavate MKM ettevõtluse, innovatsiooni ja turismi ERDF meetmete puhul on käesolevaks hetkeks ületanud nii kohustuste võtmise kui ka planeeritud väljamaksete mahud. Infoühiskonna meetmete puhul on ületatud 2009. aastaks seatud kohustuste võtmine.

Kokku on 2009. aastaks planeeritud kohustustest võetud 75% ja väljamakseid on tehtud 53% planeeritust. Kogu perioodi 2007-2013 vahendidest on MKM meetmetes 35% kohustustega kaetud. Veel paar-kolm kuud tagasi oli sama näitaja 16%. Kas sama suundumuse jätkudes võime peagi olla olukorras, kus kõik MKM euroraha on kohustustega kaetud ja meetmeid saab veel jätkata vaid nende projektide arvelt, mis on küll saanud rahastamisotsuse, kuid pole siiski erinevatel põhjustel projekti ellu viima hakanud ja seetõttu vabastanud vahendeid, eks seda ole varsti näha!

Väljamaksete protsendis hakkavad pingutused kajastuma kõigi eelduste kohaselt 2009. aasta lõpus, sest kohustuste võtmise järel ehk nö euroraha broneerimist rahastamisotsusega konkreetsele projektile hakatakse tegevusi ellu viima.

Ettevõtlustoetused pildis!

Heade ideede realiseerimine ei pruugi alati olla nii lihtne kui esmapilgul tundub, mõnikord jääb puudu julgustavast toest või sõnast, mõnikord täiesti praktilistest vahenditest. Siinkohal saab viimase puhul väga hästi abiks olla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mis vahendab struktuurivahendeid ettevõtlustoetustena. Erinevate toetuste tutvustuseks ja meeldetuletuseks, et EAS on see asutus, kuhu pöörduda taotlemiseks, on meil mitu klippi, mis läbi huumoriprisma peegeldavad ettevõtlusmaastikul ette tulla võivaid olukordi!

Alustame siis algusest. Avapauguga. Stardist. Ehk siis stardi- ja kasvutoetusest alustavale ettevõtjale.




Ja täpsem info juba konkreetselt taotlemise kohta on olemas EASi kodulehel

Muljeid Virtsu uuest sadamahoonest...

Transpordi investeeringute talitusest Ursula teatab:

Asjalood on sellised, et kusagil 1970ndate alguses rajati algne Virtsu sadamahoone. Tegemist oli suure nõukogude ajale iseloomuliku ehitisega -ooteruum oli üüratu ja võimaldas mahutada vabalt üle saja inimese. Tänaseks on aga Virtsu sadamahoone ümberehitatud. Eile oli avamine... Käisime meiegi seda kaemas...
Foto: Ursula Sarnet



See on just selline nagu iga külastaja võiks soovida - uus ja moderne, kuid samas on säilitatud ka vana. Ooteruum on märksa väiksem, kuid selle-eest palju inimsõbralikum, hubasem ja mõnusam. Hoone krooniks on kaunis puitlagi ja miljonivaade merele või saabuvatele/minevatele praamidele. Istumiseks on elegantsed puidust pingid.


Iseenesest on selles majas tunda veidi seda eelneva hoone nostalgiat, kuid asja teeb tänapäevaseks kaunis viimistlus ning euronõuetele vastavad abiruumid.

Ja puhvet on rikkalik... Majas on ka Eesti Post ja juuksur. Ja loomulikult nii suurtele ja väikestele mõeldud tualett ning isegi duširuumid. Ühesõnaga, kõigele ja kõigile on mõeldud.

Taustaks veel nii palju, et tegemist on jätkuva Euroopa Ühtekuuluvusfondist toetava projektiga, mis sai oma rahastusotsuse aasta tagasi. Sadamas jätkuvad veel kaide ehitustööd ning seetõttu on sadama ümbrus veel üsnagi remonttööde-hõnguline.

TOETUSTASKU SÕNARAAMAT

ASUTUSED:
KA on korraldusasutus ehk Rahandusministeerium, kes asub eurorahaga seotud asutuste hierarhia tipus.
RA on rakendusasutus ehk teised ministeeriumid, hierarhia järgmine aste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RA näiteks.
RÜ on rakendusüksus ehk peamiselt sihtasutused, nagu näiteks EAS, KredEx, Archimedes, aga ka RIA, Maanteeamet jpt. RÜ tegeleb toetuse saajatega.

AVALIKUSTAMINE:
Peale projekti lõppu tuleb toetuse saajal järgida avalikustamise nõudeid. Kõik, kes on saanud struktuuritoetust, peavad lisama oma projektile kaksiklogo, teisalt avalikustatakse ka kõikide toetuse saajate andmed. Avalikustamise eesmärgiks on struktuuritoetuste andmise ja kasutamise süsteemi läbipaistvuse tagamine.

FONDID:
Euroraha all mõistame perioodil 2007-2013 toetusi:
- Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist (ERDF),
- Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (ESF) ja
- Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Lihtsustatult võib öelda, et ÜFist on võimalik ellu viia suuri riikliku tähtsusega investeeringuprojekte, ERDFist väiksemaid investeeringuid ettevõtluse arendamiseks, kapitalile ligipääsu parendamiseks, aga ka infrastruktuuri moderniseerimiseks. ESFist seevastu on lubatud toetada nö pehmeid tegevusi, näiteks tööhõive parandamiseks koolitusi, inimeste oskuste parandamise tegevusi jne.

MEEDE:
Meede on konkreetne reeglistik, mis näitab ära millisteks tegevusteks, kellele toetusi antakse, tuues ära nõuded, millele peab toetuse saaja vastama ja kui suures ulatuses euroraha jagama hakatakse. Kõiki MKM poolt väljatöötatud meetmed asuvad siin! Meie RÜd toimetavad toetusi jagades meetmetest lähtuvalt. Abikõlblikud kulud on omakorda tehtud toetuse saaja poolt meetmes toodud lubatud tegevustele vastavalt. Euroraha makstakse vaid lubatud kulude eest.

Meede võib olla vormistatud kas avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi vormis:
- Avatud taotlemisega meede töötatakse välja siis, kui tulevaste võimalike toetuse saajate ring on lai. Selline meede on avatud kõikidele taotluste esitamiseks.
- Investeeringute kava koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste oluliste investeeringuprojektide rahastamiseks. Vaata näitena transpordi infrastruktuuri projekte.
- Programm on mõeldud nö pehmete tegevuste elluviimiseks riiklikult prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks. Need tegevused ei eelda investeeringute tegemist infrastruktuuri ja avatud taotlemist ei toimu. Programmiga antakse euroraha üle programmi elluviijale, kes vastutab eesmärkide saavutamise eest.

PERIOOD:
Mis on periood? See on Euroopa Ühenduste üldeelarve mitmeaastane planeerimine, millega fikseeritakse planeeritavate tulude ja kulude struktuur ning maksimaalsed piirsummad viieks kuni seitsmeks aastaks. Seega pannakse paika, mis valdkonnad on prioriteetsed ja millise summa iga liikmesriik nende prioriteetide elluviimiseks euroraha saab.

Vana perioodina käsitletakse 2004-2006 perioodi, vanadele liikmesriikidele algas see periood 2000. aastal, kuid Eesti hakkas toetusi saama 2004. aastal Euroopa Liiduga liitudes.
Uus periood on 2007-2013 periood. Vaatamata sellele, et periood juba 2. aastat elluviimisel, on ta siiski ikka veel uus periood. Tihti räägitakse aga hoopis 2007-2015 perioodist. Sellisel juhul arvestatakse väljamaksete tegemise tähtajaga.
Tuttuus periood algab 2014. aastal. Senini ei ole ma näinud seda perioodi lõpetavat aastat, seega kasutatakse tihti lühendit 2014+. Selle perioodi planeerimine kogub Euroopa Komisjoni tasandil juba praegu hoogu.

Olulised investeeringud teadus- ja arendustegevustesse

Innovatsioonitalitusest Kaie kirjutab:

Kolmapäeval, 3. juunil andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priskega Tallinna Reaalkooli aulas üle perioodi 2007-2013 tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) finantseerimisotsused. Tegemist on ühe olulisema innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse meetmega nii rahastamismahu kui ka oodatavate tulemuste poolest!

TAKid on ettevõtete ja teadusasutuste koostöös loodud eraõiguslikud uurimisasutused, mis teostavad ettevõtetele uute ja kõrgema lisandväärusega toote, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks vajalike uuringuid. Selleks, et TAKi luua peab ettevõtja oskama ja tahtma planeerida oma tegevusi pikemas ajaperspektiivis. Elik teha täna need valikud ja otsused, mis mõjutavad tema ettevõte edukust ja konkurentsivõimet alles viie kuni kümne või mõnikord ka sõltuvalt valdkonnast, alles viieteist aasta pärast.

Ennekõike on TAK koostööprogramm, mistõttu eelpool kirjeldatud ettevõtja peab TAKi moodustamiseks leidma veel vähemalt 3 sama uurimussuunast huvitatut ettevõtjat, kes sarnaselt temale on võimelised arendama antud uurimistulemuste alusel edukalt uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Lisaks neljale ühiste huvidega ettevõtluspartnerile eeldab TAKi loomine veel kõrgetasemeliste teaduspartnerite, kas ülikoolide või teadusasutuste, olemasolu. Sellistel teaduspartneritel peab olema suutlikkus ja soov teha just ettevõtete huvidest lähtuvat uurimistööd.

Esmapilgul nõudlikena ja tänapäeva Eestis keerukana tunduvate tingimuste tõttu võimaldab TAKides tehtav koostöö koondada kokku nii rahalised ressursid kui ka parimad antud valdkonna spetsialistid, et üheskoos teostada suuremaid ja ambitsioonikamaid projekte.

Üks Eesti ja laiemalt kogu maailma probleem on ettevõtjate ja teadusasutuste oskamatus leida ühine keel ja teha mõlemale poolele võrdselt kasutoovaid ühistegevusi. Ettevõtjad ei oska küsida ja ülikoolid ei oska pakkuda vastavaid teenuseid. Oma kitsas valdkonnas on TAK üheks tõhusamaks tehnosiirde vormidest, mille abil ülikoolides saadav uus teadmine ettevõtjateni jõuab. Samas on TAK ülikoolidele ka üheks baasiks, kus koolitada konkurentsivõimelisi ja ettevõtete reaalsetest vajadustest lähtuvate teadmistega magistri- ja doktoriõpe üliõpilasi. Ja vastupidi - ettevõtjad saavad võimaluse palgata juba eelnevalt TAKis nende probleemidega tegelenud ja vastavat kompetentsi omavaid töötajaid. Seega on kasu mõlemapoolne.

2009.a uues taotlusvoorus osales 14 ettevõtete ja teadusautuste konsortsiumit, kuhu oli kaasatud üle 100 Eesti ja välismaise ettevõtte ning kõik Eesti ülikoolid ja teadusasutused.
Taotlusi hindas ligikaudu viiekümne liikmeline rahvusvaheline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid vastava valdkonna teaduseksperdid, teadus- ja arenduspõhise ettevõtluse esindajad, riskikapitalistid, välismaiste sarnaste keskuste juhid ja lisaks veel Eesti majanduse eksperdid. Ekspertkomisjoni otsusele tuginedes otsustati rahastada 8 TAKi, kogumahus 904 MEEKi, millele lisandub TAKis osalevate partnerite pea 50% omafinantseering.

Finantseeritavad TAKid:
· ELIKO Competence Centre (tegutsev TAK);
· Competence Centre for Cancer Research (tegutsev TAK);
· Software Technology and Application Competence Centre (uus TAK);
· Bio-Competence Centre for Healthy Dairy Products (tegutsev TAK);
· Competence Centre on Reproductive Medicine and Biotechnology (uus TAK);
· Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (uus TAK);
· Competence Centre of Food and Fermentation Technologies (tegutsev TAK);
· Estonian Nanotechnology Competence Centre (tegutsev TAK).

Lisainfot TAKidest leiab veel EASi kodulehelt.

Väo-Maardu saab ilusaks...

Transpordi investeeringute talitusest Juku raporteerib:

Kas te olete kunagi mõelnud, mis tunne oleks omada kuuekümnendatest pärit sõiduautot, mille hooldusele on kulutatud palju väärtuslikku aega ja hoolega säästetud raha? Kindlasti levitab selline sõiduvahend meeldivat retro hõngu ja tundub huvitav lihtsalt seetõttu, et ta on vana ja tõenäoliselt muutub lähiajal ainulaadseks. Samas ilma investeeringuteta on tegu siiski kasutu, ebamugava ja mida aasta edasi, seda vähem atraktiivsema igandiga.

Sama asi on ka Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu 8,4 km pikkuse sõiduteega...

Hoolimata ajaloolist nostalgiat tekitavast faktist, et osati on teelõik valminud kuuekümnendatel ja katteks asetatud kõigile sõidukis viibivatele tuntavad tsementbetoonplokid on tee-ehitusmaterjalina väga unikaalne nähtus, ei vasta tee kvaliteet juba ammu enam nõuetele, mis on tekkinud koos ühiskonna ja infrastruktuuri arenguga.

Planeeritav ehitusperiood on neli aastat ja 2012. aastast ei pea enam keegi kogema üllatust kui ta kevadeti ja sügiseti teelõiku kasutades avastab, et targem oleks siiski olnud osta sõiduauto asemel linnamaastur, sest sõiduk lausa kaeblikult anub piinamise lõpetamist ja annab valjuhäälselt teada igast pisiveast, mis teda vaevab.

Samas toob rekonstrueerimine kindlasti kaasa teatud meelehärmi mõistatustest ja ekstreemsetest olukordadest lugupidavatele inimestele... Kuna tööde käigus laiendatakse Tallinna-poolsel osal olemasolev 4-rajaline maantee 6-rajaliseks korraliku märgistuse ja kattega teeks ning samatasandiliste ristmike asemele kerkivad kolm eritasandilist liiklussõlme (Väo, Iru-Loo, Maardu), siis kaob ära võimalus mõistatada, mitu rida on hetkel teel või millises reas hetkel paiknetakse või kust kohast küll võiks keegi ootamatult ette keerata või kas masin peab ikka tee ebatasasusest tingitud koormusele vastu! Mõistatustel on jah lõpp... Kuid neile inimestele lohutuseks niipalju, et inimene harjub kõigega ja esmaklassiline kvaliteet ja mugavus on kergesti aktsepteeritavad ja nauditavad :)

Kirjutas Juku transpordi investeeringute talitusest

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2008. aasta seirearuanne sai kinnituse

2008. aasta on küll tänaseks möödas ja juba ammu unustatudki, kuid seda mitte struktuurivahendite elluviijatele. Seirearuandluse näol jätkub meile 2008. aasta veel käesoleva aasta teise pooleni. Täna tegime aga alguse 2008. aastale kriipsu alla tõmbamisele, sest Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjon kinnitas 2008. aasta struktuurivahendite kasutamise aruande. Lisaks MKM ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna projektidele hõlmab see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolset teadus- ja arendustegevuse edusammude analüüsi, kuna seirearuandlus toimub rakenduskavade põhiselt. Seega esitame infot ja teeme järeldusi nii MKM kui ka HTM tegevuste osas.

Aasta seirearuanne annab ülevaate struktuurivahendite abil elluviidavate meetmete avanemisest, finantsprogressist, rakenduskavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisest, tulemuste analüüsist ja tehtud kommunikatsioonitegevustest rakenduskavast teadlikkuse tõstmiseks.

Aruande kinnitab seirekomisjon, mida juhib MKM kui Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium. Rakendusasutustena esitavad struktuurivahenditest elluviidavate projektide koondtulemusi MKM ja HTM. MKM viib ellu prioriteetseid suundi „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime", „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud", „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" ja „Infoühiskonna edendamine". HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu".

Seirekomisjoni liikmeteks on lisaks MKMile ja HTMile, teised ministeeriumid, peamised partnerorganisatsioonid, vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist ja Euroopa Investeerimispangast.

Seirekomisjon tööhoos. Foto autor: Külli Kraner

Seirearuande näol on tegemist iga-aastase kumuleeruvat informatsiooni sisaldava aruandega. 2008. aasta aruanne hõlmas küll perioodi 1.01.-31.12.2008, kuid sisaldas ka 2007. aastal saavutatut. 31.12.2008 seisuga oli rakenduskavas avatud enamik meetmeid, luues nii aluse rakenduskava täiskiirusel elluviimisele. Kuna seireprotsess on suhteliselt pika ajanihkega, siis esitatakse seirekomisjonile alati ka ülevaade hetkeseisust. Nii näiteks toodigi võrdluseks 25.05.2009 seis, mille järgi on avatud 27 meedet, kohustusi võetud 7 057 209 024 krooni (32,1%) ja väljamakseid tehtud 1 382 386 028 krooni (6,3%) ulatuses. Seega on kohustusi võetud kolmandiku osas kogu 2007-2013 perioodiks Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavale ette nähtud vahenditest. Senini ettevalmistusfaasis olnud rakenduskavas on toimunud euroraha kasutamisel nii mõnedki edusammud.

Protsess jätkub aruande esitamisega Euroopa Komisjonile 30. juunil. Viimaselt loodame lõplikku aruande kinnitust ja ettepanekuid edaspidiseks 2009 sügiseks.

2008. aasta seirearuandega saate tutvuda siin!