tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

pühapäev, 8. veebruar 2009

Sissejuhatus struktuuritoetuste kasutamisega seotud mõistetest

Kui keegi kõrvalseisev isik juhtub kuulama struktuurivahendite elluviimisega seotud ametnike kahekõnet oma tööst, võib tal järg kaduda lühendite või arusaamatute mõistete tõttu juba peale esimest lauset. Seetõttu otsustasingi seekordses postituses natuke struktuurivahendite kasutamisega seotud mõistetest kirjutada. Kõike seda ikka sellepärast, et Toetustasku lugejad aru saaksid, millest kirjutame:)

Kõigepealt perioodidest:
Mis on euroraha mõistes periood? See on Euroopa Ühenduste üldeelarve mitmeaastane planeerimine, millega fikseeritakse planeeritavate tulude ja kulude struktuur ning maksimaalsed piirsummad viieks kuni seitsmeks aastaks. Seega pannakse paika, mis valdkonnad on prioriteetsed ja millise summa iga liikmesriik nende prioriteetide elluviimiseks euroraha saab.
Vana perioodina käsitletakse 2004-2006 perioodi, vanadele liikmesriikidele algas see periood 2000. aastal, kuid Eesti hakkas toetusi saama 2004. aastal Euroopa Liiduga liitudes.
Uus periood on SF keeles 2007-2013 perioodi. Vaatamata sellele, et periood juba 2. aastat elluviimisel, on ta siiski ikka veel uus periood. Tihti räägitakse aga hoopis 2007-2015 perioodist. Sellisel juhul arvestatakse väljamaksete tegemise tähtajaga.
Tuttuus periood algab 2014. aastal. Senini ei ole ma näinud seda perioodi lõpetavat aastat, seega kasutatakse tihti lühendit 2014+. Selle perioodi planeerimine kogub Euroopa Komisjoni tasandil juba praegu hoogu.

Nüüd mõned selgitused asutustest:
KA on korraldusasutus ehk Rahandusministeerium, kes asub eurorahaga seotud asutuste hierarhia tipus.
RA on rakendusasutus ehk teised ministeeriumid, hierarhia järgmine aste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RA näiteks.
on rakendusüksus ehk peamiselt sihtasutused, nagu näiteks EAS, KredEx, Archimedes, aga ka RIA, Maanteeamet jpt. RÜ tegeleb toetuse saajatega.

Euroraha elluviimine Eestis toimub asutuste hierarhia printsiibil. Tavakodanikul on eelkõige oluline teada RÜsid, sest juhul kui tekib mõte eurotoetust taotleda, siis on kõige õigem pöörduda just sinna. Kõikidel asutustel on omad ülesanded ja vastutus. Selleks, et oleks kindel, et asutus on võimeline SF raha ellu viima ja on loonud selleks vajalikud struktuuri ja protseduurid, peavad kõik asutused saama akrediteeringu, st läbima kontrolli.

Oluline mõiste on veel ka meede. See on konkreetne reeglistik, mis näitab ära millisteks tegevusteks, kellele toetusi antakse, tuues ära nõuded, millele peab toetuse saaja vastama ja kui suures ulatuses euroraha jagama hakatakse. Kõiki MKM poolt väljatöötatud meetmed asuvad siin! Meie RÜd toimetavad toetusi jagades meetmetest lähtuvalt. Abikõlblikud kulud on omakorda tehtud toetuse saaja poolt meetmes toodud lubatud tegevustele vastavalt. Euroraha makstakse vaid lubatud kulude eest.

Peale projekti lõppu tuleb toetuse saajal järgida avalikustamise nõudeid. Kõik, kes on saanud struktuuritoetust, peavad lisama oma projektile kaksiklogo, teisalt avalikustatakse ka kõikide toetuse saajate andmed. Avalikustamise eesmärgiks on struktuuritoetuste andmise ja kasutamise süsteemi läbipaistvuse tagamine.
Siinkohal jätan aga selleks korraks mõistete tutvustuse pooleli. Muidu läheb esimeseks korraks liiga paljuks! Samas, kui misiganes põhjusel vajate abi eurosõnade mõistmisel, kirjutage sellest kommentaaridesse. Teiepoolsed küsimused ja ka ettepanekud on oodatud!

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Millest tulenevalt on eurorahade jagamise süsteem niivõrd keeruline? Kas see on EÜ poolt rangelt regelmenteeritud või on süsteem meie asutuste poolt keeruliseks tehtud?

Külli ütles ...

Seda peab küll ütlema, et Eesti initsiatiivil ei ole eurorahade jagamise süsteem nii keerukaks kujundatud, eeskirjad tulenevad Euroopa Komisjoni (EK) poolt. Rahandusministeeriumi eestvedamisel panustame lihtsustamistesse EK tasandil, et ka Eesti süsteem muutuks paindlikumaks. Loodame, et vähemalt 2014+ perioodil käivad asjad juba optimaalsemalt.

Anonüümne ütles ...

Küsimus:

1. Kes otsustavad Euroopa Ühenduste üldeelarve kokkupanekul numbrid (kui palju raha mingile liikmesriigile läheb)? 2. Kas liikmesriigil ka mingi sõnaõigus on? 3. Mis võetakse aluseks üldeelarves rahasummade jagamisel liikmesriikidele (mingi statistika?)? :)

Külli ütles ...

Tänud väga heade küsimuste eest ja vabandused hilise reageerimise pärast! Hea meelega vastaks Teie küsimustele järgmises Toetustasku postituses, siis saaksid kõik teised ka sellest lugeda. Kommentaarid võivad jääda kahe silma vahele!

Postita kommentaar