Kõigepealt perioodidest:
Mis on euroraha mõistes periood? See on Euroopa Ühenduste üldeelarve mitmeaastane planeerimine, millega fikseeritakse planeeritavate tulude ja kulude struktuur ning maksimaalsed piirsummad viieks kuni seitsmeks aastaks. Seega pannakse paika, mis valdkonnad on prioriteetsed ja millise summa iga liikmesriik nende prioriteetide elluviimiseks euroraha saab.
Vana perioodina käsitletakse 2004-2006 perioodi, vanadele liikmesriikidele algas see periood 2000. aastal, kuid Eesti hakkas toetusi saama 2004. aastal Euroopa Liiduga liitudes.
Uus periood on SF keeles 2007-2013 perioodi. Vaatamata sellele, et periood juba 2. aastat elluviimisel, on ta siiski ikka veel uus periood. Tihti räägitakse aga hoopis 2007-2015 perioodist. Sellisel juhul arvestatakse väljamaksete tegemise tähtajaga.
Tuttuus periood algab 2014. aastal. Senini ei ole ma näinud seda perioodi lõpetavat aastat, seega kasutatakse tihti lühendit 2014+. Selle perioodi planeerimine kogub Euroopa Komisjoni tasandil juba praegu hoogu.
Nüüd mõned selgitused asutustest:
KA on korraldusasutus ehk Rahandusministeerium, kes asub eurorahaga seotud asutuste hierarhia tipus.
RA on rakendusasutus ehk teised ministeeriumid, hierarhia järgmine aste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RA näiteks.
RÜ on rakendusüksus ehk peamiselt sihtasutused, nagu näiteks EAS, KredEx, Archimedes, aga ka RIA, Maanteeamet jpt. RÜ tegeleb toetuse saajatega.
Euroraha elluviimine Eestis toimub asutuste hierarhia printsiibil. Tavakodanikul on eelkõige oluline teada RÜsid, sest juhul kui tekib mõte eurotoetust taotleda, siis on kõige õigem pöörduda just sinna. Kõikidel asutustel on omad ülesanded ja vastutus. Selleks, et oleks kindel, et asutus on võimeline SF raha ellu viima ja on loonud selleks vajalikud struktuuri ja protseduurid, peavad kõik asutused saama akrediteeringu, st läbima kontrolli.
Oluline mõiste on veel ka meede. See on konkreetne reeglistik, mis näitab ära millisteks tegevusteks, kellele toetusi antakse, tuues ära nõuded, millele peab toetuse saaja vastama ja kui suures ulatuses euroraha jagama hakatakse. Kõiki MKM poolt väljatöötatud meetmed asuvad siin! Meie RÜd toimetavad toetusi jagades meetmetest lähtuvalt. Abikõlblikud kulud on omakorda tehtud toetuse saaja poolt meetmes toodud lubatud tegevustele vastavalt. Euroraha makstakse vaid lubatud kulude eest.
Peale projekti lõppu tuleb toetuse saajal järgida avalikustamise nõudeid. Kõik, kes on saanud struktuuritoetust, peavad lisama oma projektile kaksiklogo, teisalt avalikustatakse ka kõikide toetuse saajate andmed. Avalikustamise eesmärgiks on struktuuritoetuste andmise ja kasutamise süsteemi läbipaistvuse tagamine.
4 kommentaari:
Millest tulenevalt on eurorahade jagamise süsteem niivõrd keeruline? Kas see on EÜ poolt rangelt regelmenteeritud või on süsteem meie asutuste poolt keeruliseks tehtud?
Seda peab küll ütlema, et Eesti initsiatiivil ei ole eurorahade jagamise süsteem nii keerukaks kujundatud, eeskirjad tulenevad Euroopa Komisjoni (EK) poolt. Rahandusministeeriumi eestvedamisel panustame lihtsustamistesse EK tasandil, et ka Eesti süsteem muutuks paindlikumaks. Loodame, et vähemalt 2014+ perioodil käivad asjad juba optimaalsemalt.
Küsimus:
1. Kes otsustavad Euroopa Ühenduste üldeelarve kokkupanekul numbrid (kui palju raha mingile liikmesriigile läheb)? 2. Kas liikmesriigil ka mingi sõnaõigus on? 3. Mis võetakse aluseks üldeelarves rahasummade jagamisel liikmesriikidele (mingi statistika?)? :)
Tänud väga heade küsimuste eest ja vabandused hilise reageerimise pärast! Hea meelega vastaks Teie küsimustele järgmises Toetustasku postituses, siis saaksid kõik teised ka sellest lugeda. Kommentaarid võivad jääda kahe silma vahele!
Postita kommentaar