tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

pühapäev, 1. veebruar 2009

Miks nii vähe raha struktuuritoetustest välja makstud!? ehk mõtteid toetuste kasutamise reeglitest

Vaatamata sellele, et meediat köidavad juba uued kuumad teemad, ei saa ma jätta postitamata mõtteid, mis tekkisid seoses eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses ilmunud euroraha vähese kasutamise teemaliste artiklitega. Nendest jääb kõlama negatiivne alatoon, kuna läbivaks teemaks on see, kuidas Eesti euroraha kulutamisega jännis on, kuidas euroraha ei suudeta kuidagi käiku lasta, kuidas euroraha istub bürokraatlikus vangikongis jpt.

Uskumatu, et euroraha kulutamine erinevalt rahast üldse, mis lausa kaob käest, on nii keeruline. Ilmselgelt on asi on selles, et lihtsalt ära kulutada euroraha kahjuks võimalik ei ole ja selleks, et jõuda väljamakseteni ei saa mööda struktuurivahendite kasutamise reeglitest! Aga kuidas muidu saakski Euroopa Komisjon olla veendunud, et euroraha kasutamine eesmärke täidab?! Teisalt muutub liiga keerukas süsteem ajapikku muidugi eesmärgiks iseeneses ja takistuseks struktuurivahendite elluviimisel. Hetkel on aga need riskid maandamisel, kuna Euroopa Komisjon on teinud algust lihtsustustega.

Madal väljamaksete protsent ja perioodi 2007-2013 algusest möödunud kaks aastat on faktid, mida ümber lükata ei saa. Niisamuti nagu ei saa ümber lükata seda, et väljamaksed on väga oluliseks näitajaks, kuidas lihtsalt mõõta struktuuritoetuste kasutamise edenemist. Siiski on väljamaksed struktuurivahendite kasutamise jäämäe tipuosa ja ehk ka esimesel paaril aastal mitte just kõige õigem mõõdupuu. Samas on väljamaksete osakaal kindlasti esimeseks indikaatoriks nendele valdkondadele, millega seoses võib tõesti tekkida 2015. aasta lõpus probleem toetusrahade ärakasutamisega. Neid märke tuleb kindlasti tähele panna juba varakult ja vastavad muudatused ellu kutsuda.

Tihti jääb väljamaksete teemat analüüsides aga tähelepanuta see, et EL toetusi makstakse välja alles seejärel, kui projektikulud on tehtud, esitatud on arved ja aruanded ning need on kontrollitud. Sobivam oleks ehk seetõttu jälgida väljamaksete asemel esimestel aastatel võetud kohustuste protsenti. Viimane annab ülevaate sellest, kui haldussuutlikud ollakse, sest kohustuste võtmise protsent näitab heaks kiidetud projektide rahastamisotsustega kaetud euroraha suurust, kajastades nii näitajat, mis otseselt sõltub ametnike tööst.

Kõige raskem ongi mõista keerukat süsteemi ja nõudeid, mis seisavad euroraha väljamakseni jõudmise taga ning kõikide süsteemiosaliste mõju sellele. Selleks, et euroraha eesmärgipäraselt kasutama asuda on esmalt vaja luua peale rakenduskavade kinnitamist vettpidavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kõikide asutuste valmisolek euroraha käsutama hakata, kinnitada seire- ja järelevalve struktuurid kõikide vajalike dokumentidega ning välja töötada rakenduskavade alusel toetuste jagamise konkreetsemad reeglid (st meetmed). Meetme elluviimiseks aga omakorda on vajalik taotluste esitamise ja hindamisreeglitega seotud kordade olemasolu ning üldine valmisolek taotluste vastuvõtmiseks.

Minnes nüüd aga konkreetsemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegemiste juurde, siis perioodi algusest senini on kõikide meie valdkondade väljamaksed suurusjärgus 300 miljonit krooni, võetud kohustused aga 1 miljardi ringis. Kahel viimasel aastal on seega rõhk olnud tõesti struktuurivahendite elluviimise süsteemi ettevalmistustel, rääkides Euroopa Komisjoniga läbi Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas ning teistes rakenduskavades olevate meie valdkondadele seatud fookusi, eesmärke ja tegevusvaldkondi. Uskuke, need läbirääkimised ei olnud lihtsad! Lõppeks saime 2007. aasta oktoobris kinnituse Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavale Euroopa Komisjonilt.

Seega läks 2007. aasta MKMis peamiselt rakenduskavade ja süsteemi ettevalmistusteks. Oleks ju olnud ka ebaloogiline tormata uisapäisa struktuurivahendeid sõna otseses mõttes laiali pilduma, teadvustamata, mille nimel ning võtmata arvesse 2004-2006 perioodi kogemusi ja õppetunde, hindamiste tulemusi. Fakt on ka see, et eelmiselperioodiga võrreldes tuleb Eestil ligi 2,5 korda aasta kohta enam toetusi eesmärgipäraselt ära kasutada. 2008. aastast kujunes aga meetmete väljatöötamise aasta - kokku jõustus meil 29 meedet. Majanduskeskkonna olulised muutused nõuavad aga meetmete ülevaatamist ja ajakohastamist. Seega töö meetmete arendamiseks saadab meid ilmselt perioodi lõpuni.

Omajagu on 2007-2013 perioodi täie hooga rakendamist tagasi hoidnud ka kahe perioodi paralleelne elluviimine ja sellest tulenevalt kahe süsteemi ohjamine sama inimressursiga. Veel praegugi toimub 2004-2006 perioodi vahendite kasutamine ja tegevuste elluviimine. Valitsus on küsinud Euroopa Komisjonilt pikendust abikõlblikkuse perioodile (st tegevuste elluviimine ja väljamaksete tegemine) kuni 30.06.2009. Seega 2004-2006 ja 2007-2013 perioodide paralleelne elluviimine jätkub ka tänavu ja veel 2010. aastal näeme vaeva eelmise perioodi lõpetamisega.

Rõhutan, et väljamaksete protsent ei ole olnud eriti uue perioodi algusaastatel ehk kõige õigem mõõdupuu. Raske töö ja pingutused hakkavad alles mõne aasta pärast väljamaksete protsendis kajastuma, kui rohkem projekte hakkab lõppema ja toimub arvete väljamaksmine. Lisainfona võiks kindlasti alati vaadata võetud kohustuste protsenti!

1 kommentaar:

Külli ütles ...

Saadan lisainfoks, et eilse seisuga oleme kohustuste võtmisega MKMis jõudnud 1,7 miljardi kroonini ja väljamaksete osas ületanud 390 miljoni krooni piiri.
Peatselt avame Toetustaskus kohustuste ja väljamaksete visuaalse lisa. Jälgige postitusi!

Postita kommentaar