Järgmistel valimistel saab hääletada ka mobiiliga

Valitsus kiitis täna heaks infoühiskonna edendamise 2010-2011. aasta investeeringute kava muutmise, millega lisatakse investeeringute hulka mobiilse isikutunnistuse taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projekt, mis muuhulgas võimaldab valimistel autentida end mobiilse isikutunnistusega. Projekti maksumus on 4 430 780 krooni ja seda rahastatakse ERDFst.

Projekt näeb ette, et hiljemalt 2011. aasta esimeses kvartalis alustatakse ühe digitaalse isikutunnistuse liigina m-ID sertifikaatide väljaandmist politsei- ja piirivalveameti poolt. M-ID sertifikaadi taotluse esitamine hakkab toimuma läbi loodava iseteenindusportaali ja taotluse menetlemine ning väljaandmine hakkab elektroonilises keskkonnas toimuma automatiseeritult.

Eestis toimib m-ID lahendus alates 2007. aastast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud mobiilse ID samaväärseks ID kaardiga ning alates 2007. aastast on m-ID-ga saanud teostada samu teenuseid, mis ID kaardiga.

Erandiks on olnud e-valimised, kus inimestel on olnud vaja kasutada kas ID kaarti või passi. Järgmistel valimistel saab aga isik ennast autentida ka juba mobiilse isikutunnistusega. Analoogselt praeguste m-ID lahendustega tagatakse projekti teostumisel mobiilse isikutunnistusega digitaalse allkirjastamise võimalus.

Projekti tulemusena paraneb Eesti isikutunnistuse omanike juurdepääs pakutavatele e-teenustele. Analoogselt praeguste m-ID lahendustega tagatakse elektrooniline asjaajamine mobiilsetes seadmetes ning arvutites ja nutitelefonides, kus puudub ID kaardi lugeja.

Infoühiskonna edendamise 2010-2011. aasta investeeringute kava eelarve on kokku 95 383 112 krooni ning seda finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

EAS I poolaastal: Loomemajanduse arendamine

Loomemajanduse arendamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ all. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF).

Loomemajanduse arendamise tegevused on seotud peamiselt kahe toetusmeetmega: Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmiga (TOTS) ja Loomemajanduse tugistruktuuride arendamise toetusmeetmega.

Aprilli lõpus avalikustas Euroopa Komisjon loomemajanduse Rohelise Raamatu („Green Paper“), milles toodi esile Eestis tehtud algatusi selles valdkonnas. Piirkondlikud arenduskeskused ning loomeinkubaatorid said infrastruktuuri arendamiseks ning oma tegevuste läbiviimiseks toetust 77 miljonit krooni. Toetuse said 13 projekti, nende hulgas 4 loomeinkubaatorit, kes hakkavad kasvatama Eestis loomeettevõtjate hulka. Taotlejatel oli võimalus küsida toetust nii tegevuskeskkonna loomise investeeringuteks kui ka oma loomemajandusvaldkonna arendamiseks. Toetust said Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, Eesti Disainikeskus, Eesti Arhitektuurikeskus, Kultuurikatla Loomemajanduse Arenduskeskus, Viljandimaa Loomeinkubaatorid ja Eesti Digikeskus.

Tartu Loomemajanduskeskus

Loomemajanduse tugistruktuuride toetusskeemist rahastatakse Euroopa Regionaalfondist ka teenuste osutamist loomeinkubaatorite ja keskuste poolt loomeettevõtjaile. Meetmest taotlemine on vooruline, millest esimese taotlusvooru otsused tehti selle aasta veebruaris ning teine voor on plaanis korraldada hiljemalt 2012.a.

Huvi loomeettevõtluse vastu on juba tänaseks tuntavalt kasvanud. Näiteks sel aastal Tallinna Loomeinkubaatori ning Tartu Loomemajanduskeskuse poolt läbiviidud inkubatsioonikonkursid olid soovijate poolest rekordilised. Inkubatsioonikonkursid on mõeldud loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtjatele, kellel on äriidee ning kes vajavad ettevõtte käivitamiseks soodsat keskkonda ning professionaalseid tugiteenuseid. Konkursi edukalt läbinutega sõlmitakse leping, mis annab vähemalt kaheks aastaks võimaluse oma ettevõtte arendamiseks loomeinkubaatoris.

Loomemajanduse teadlikkuse tõstmise osas sõlmiti mais hankeleping seminarisarja läbiviimiseks OÜga Balti Juhtimiskonverentsid. Sari hõlmab kõiki suuremaid tõmbekeskusi ning samuti tehakse teavitustööd piirkondlikul tasandil, et pakkuda seminaridel osalemise võimalust veelgi laiemale ringile nii geograafiliselt kui ka valdkondlikult.

Eelmise aasta novembris avatud loomealase portaali www.looveesti.ee külastuste arv oli esimesel poolaastal üle 10 000, sh on välja kujunenud portaali alaliste kasutajate ring u 3 000 inimesega.

Eesti edusammude tutvustamiseks teistes riikides ning kontaktide tugevdamiseks nende esindajatega osaleti ja esineti kahel valdkondlikul foorumil Vilniuses ning Peterburis.

Tänasest saab taotleda KredExist korterelamu rekonstrueerimistoetust

Tänasest võtab KredEx vastu korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusi, millega on võimalik katta projekti kogumaksumusest 15, 25 või 35 protsenti. Septembris ja oktoobris toimuvad ka infopäevad, kus on võimalik toetusskeemiga lähemalt tutvuda.

Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Eesmärgiks on motiveerida elanikke rekonstrueerima olemasolevaid korterelamuid terviklikult, et paraneks hoonete sisekliima ja suureneks energiatõhusus , tõuseks hoonete energiamärgise klass ja hoogustuks taastuvenergia kasutus.

15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama energiasäästu kuni 2000m2 suletud netopinnaga korterelamus vähemalt 20%, üle 2000 m2 korterelamus vähemalt 30%, täitma energiaauditis toodud soovitused ja programmi „Korterelamu renoveerimislaen“ nõuded. Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb hoones tagada sisekliima vastavus nõuetele ning korterelamu peab saavutama vähemalt energiamärgise klassi E.

25% toetuse saamiseks peab toetuse taotleja lisaks eelmainitud tingimuste täitmisele rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus, soojustama ja rekonstrueerima katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu ja saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 40% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ja saavutama energiamärgise klassi D.

35% toetuse saamiseks peab toetuse taotleja lisaks kõikide eelmainitud tingimuste täitmisele paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ning saavutama energiamärgise klassi C.

Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Korterelamute renoveerimislaenu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetus rahvusvahelistele spordiüritustele

Tänasest 29. novembrini saab EASist taotleda toetusi rahvusvaheliste spordiürituste läbiviimiseks Eestis. Toetuse summa on 300 000 kuni 1 000 000 krooni ning omafinantseering vähemalt 30% toetavatest kuludest.

Toetuse eesmärgiks on suurendada välisturistide ööbimiste arvu ning vähendada turismi hooajalisust Eestis. Toetuse eelarve on 5 miljonit krooni, millega toetatakse spordiürituste kavandamist ja läbiviimist ning turundustegevusi välisriikides. Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik.

30. septembril toimub infopäev Tallinnas ning 1. oktoobril Tartus, kus EASi konsultandid selgitavad täpsemalt, mis on meetme eesmärk ning kuidas taotlust koostada.

Tegemist on esimese osaga rahvusvaheliste konverentside ja ürituste toetamise II voorust. Teine osa ehk rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste toetamise voor avatakse jaanuaris 2011 ning selle eelarve on 10 miljonit krooni. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EAS I poolaastal: Alustavate ettevõtjate arendamine

Alustavate ettevõtjate arendamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ all.

2010. esimesel poolaastal on Alustavate ettevõtjate arendamise valdkonnas arendustegevused olnud peamiselt seotud Ettevõtlusinkubatsiooni programmi välismentorite hanke ja aruandlussüsteemiga. Samuti väärib olulise arendusprojektina väljatoomist maakondade kaardistamise projekt, mille käigus maakondlikud arenduskeskused (MAK) võtavad ühendust möödunud kvartali jooksul oma maakonnas asutatud alustavate ettevõtjatega, eesmärgiga tõsta alustavate ettevõtjate teadlikkust MAKidest ja riiklikust tugisüsteemist. Alljärgnevalt teeme kokkuvõtted toetusskeemide ja programmide lõikes.

Ettevõtlusteadlikkuse programmi raames toimusid kevadised ettevõtluspäevad Saaremaal, Läänemaal, Jõgevamaal ning Viljandimaal. Klassikalise vahelehe asemel ilmus 4 piirkondlikku ettevõtluspäeva tutvustavat brošüüri. Ettevõtlikkusprojektide ning –hoiakute projektikonkursside raames sõlmiti koostöölepingud 10 projekti rahastamiseks.

Alustavate ettevõtjate baaskoolituste vastu on huvi jätkuvalt kõrge ning pigem kasvav. Esimesel poolaastal toimus 36 koolitust (täisaastaks planeeritud 57), mis on seitsme võrra rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil.

Ettevõtlusnõustamise maht MAKides on stabiilselt suur ning seda eelkõige suuremates maakondades. MAKid on igas maakonnas paiknevad organisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamist ettevõtetele, KOVdele, MTÜdele ja SAdele. Arvestades esimese poolaasta suurt huvi nõustamiste vastu, võib osades MAKides prognoosida selleks aastaks ettevõtlusnõustamise mahu suurenemist kuni 1,5 korda esialgsete plaanidega võrreldes.

Mentorprogrammis osaleb 32 mentiid ja 32 mentorit. Poolaastaga korraldati 11 koolitust, suvekonverents „Topeltkasu koostööst“, millest võtsid osa käesoleva ja möödunud aastate programmis osalejad ning kohtumine Saksamaa ettevõtjatega. Samuti valmis 2008-2009 järelseire analüüs, millele tuginedes võib öelda, et programmis osalenud mentiide käibe keskmine kasv oli 7,3 korda ning kasumi kasv 4,3 korda. 48% mentiidest tegelevad ekspordiga või omavad ekspordipotentsiaali.

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse taotlusi esitati kokku 572, millest positiivse otsuse sai 271. Starditoetuse otsused tehti kogusummas 22,14 ning kasvutoetuse otsused 14,54 mln krooni. KredExi ja EASi poolt ühiselt rakendatava stardilaenu meetme taotluseid esitati poolaastaga 56 ehk u 67% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes.

Ettevõtlusinkubatsiooni programmi välismentorite hanke tulemusena külastasid Eesti inkubaatoreid Peter Harman ja Charles Monk, kelle kogemused ja nõuanded peaks järgmise aasta märtsiks välja tooma Eesti inkubaatorite edaspidised arenguvõimalused. Tänaseks on läbi viidud inkubaatoritega tutvumine, esimesed külastused, ühisseminar ja asutud on kokkuvõtteid tegema.

Ettevõtja infovärav Aktiva.ee osas jätkas EAS sisu arendamist.

Alustavate ettevõtjate arendamist rahastatakse EASis Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Valminud on uued reisirongide ooteplatvormid

Foto: AS EVR Infra











Blogi huvitunud kommentaator tõstatas küsimuse reisirongide ooteplatvormide ehitustööde kohta. Siinkohal kirjutan pikemalt, mis praeguseks hetkeks reisirongide platvormide rekonstrueerimise osas tehtud on.

Reisirongide ooteplatvorme rekonstrueeritakse kahest Euroopa Liidu poolt finantseeritavast projektist, mille rakendamise eest vastutab AS EVR Infra.

ERDFist rahastatakse projekti „Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas“ prognoositud maksumusega 101 942 878 krooni abimääraga 85%. Projekti raames rekonstrueeritakse 39 reisirongide platvormi. Rekonstrueeritavad reisiplatvormid asuvad AS EVR Infra infrastruktuuril järgmistes omavalitsusüksustes: Aegviidu vald, Tapa vald, Sonda vald, Püssi linn, Vaivara vald, Rakke vald, Tamsalu vald, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tartu linn, Ülenurme vald, Kambja vald, Vastse-Kuuste vald, Põlva vald, Põlva linn, Veriora vald, Räpina vald, Orava vald, Rae vald.

Praeguseks hetkeks on valminud Tamsalu jalakäijate tunnel ning ooteplatvormid. Platvormide projekteerimistööde ja ehitusega ning platvormide lähedal asuvate raudteetöödega on alustatud Tallinn-Aegviidu-Tapa suunal (Ülemiste, Lagedi, Kulli, Aruküla, Raasiku, Parila, Kehra, Lahinguvälja, Mustjõe, Aegviidu peatused). Riigihange on välja kuulutatud Tartu-Orava suuna (Reola, Vastse-Kuuste, Vana-Kuuste, Rebase, Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoja, Põlva, Holvandi, Ruusa, Orava peatused) ooteplatvormide rekonstrueerimistööde teostamiseks ja Tapa-Tartu lõigu vaheliste platvormide (Kiltsi, Vägeva, Pedja, Kaarepere, Uhti ning Lehtse peatused) rekonstrueerimiseks.

ÜFist rahastava projekti „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ arvestatav maksumus on 128 612 110 kr toetusmääraga 94%. Seoses uute rongide hankimisega aastaks 2013 on vajalik ümber ehitada elektrirongide tööpiirkonna ooteplatvormid seniselt 1100 mm kõrguselt 550 mm kõrgusele. Antud projekti raames viiakse nö eurokõrgusele üle 57 ooteplatvormi. Projekt on jagatud etappideks, millest esimene, 17 raudteeplatvormi rekonstrueerimine Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere suundadel on praeguseks lõppjärgus. Lilleküla-Laagri suunal on platvormide rekonstrueerimise ning raudteetööde teostamise hange üsna pea välja kuulutamisel.

Aeg kokkuvõteteks

2010. aasta esimese poolaasta tulemused on käes ning alates järgmisest nädalast hakkame kirjutama teilegi, milliseid arenguid esimene poolaasta endaga kaasa tõi alustavate ettevõtjate arendamise, ekspordivõimekuse suurendamise, turismiarenduse ja teiste huvitavate teemade vallas.

Kukruse – Jõhvi liiklussõlmest pikemalt

Eelmisel teisipäeval, augustikuu viimasel päeval avasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko, Ida-Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ning ettevõtte Lämminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens Eesti kõigi aegade suurima ja kalleima liiklussõlme Kukruse – Jõhvi, maksumusega 638 mln krooni, millest 189 mln krooni finantseeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadest.

Ehituse käigus valmis 7,3 km lõik neljarealist eraldusribaga maanteed, 14 km kogujateid ning 8 km kergliiklusteid. Lisaks valmis kolm eritasandilist ristmikku, üks riste ja kaks jalakäijate silda. Antud teeehitusobjekt on unikaalne oma raskusastme poolest, kuna tee ehitati vanadele põlevkivikaevanduste aladele pakkudes seetõttu erilist väljakutset ka ehitajatele. Lisaks aeglustus ehitustöid ka Kukruse mõisa lähedalt leitud arheoloogilise avastuse 12.-13. sajandist pärinevate muinaskalmete näol. Arheoloogiline leid anti üle muinsuskaitsjatele ning nüüdseks on need juba turvaliselt Tartu Ülikooli juurde arheoloogidele uurimiseks toimetatud. Hoolimata sellest jõuti teeehitusega tavapärasest erinevalt valmis planeeritust varasemalt ja seda lausa kaks kuud enne tähtaega.

Antud teelõik oli siiani üks Eesti ohtlikumaid, rahvakeeles nimetati Kukruse – Jõhvi teelõiku surmateeks, kuna viimase 10 aasta jooksul hukkus sellel keskmiselt kolm inimest aastas. See on ka arusaadav, kuna liiklustihedus on antud lõigul 14 000 sõidukit ööpäevas, samal ajal kui maanteeületuseks turvaline võimalus puudus. Uue teelõigu puhul rõhutataksegi eelkõige liiklusohutuse kasvu, kuna üle maantee valmisid kaks jalakäijate silda, üks Tammiku ristmiku lähistel ja teine Jõhvi linna sissesõidul. Lisaks maanteele ehitatud kergliiklusteed aitavad samuti ohutusele tugevalt kaasa olles ainukesed Jõhvi ümbruses. Lõpuks on ka Kukruse ning Jõhvi inimestel lisaks euroopalikule maanteele võimalik ohutult ratta-, rulluisusõitu või kepikõndi harrastada.

Avatseremoonia toimus puhkpilliorkestri saatel koos kõnede ja piduliku lindilõikamise Kukruse jalakäijate sillal. Sõnavõttudes rõhutati ikka suurenenud ohutust, paremaid võimalusi jalakäijatele, ehitusobjekti suurt maksumust ja selle tehnilist keerukust. Kohale oli tulnud veidi vähem kui sadakond inimest, kes kõik said lisaks pidulikule avamisele osa ka juba oktoobris külastajatele avatavas Kukruse mõisas tehtud ehitajapoolsest objekti tehnilisest tutvustusest.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht uus hooaeg

Eile avati ettevõtluskonkursi Ajujaht uus hooaeg. Juba neljandat korda aset leidev konkurss otsib uudseid suure potentsiaaliga äriideid ning toetab nende autoreid ettevõtlusega alustamisel.

Uue hooaja kuulutas Estonia Kontserdisaalis avatuks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Minister kutsus kõiki noori ettevõtlikke inimesi üles end proovile panema ning põneva ettevõtlusmaailmaga tutvuma. Parimad meeskonndas saavad tippettevõtjate ja -koolitajate toel oma äriideed arendada, luua kontakte potentsiaalsete investoritega ning saada osa miljoni krooni suurusest auhinnafondist.

Varasematel aastatel on kokku esitatud 2113 uut äriideed ning koolitust on saanud üle 250 tulevase ettevõtja. Seni on võiduideede elluviimiseks investeeritud 2,5 miljonit krooni auhinnaraha, mille toel auhinnatud ideed on jõudsalt edasi arenenud.

Ideid saab konkursile esitada 1. novembrini. Kui Sinulgi on mõni hea idee, alusta siit.

Konkurssi viiakse läbi EASi ettevõtlusteadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Ettevõtlustoetused lõid oodatust rohkem töökohti

Eile kinnitati 2004.-2006.a perioodi lõpparuanne, mille kohaselt lõid MKMi poolsed ettevõtlustoetused vanal perioodil 30% rohkem töökohti ning 66% rohkem ettevõtteid, kui esialgselt plaaniti.

Ettevõtlusesse suunatud eurotoetuste abil loodi üle 7800 töökoha, sealhulgas rohkem kui 600 kõrgtehnoloogilist töökohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Lisaks loodud töökohtade arvule paistis silma ka uute ettevõtete arv ning nende ellujäämine pikemas perspektiivis. 835-st uuest toetuse abil loodud äriühingust olid 644 ettevõtet toimivad ka veel 18 kuud hiljem.

Uute töökohtade ja ettevõtete loomise kõrval oli eurotoetustel samuti suur mõju olemasolevate töökohtade säilimisele. Järeluuringu põhjal jäi eurorahadega tehtud investeeringute abil alles rohkem kui 4 000 töökohta.

Kokku rahastati eelmisel programmiperioodil eurotoetuste abil üle 5000 ettevõtlusprojekti ligi 1,7 miljardi krooni eest.

Eesti Riikliku Arengukava lõpparuanne kajastab eurotoetuste kasutamist perioodil 2004-2006.