Kuna infoühiskonna arengukava 2013 tegevused jõuavad järgmisel aastal lõpule, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud infoühiskonna arendamise sihtide ülevaatamist ning uue arengukava koostamist.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval tööriist, mille kasutamine võimaldab tõhustada kõigi eluvaldkondade toimimist. Seda tuleks arvesse võtta mistahes eluvaldkonna arengu planeerimisel - nii tervise-, transpordi-, hariduspoliitika jne kavandamisel. Selleks aga on vaja tagada teatud tingimused. Infoühiskonna arengukava 2020 koostamise üldine eesmärk ongi kokku leppida ja luua tingimused selleks, et IKT-st tulenevaid võimalusi kasutataks tõhusalt meie majanduse ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete täitmiseks.
Tänaste väljakutsete paremaks kaardistamiseks ning uute sihtide seadmiseks viisime tänavu oktoobris ja novembris läbi mitmeid temaatilisi töötubasid teemadel nagu tehnoloogia arengusuunad, kiire interneti arendamine, riigi infosüsteemi koosvõime ja koordineerimine, e-riigi lahenduste eksport, IKT kasutamine riigihalduse edendamiseks ning infoühiskonnas toimetamiseks vajalikud oskused. Kuna infoühiskonda saab arendada üksnes kõikide osapoolte – nii avaliku, era- kui vabasektori koostöös – olid ka töötoad avatud kõigile partneritele. Lisaks temaatilistele töötubadele kutsusime detsembri alguses kokku ca 15 julge mõttelennuga arvamusliidrit, et üheskoos vaadata tulevikku, milline peaks infoühiskond aastal 2020 välja nägema.
Senitehtu ja arutatu on sisendiks arengukava visiooni ja eesmärkide sõnastamisele, mis saavad paika jaanuaris 2013 ning mida saab kommenteerida ning täiendada arengukava veebilehel http://infoyhiskond.eesti.ee. Samalt veebilehelt leiate ka muud arengukava koostamisega seonduvat infot, sealhulgas läbiviidud töötubade ettevalmistused ja kokkuvõtted. Ootame teid ühtlasi kaasa mõtlema!
Riigi infosüsteemide osakond
esmaspäev, 17. detsember 2012
neljapäev, 6. detsember 2012
EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu
EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu, kuna rahastatud projektide ja EASile esitatud taotluste rahaline kogumaht on ületanud toetusprogrammile määratud eelarve. Taotlusi võetakse vastu 7. detsembril kella 17-ni. EAS rahastab ekspordi arendamise toetusprogrammi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.
neljapäev, 22. november 2012
Ajujahil võistleb sel hooajal 213 äriideed
Eesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 213 äriideed seitsmest valdkonnast. Ajujahi ellukutsuja on EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.
Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.
Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee.
Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7.
Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses.
Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.
Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.
Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee.
Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7.
Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses.
reede, 16. november 2012
Transpordi arengukava aastani 2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on koostamisel Transpordi arengukava, mis on paralleelselt sisendiks ka uue struktuurivahendite 2014-2020 perioodi ettevalmistamisel.
Arengukava on jaotunud nelja valdkonna vahel – liikuvuskorraldus, teed ja liiklus, ühistransport ning rahvusvahelised ühendused. Iga valdkonna peale on moodustatud töörühmad, mis koosnevad ministeeriumite ja arengukava töörühmade esindajatest ning ekspertidest.
Tänaseks on juhtrühm määratlenud valdkondade peamised arengusuunad ja küsimused, millele arengukava peab vastama. Kõige olulisematena võib välja tuua vajaduse viia teedevõrgu kvaliteet paremale tasemele ning suurendada liiklusohtust, tõsta reisirongide kasutust läbi parema teenuse osutamise (kiiremad ja sagedasemad ühendused) ning soodustada säästvat linnalist liikumist. Läbiva teemana ühendab neid kõiki erinevate liikumisviiside parem integreerimine – jalgsikäimise, rattaga liikumise, ühistranspordi ja autokasutuse omavaheline ühendamine niimoodi, et ühe reisi käigus liikumisviisi muutmine oleks võimalikult mugav ja meeldiv.
MKM plaanib arengukava saata kooskõlastamisele järgmise aasta alguses ning Valitsusele esitada hiljemalt 30.04.13. Arengukava eelnõu tuleb kommenteerimiseks osalusveebi osale.ee.
Arengukava on jaotunud nelja valdkonna vahel – liikuvuskorraldus, teed ja liiklus, ühistransport ning rahvusvahelised ühendused. Iga valdkonna peale on moodustatud töörühmad, mis koosnevad ministeeriumite ja arengukava töörühmade esindajatest ning ekspertidest.
Tänaseks on juhtrühm määratlenud valdkondade peamised arengusuunad ja küsimused, millele arengukava peab vastama. Kõige olulisematena võib välja tuua vajaduse viia teedevõrgu kvaliteet paremale tasemele ning suurendada liiklusohtust, tõsta reisirongide kasutust läbi parema teenuse osutamise (kiiremad ja sagedasemad ühendused) ning soodustada säästvat linnalist liikumist. Läbiva teemana ühendab neid kõiki erinevate liikumisviiside parem integreerimine – jalgsikäimise, rattaga liikumise, ühistranspordi ja autokasutuse omavaheline ühendamine niimoodi, et ühe reisi käigus liikumisviisi muutmine oleks võimalikult mugav ja meeldiv.
MKM plaanib arengukava saata kooskõlastamisele järgmise aasta alguses ning Valitsusele esitada hiljemalt 30.04.13. Arengukava eelnõu tuleb kommenteerimiseks osalusveebi osale.ee.
teisipäev, 13. november 2012
Euroopa Komisjoni seatud prioriteedid uuel perioodil
Euroopa Komisjon esitas 1. novembril Eestile Partnerlusleppe ja rakenduskavade läbirääkimiste aluseks oleva positsiooni, mis peegeldab Euroopa Komisjoni nägemust olulisematest küsimustest, millele Eesti uuel, 2014-2020 Euroopa Liidu eelarveperioodil tähelepanu peaks pöörama.
Terviktekst on kättesaadav siit.
Homme tulevad Euroopa Komisjoni esindajad Eestisse, et nendepoolseid prioriteete Eesti esindajatele lähemalt tutvustada.
Euroopa Komisjon tõstab dokumendis esile neli prioriteetset väljakutset:
- Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine erasektoris, innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmine;
- Taristute uuendamine, sealhulgas võtmetähtsusega transpordiühenduste parendamine ja energiajaotusvõrkude väljaarendamine,
- Pakutava hariduse kvaliteedi tõstmine ja parem sidumine reaalse tööturu poolse nõudlusega, millest tulenevalt ka tööjõu parem ettevalmistus, kõrge tööhõive saavutamine läbi kaalutletud tööturumeetmete ning sotsiaalse kaasamise ja tõhusate avalike teenuste;
- Keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik majandus.
Ühtlasi pakub Euroopa Komisjon välja võimalikud lahendused vastetena esile toodud väljakutsetele, rõhutades seejuures vajadusele struktuurifondide vahendite kasutamist kontsentreerida. Tekst toob võrdluse 2007-2013 perioodiga, öeldes, kas ühe või teise valdkonna eelarve maht võiks uuel perioodil suureneda või väheneda.
Homme tulevad Euroopa Komisjoni esindajad Eestisse, et nendepoolseid prioriteete Eesti esindajatele lähemalt tutvustada.
reede, 19. oktoober 2012
Kuidas valmistatakse ette uut struktuurifondide perioodi?
Selle aasta alguses käivitus Eestis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 planeerimisprotsess, mille käigus on kaardistatud üleriigilised arengueesmärgid ning valitakse käesoleva aasta lõpuks välja need kõige olulisemad valdkonnad, mida uuel perioodil struktuurifondidest rahastada. Valiku peab kinnitama Vabariigi Valitsus. seejärel sõlmib Eesti Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe ja koostab rakenduskava, mille alusel hakatakse struktuuritoetust Eestis kasutama.
Suve alguses leppisid ministeeriumid koos partneritega kokku üheteistkümnes üleriigilises arengueesmärgis ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusteedes. Ministeeriumid analüüsisid seejärel oma valitsemisala puudutavaid eesmärke koostöös teiste ministeeriumidega, püüdes vältida planeeritavate vahendite killustumist ning saavutada võimalikult suur sünergia abikõlblike arengueesmärkide vahel.
Koostatud analüüside põhjal tutvustas Rahandusministeerium sügisel lauale jäänud viit arengueesmärki, mille saavutamiseks asuvad ministeeriumid pärast Vabariigi Valitsuse heakskiitu välja pakkuma juba konkreetsemaid meetmeid. Meetmete eelarvestamiseks alustatakse samaaegselt Euroopa tasandil läbirääkimisi 2014-2020 eelarve kokkuleppimiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad esitatud eesmärkidest kaks:
Uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettevõtluse, turismi, transpordi ja infoühiskonna arengukavad, milles kavandatavad tegevused taotlevad lisaks riigieelarvele rahastamist ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nendest arengukavadest plaanime Toetustaskus ka järgneva paari nädala jooksul kirjutada.
Suve alguses leppisid ministeeriumid koos partneritega kokku üheteistkümnes üleriigilises arengueesmärgis ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusteedes. Ministeeriumid analüüsisid seejärel oma valitsemisala puudutavaid eesmärke koostöös teiste ministeeriumidega, püüdes vältida planeeritavate vahendite killustumist ning saavutada võimalikult suur sünergia abikõlblike arengueesmärkide vahel.
Koostatud analüüside põhjal tutvustas Rahandusministeerium sügisel lauale jäänud viit arengueesmärki, mille saavutamiseks asuvad ministeeriumid pärast Vabariigi Valitsuse heakskiitu välja pakkuma juba konkreetsemaid meetmeid. Meetmete eelarvestamiseks alustatakse samaaegselt Euroopa tasandil läbirääkimisi 2014-2020 eelarve kokkuleppimiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad esitatud eesmärkidest kaks:
- teadmistemahukas ja konkurentsivõimeline majandus;
- elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud liikumisvõimalused.
Uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettevõtluse, turismi, transpordi ja infoühiskonna arengukavad, milles kavandatavad tegevused taotlevad lisaks riigieelarvele rahastamist ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nendest arengukavadest plaanime Toetustaskus ka järgneva paari nädala jooksul kirjutada.
kolmapäev, 10. oktoober 2012
Pärnu ümbersõit sai valmis
Eile tähistati Pärnus sümboolse lindilõikamisega Pärnu ümbersõidu valmimist. Ehitustööd läksid maksma kokku 27 160 114 eurot, millest 80% rahastati Ühtekuuluvusfondist.
Projekti raames valmis 9,63 km jagu põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 km kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 km ulatuses müratõkkeseinu.
Lendas üle käo...Pärnu ümbersõidu Raivo Raudsepp.
Projekti raames valmis 9,63 km jagu põhimaanteid (Via Baltica), 7,38 km kogujateid ja linnatänavaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 km ulatuses müratõkkeseinu.
Lendas üle käo...Pärnu ümbersõidu Raivo Raudsepp.
teisipäev, 9. oktoober 2012
Eesti elanikud hindavad struktuuritoetuste mõju positiivselt
87 protsenti Eesti elanikest on kursis sellega, et Eesti saab Euroopa Liidust toetust ning suur osa hindab selle mõju Eesti majandusele positiivseks, selgus iga-aastasest struktuurifondide avaliku arvamuse uuringust.
Kõige tohekm on eestlased teadlikud, et struktuuritoetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini teedeehitus (59%) ning konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam AHHAA keskust (4%).
65% vastanutest arvab, et EL struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Vaid viiendik oli seda meelt, et nende valik ei ole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).
46% struktuuritoetustest teadlikud inimesed peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja informatsiooni vähese leviku.
Kõige levinum kanal EL struktuuritoetuse kohta info saamiseks on televisioon. Sellele järgnevad internet, üleriigilised lehed ja raadio.
Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda siin ja selle viis läbi Faktum & Ariko käesoleva aasta augustis.
Kõige tohekm on eestlased teadlikud, et struktuuritoetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini teedeehitus (59%) ning konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam AHHAA keskust (4%).
65% vastanutest arvab, et EL struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Vaid viiendik oli seda meelt, et nende valik ei ole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).
46% struktuuritoetustest teadlikud inimesed peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja informatsiooni vähese leviku.
Kõige levinum kanal EL struktuuritoetuse kohta info saamiseks on televisioon. Sellele järgnevad internet, üleriigilised lehed ja raadio.
Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda siin ja selle viis läbi Faktum & Ariko käesoleva aasta augustis.
neljapäev, 4. oktoober 2012
Euroopa Komisjon taastas maksed EASile
Euroopa Komisjon taastas sel nädalal 170 miljonit eurot väljamakseid nii EASile, Innovele kui ka Veeteede Ametile pärast seda, kui oli veendunud kulutuste korrektsuses.
2011. aasta lõpus otsustas Eesti kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohaga mitte taotleda hüvitamist osa EASi, Innove, Veeteede Ameti ja Sotsiaalministeeriumi administreeritavate projektide kuludest, kuna nende õigsuses puudus kindlus. Asutused on need kulud praeguseks täiendavalt üle kontrollinud ning tulemused on üle auditeeritud. Kontrollide tulemused edastati ka Euroopa Komisjonile, kes tegi otsuse maksed taastada.
2011. aasta lõpus otsustas Eesti kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohaga mitte taotleda hüvitamist osa EASi, Innove, Veeteede Ameti ja Sotsiaalministeeriumi administreeritavate projektide kuludest, kuna nende õigsuses puudus kindlus. Asutused on need kulud praeguseks täiendavalt üle kontrollinud ning tulemused on üle auditeeritud. Kontrollide tulemused edastati ka Euroopa Komisjonile, kes tegi otsuse maksed taastada.
esmaspäev, 1. oktoober 2012
Algab ettevõtlusnädal
1.-7. oktoobrini toimub EASi eestvedamisel üle-eestiline ettevõtlusnädal, mis sel aastal keskendub nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Tänavuse ettevõtlusnädala olulisemateks sündmusteks on esmaspäeval, 1. oktoobril Tallinna kinos Artis toimuv Ettevõtlusnädala avakonverents "StartSmart!", 4. oktoobril Tallinnas Tallink SPA hotellis toimuv naisettevõtlusele pühendatud konverents ning kulminatsioonina reedel, 5. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis toimuv kasvuettevõtjate päev „Targalt kasvamine“, kus juba tegutsevad ettevõtjad ja ettevõtluskonsultandid jagavad teadmisi unistuste meeskonna loomisest, välisturgudele suundumisest, samuti praktilisi näpunäiteid ärimudeli arendamiseks ja ekspordiplaani koostamiseks.
Nädala jooksul toimub Eesti suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, aga ka väikemates piirkondades enam kui kakssada seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja muid üritusi. Ettevõtlusnädala raames leidub tegevusi ja kuulamist nii alustavatele kui ka kasvuettevõtjatele. Ettevõtlusnädala sündmusi jagub igasse maakonda.
Tallinnas tähistatakse ettevõtlusnädalat teisipäeval, 2. oktoobril Radisson Blu Hotel Olümpias toimuvate erinevate ettevõtlusteemaliste seminaride ja töötubadega. Kolmapäeval, 3. oktoobril toimub Nukuteatris tulevikutegijatele suunatud „Noorte ettevõtluspäev“.
Tartu ettevõtlusnädala tihe kuuepäevane programm algab 1. oktoobril ettevõtlusnädala peateemale, „Ettevõtja kui töökohtade looja“ pühendatud üritustega . Järgmiste päevade fookuses on alustavad ettevõtjad, tegutsevad ettevõtjad, äriideede otsimine, lahenduste leidmine ja loovus.
Pärnumaa ettevõtlusnädal algab 1. oktoobril TÜ Pärnu Kolledžis Pärnumaa majandusfoorumiga, kus esitletakse Eesti Panga ja Arengufondi ettekandeid ning viiakse läbi võtmesektoritele mõeldud töötube. 2. oktoobril toimuvad ettevõtluspäevad Sindis, Toril, Vändras, Saugal. Pärnumaa ettevõtlusnädal kulmineerub reedel, 5. oktoobril toimuva maakonna ja Pärnu linna parimate ettevõtjate tunnustamisega.
Narva ettevõtlusnädala esimeseks ürituseks on 1. oktoobril Narva hotellis toimuv seminar "Väikeettevõtlus on Eesti majanduse alus". Ettevõtlusnädala üritused lõppevad laupäeval toimuva koolifirmade laada ja ettevõtlike kooliõpilaste poolt valmistatud toodangu näituse, müügi ja võistlusega „Parim koolifirma".
Ettevõtlusnädala üritustele on oodatud kõik huvilised alates õpilastest ja üliõpilastest ning lõpetades juba tegutsevate ettevõtjatega. Kõik ettevõtlusnädala sündmused on tasuta. Täpsem info kõigi ürituste ja neile registreerumise kohta: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/.
Tänavuse ettevõtlusnädala olulisemateks sündmusteks on esmaspäeval, 1. oktoobril Tallinna kinos Artis toimuv Ettevõtlusnädala avakonverents "StartSmart!", 4. oktoobril Tallinnas Tallink SPA hotellis toimuv naisettevõtlusele pühendatud konverents ning kulminatsioonina reedel, 5. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis toimuv kasvuettevõtjate päev „Targalt kasvamine“, kus juba tegutsevad ettevõtjad ja ettevõtluskonsultandid jagavad teadmisi unistuste meeskonna loomisest, välisturgudele suundumisest, samuti praktilisi näpunäiteid ärimudeli arendamiseks ja ekspordiplaani koostamiseks.
Nädala jooksul toimub Eesti suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, aga ka väikemates piirkondades enam kui kakssada seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja muid üritusi. Ettevõtlusnädala raames leidub tegevusi ja kuulamist nii alustavatele kui ka kasvuettevõtjatele. Ettevõtlusnädala sündmusi jagub igasse maakonda.
Tallinnas tähistatakse ettevõtlusnädalat teisipäeval, 2. oktoobril Radisson Blu Hotel Olümpias toimuvate erinevate ettevõtlusteemaliste seminaride ja töötubadega. Kolmapäeval, 3. oktoobril toimub Nukuteatris tulevikutegijatele suunatud „Noorte ettevõtluspäev“.
Tartu ettevõtlusnädala tihe kuuepäevane programm algab 1. oktoobril ettevõtlusnädala peateemale, „Ettevõtja kui töökohtade looja“ pühendatud üritustega . Järgmiste päevade fookuses on alustavad ettevõtjad, tegutsevad ettevõtjad, äriideede otsimine, lahenduste leidmine ja loovus.
Pärnumaa ettevõtlusnädal algab 1. oktoobril TÜ Pärnu Kolledžis Pärnumaa majandusfoorumiga, kus esitletakse Eesti Panga ja Arengufondi ettekandeid ning viiakse läbi võtmesektoritele mõeldud töötube. 2. oktoobril toimuvad ettevõtluspäevad Sindis, Toril, Vändras, Saugal. Pärnumaa ettevõtlusnädal kulmineerub reedel, 5. oktoobril toimuva maakonna ja Pärnu linna parimate ettevõtjate tunnustamisega.
Narva ettevõtlusnädala esimeseks ürituseks on 1. oktoobril Narva hotellis toimuv seminar "Väikeettevõtlus on Eesti majanduse alus". Ettevõtlusnädala üritused lõppevad laupäeval toimuva koolifirmade laada ja ettevõtlike kooliõpilaste poolt valmistatud toodangu näituse, müügi ja võistlusega „Parim koolifirma".
Ettevõtlusnädala üritustele on oodatud kõik huvilised alates õpilastest ja üliõpilastest ning lõpetades juba tegutsevate ettevõtjatega. Kõik ettevõtlusnädala sündmused on tasuta. Täpsem info kõigi ürituste ja neile registreerumise kohta: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/.
reede, 22. juuni 2012
Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja
Majandusportaal E24 avaldas Reutersi analüüsi, mille põhjal on Eesti edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutaja. Alates 2007. aastast on Eesti ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost. Läti on kasutanud seevastu vaid 2,8 protsenti ehk seitse miljonit ette nähtud 256 miljonist.
Alates 2007. aastast on Eestile ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost. Läti on kasutanud seevastu vaid 2,8 protsenti ehk seitse miljonit ette nähtud 256 miljonist.
Alates 2007. aastast on Eestile ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost. Läti on kasutanud seevastu vaid 2,8 protsenti ehk seitse miljonit ette nähtud 256 miljonist.
Tellimine:
Postitused (Atom)
