Selle nädala fookuses olid konverentsid

Sel nädalal toimus struktuurifondide toetusel kolm huvitavat konverentsi e-valitsuse, infoühiskonna ja turismi teemadel.

ÜRO egiidi all peetud ICEGOV (International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance) konverents tõi 26.-28.09 Tallinnasse üle 500 külastaja rohkem kui 60 riigist. Rahvusvahelise e-valitsuste konverentsi põhirõhk oli sel aastal avatud valitsemisel ja sellega seonduval infovabadusel, avaliku teabe ja selle taaskasutusega seotud probleemidel ning valitsemise läbipaistvuse suurendamisel. Kogu ürituse vältel toimusid ka e-Eesti sessioonid, kus analüüsiti e-Eesti seniste edusammude põhjuseid, anti väliskülalistele ülevaade e-teenustest nii inimese kui ettevõtte vaatevinklist ja juureldi e-kaasamise hetkeseisu üle. Üritus toimus viiendat korda ning varasemalt on konverentsi võõrustanud Macao, Kairo, Bogota ja Beijing. Konverentsi seeriakorraldaja on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus; Eestis oli ürituse põhikorraldaja e-Riigi Akadeemia ning selle läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Euroopa Regionaalfondist Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).

Kolmepäevane rahvusvaheline e-valitsuste konverents sai jätku neljapäeval, kui toimus Infoühiskonna konverents. Selle aasta teemaks oli „Õigus luua, õigus tarbida“. Konverents keskendus tänavu autoriõigustele digiajastul, mille raames arutleti digitaalse sisu kasutamisega seonduvate õiguste, kohustuste ja võimaluste üle muutunud tehnoloogiliste võimaluste maailmas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas konverentsi koostöös Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Konverents toimus EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Neljapäeval toimus ka VI rahvusvaheline turismikonverents „Eesti turism muutuste keerises: võimalused, uuendused, eristumine“. Konverentsil püüti leida vastuseid ja arutleda küsimuste üle, kuidas edasi minna, millised on võimalused, uuendused, kuidas eristuda, millised on turismi arengusuunad nüüd ja 2020, kuidas mõjutab tehnoloogia areng turismitööstust, kuidas on muutunud meie kliendid, mis saab reisibüroodest, kuidas mõjutab praegune majandusseis eesti tarbija käitumist, kuhu suundub eesti turism, kas innovatsioon aitab ellu jääda ning kuidas panna uus meedia parimal viisil enda kasuks tööle? Konverentsile olid oodatud kõik turismiga tegelejad, kes on huvitatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisest, hea maine kujundamisest ning Eesti turismi arendamisest. Konverentsi korraldasid Eesti Turismifirmade Liit, EAS Turismiarenduskeskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.

Jälgi uute reisirongide valmimist

Nüüdsest on võimalik jälgida uute reisirongide ehitust Elektriraudtee kodulehel. Esimesed Eesti Stadler FLIRT rongikered peaksid valmima juba käesoleva aasta lõpuks.

Uudiseid ja pilte reisirongide erinevate ehitusetappide kohta on võimalik vaadata aadressilt uus.elektriraudtee.ee/teated. Elektriraudtee hinnangul on ehitusprotsess kulgemas plaanipäraselt ning lähinädalatel alustatakse Stadleri tehases Eesti rongide keredetailide valmistamiseks.

Stadler Bussnang AG ehitab Eestile kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi kogumaksumusega 80 miljonit eurot. 85% sellest rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Lisaks võtab Elektriraudtee kapitalirendile Stadler Bussnang AG-lt kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.

Pärnu ümbersõidu rajavad Lemminkäinen, TREF ja Teede REV-2

Reedel, 2. septembril allkirjastas Maanteeamet 27,2 miljoni eurose lepingu konsortsiumiga Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF ja AS Teede REV-2 Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ja Läänepoolse ühendustee lõpuniehitamiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta oktoober.

Lepingu järgi on konsortsiumi ülesanne lõpetada ehitustööd Tallinna maantee ja Ehitajate tee 5,8 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul, läänepoolsel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahelisel 2,8 kilomeetri pikkusel kaherajalisel teelõigul ja Lihula maantee 0,9 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul. Lisaks on lepingupartneri ülesandeks lõpetada 2,9 kilomeetrit kogujateid, üheksa kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, viis jalg- ja jalgrattatunnelit, 2,5 kilomeetrit müratõkkeid ning kommunikatsioonid.

Lepingu raames ehitatakse lisaks üks kilomeeter ristuvaid teid koos ringristmikega, kaks jalg- ja jalgrattatunnelit, kommunikatsioonid ning uus 70 meetri pikkune sild üle Sauga jõe. Sellega seoses rajatakse veel 0,2 kilomeetri ulatuses müratõkkeid ning 4,2 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid.

Lepingu kogumaksumus on 27,2 miljonit eurot, millest 80% rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

EstWin nüüdsest kõikides Eesti linnades

24. augustil ühendati võrku Antslani ulatuv EstWini kaabel, mille tulemusena on ülikiire internetiühendusega liidetud kõik Eesti linnad. Ühenduse kiirust esitleti videokõnega Tallinnasse, kust Antsla elanikke tervitas Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

EstWin projekti raames luuakse maa- ja linnapiirkondades väljaspool linnu kõikidele soovijatele võimaluse liituda kiire, kuni 100 megabitti sekundis internetiga. Võrk ehitatakse välja arvestusega, et Interneti ühenduspunkt ei saaks ühestki Eesti majapidamisest olla kaugemal kui 1,5 kilomeetrit. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu interneti inimesteni toomiseks. Uue põlvkonna lairibavõrguga saavad liituda nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted ja asutused.

Antsla linnaga EstWini projekt aga veel ei lõpe. Käesoleva aasta lõpuks planeeritakse valmis ehitada 1200 kilomeetrit ja 2012. aasta lõpuks 2500 kilomeetrit. Kokku on eesmärk aastaks 2015 Eestis välja ehitada 6500 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit.

EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb projekt maksma 96 miljonit eurot. Kogu projekt on aga oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist.

Projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) juhataja Olav Harjo hinnangul kujuneda üle 320 miljoni euro. ELASA on loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel projekti EstWin elluviimiseks koos juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtetega (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS).