Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalis Novaator.ee hiljuti avaldatud artiklis tehti juttu rekordilisest 100 terabitisest (Tbit) internetiühendusest. Eestis on samal ajal ehitamisel võrgustik, mille abil saab luua kuni 100 megabitise internetiühenduse kõikjal maapiirkondades. Kas ja kui mõistlikud on tänase Eestisse rajatava internetivõrgustiku võimalused taoliste rekordtulemuse kõrval, saab lugeda äsja Postimees Online's avaldatud artiklist.
kolmapäev, 29. juuni 2011
MARK 2010
Üle-eelmisel nädalal kinnitati Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) 2010. aasta seirearuanne, mille lubasime avaldada ka Toetustaskus. Neile, kes huvitatud pigem üldseisust, panime kokku mõned tähtsamad numbrid:
MARK perioodil 2007-2010, andmed 31.12.2010 seisuga
•Alates 2007. aastast oli eelmise aasta lõpu seisuga avatud 34 toetusmeedet ning kokku on neid perioodi jooksul plaanis avada 43. 2011. aasta esimeses pooles on aga juba mitu meedet avatud ning tänaseks on avamata toetusskeeme võimalik juba ühe käe sõrmedel üles lugeda.
•Vastavaks on perioodi jooksul tunnistatud 3077 taotlust ning rahuldatud oli neist detsembri seisuga 1958 (64%). Lõpetatud projekte oli selleks ajaks 793 (40%).
•2010. aasta lõpuks oli MARKi alla kuuluvate toetuste jagamisel kohustusi võetud 1,1 miljardit eurot.
•Aasta lõpuks oli väljamakseid tehtud 429,8 miljonit eurot.
Seirearuandega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.
MARK perioodil 2007-2010, andmed 31.12.2010 seisuga
•Alates 2007. aastast oli eelmise aasta lõpu seisuga avatud 34 toetusmeedet ning kokku on neid perioodi jooksul plaanis avada 43. 2011. aasta esimeses pooles on aga juba mitu meedet avatud ning tänaseks on avamata toetusskeeme võimalik juba ühe käe sõrmedel üles lugeda.
•Vastavaks on perioodi jooksul tunnistatud 3077 taotlust ning rahuldatud oli neist detsembri seisuga 1958 (64%). Lõpetatud projekte oli selleks ajaks 793 (40%).
•2010. aasta lõpuks oli MARKi alla kuuluvate toetuste jagamisel kohustusi võetud 1,1 miljardit eurot.
•Aasta lõpuks oli väljamakseid tehtud 429,8 miljonit eurot.
Seirearuandega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.
reede, 10. juuni 2011
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2010. aasta seirearuanne sai kinnituse
2010. aasta on küll tänaseks möödas ja juba ammu unustatudki, kuid seda mitte struktuurivahendite elluviijatele. Seirearuandluse näol jätkub meile 2010. aasta veel käesoleva aasta teise pooleni. Sel nädalal tegime aga alguse 2010. aastale kriipsu alla tõmbamisele, sest Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjon kinnitas eelmise aasta struktuurivahendite kasutamise aruande. Lisaks MKM ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna projektidele hõlmab see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolset teadus- ja arendustegevuse edusammude analüüsi, kuna seirearuandlus toimub rakenduskavade põhiselt. Seega esitasime infot ja tegime järeldusi nii MKM kui ka HTM tegevuste osas.
Aasta seirearuanne annab ülevaate struktuurivahendite abil elluviidavate meetmete avanemisest, finantsprogressist, rakenduskavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisest, tulemuste analüüsist ja tehtud kommunikatsioonitegevustest rakenduskavast teadlikkuse tõstmiseks.
Aruande kinnitab seirekomisjon, mida juhib MKM kui Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium. Rakendusasutustena esitavad struktuurivahenditest elluviidavate projektide koondtulemusi MKM ja HTM. MKM viib ellu prioriteetseid suundi „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime", „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud", „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" ja „Infoühiskonna edendamine". HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu".
Seirekomisjoni liikmeteks on lisaks MKMile ja HTMile, teised ministeeriumid, peamised partnerorganisatsioonid, vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist ja Euroopa Investeerimispangast.
Seirearuande näol on tegemist iga-aastase kumuleeruvat informatsiooni sisaldava aruandega. 2010. aasta aruanne hõlmas küll perioodi 1.01.-31.12.2010, kuid sisaldas saavutatut juba alates 2007. aastast.
Protsess jätkub aruande esitamisega Euroopa Komisjonile. Viimaselt loodame lõplikku aruande kinnitust ja ettepanekuid edaspidiseks 2011 sügiseks.
Seirearuande lõpliku dokumendi avaldame Toetustaskus juba lähiajal.
Aasta seirearuanne annab ülevaate struktuurivahendite abil elluviidavate meetmete avanemisest, finantsprogressist, rakenduskavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisest, tulemuste analüüsist ja tehtud kommunikatsioonitegevustest rakenduskavast teadlikkuse tõstmiseks.
Aruande kinnitab seirekomisjon, mida juhib MKM kui Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium. Rakendusasutustena esitavad struktuurivahenditest elluviidavate projektide koondtulemusi MKM ja HTM. MKM viib ellu prioriteetseid suundi „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime", „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud", „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" ja „Infoühiskonna edendamine". HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu".
Seirekomisjoni liikmeteks on lisaks MKMile ja HTMile, teised ministeeriumid, peamised partnerorganisatsioonid, vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist ja Euroopa Investeerimispangast.
Seirearuande näol on tegemist iga-aastase kumuleeruvat informatsiooni sisaldava aruandega. 2010. aasta aruanne hõlmas küll perioodi 1.01.-31.12.2010, kuid sisaldas saavutatut juba alates 2007. aastast.
Protsess jätkub aruande esitamisega Euroopa Komisjonile. Viimaselt loodame lõplikku aruande kinnitust ja ettepanekuid edaspidiseks 2011 sügiseks.
Seirearuande lõpliku dokumendi avaldame Toetustaskus juba lähiajal.
neljapäev, 2. juuni 2011
RIA muudeti ametiks
Infoühiskond on üks nendest valdkondadest, mida MKM ka eurotoetuste abil edendab. Kuni käesoleva nädalani viis osa tegevusi ellu Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Alates 1. juunist muudeti RIA ametiks ning kannab nüüdsest nime Riigi Infosüsteemi Amet (lühendina jätkuvalt RIA). Uus amet pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisuse tagamisel abi nii era- kui ka riigisektori infosüsteemide omanikele ning saab nüüdsest õiguse korraldada ka järelvalvet.
RIA-l on hetkel kokku 11 valdkonda ning ametiks nimetamine mõjutab enim kahte infoturbega tegelevat osakonda:
Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.
CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.
Lisaks olemasolevatele funktsioonidele sai RIA järelevalve funktsiooni, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.
Eurotoetuse abil viib RIA ellu Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi ning Infoühiskonna edendamise 2010.-2011. aasta investeeringute kava. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
RIA-l on hetkel kokku 11 valdkonda ning ametiks nimetamine mõjutab enim kahte infoturbega tegelevat osakonda:
Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.
CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.
Lisaks olemasolevatele funktsioonidele sai RIA järelevalve funktsiooni, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.
Eurotoetuse abil viib RIA ellu Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi ning Infoühiskonna edendamise 2010.-2011. aasta investeeringute kava. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Tellimine:
Postitused (Atom)
