tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

reede, 11. november 2011

Väikeettevõtetel parem ligipääs laenurahale

Käesoleva aasta kümne kuuga on KredEx käendanud 375 ettevõtte finantskohustusi summas 40 mln eurot, mis on ettevõtetel võimaldanud oma äritegevuse arendamiseks kaasata pankadest laene, liisingut ja pangagarantiisid summas 75 mln eurot.

Toetatud ettevõtetes töötab kokku 7300 töötajat ning täiendava finantseerimise tulemusena luuakse 567 uut töökohta.

Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on KredExi poolt toetatud ettevõtete arv suurenenud 14%. Samas on väljastatud käenduste rahaline maht vähenenud 21% ning käenduse toel kaasatud finantseerimise summa 14%. See näitab, et käesoleval aastal KredExi poolt käendatud projektid jäävad keskmise summa poolest möödunud aastale alla, kuid arvuliselt on saanud abi rohkem ettevõtteid.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on võrreldes eelnevate aastatega pangad hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka väikeettevõtetele ning seetõttu vajatakse nende rahastamisel varasemast enam ka KredExi käendust.

Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2166 ettevõtte finantskohustusi summas 286 mln eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 557 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 56 000 töötajat ning toetatud projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt 9000 uut töökohta.

KredExi täiendav käendus on mõeldud jätkusuutlikele ja arenevatele ettevõtetele, kellel puudub pangalaenu saamiseks piisav tagatis või on liialt lühike krediidiajalugu. KredEx tagab kuni 75% Eestis tegutseva kommertspanga poolt väljastatava laenu, liisingu või pangagarantii jäägist.

KredExi toetusmeetmeid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist.

neljapäev, 20. oktoober 2011

Eesti saab jätkata mahukate transpordiinvesteeringutega

Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni transpordi infrastruktuuripakett annab Eestile head võimalused jätkata suurte transpordiinvesteeringutega.

„Komisjon avaldas tervikliku nägemuse Euroopa transpordikoridoridest ja selle pikaajalisest finantseerimiskavast ja Eesti kindlasti toetab seda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See on eriti oluline perifeerse asukohaga riikidele, kelle füüsiline ühendamine Euroopaga on endiselt käimas,“ lisas ta.

Samuti toetab Eesti Europa komisjoni lähenemist, millega loodi eraldi kogu Euroopa infrastruktuuri pudelikaelu hindav ja neid kõrvaldada püüdev „Euroopa ühendamise“ (Connecting Europe) rahastu.

Komisjoni kavas on olulisel kohal Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi multimodaalne transpordikoridor, mis võimaldab Eestil saada toetust kiirrongiühenduse (Rail Baltic) rajamiseks Euroopasse. Uue raudtee rajamine võimaldab tulevikus reisida maismaatransporti kasutades Tallinnast Poola piirini nelja ja Varssavisse kuue tunniga.

Samuti on sellest rahastust võimalik finantseerida Tartu-Koidula raudteelõigu kaasajastamist. Lisaks saab Eesti võimaluse rahastada sadamate ning Tallinna lennujaama transpordi arendamist.

Kokku on aastatel 2014-2020 Euroopa Ühendamise Rahastu maht transpordile 31,7 miljardit eurot, millest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist.

neljapäev, 13. oktoober 2011

Infoühiskonna aastaraamat

"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muutumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeliseks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline," ütles minister Juhan Parts kahe nädala eest avaldatud "Infoühiskonna aastaraamat 2010" eessõnas.

Sellest, kuidas arendatakse kasutajasõbralikke e-teenuseid, avaliku sektorit isikukesksemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, suurendatakse ühiskonna osalusvõimalusi jpt huvitavatest teemadest on võimalik nüüd lugeda ka Infoühiskonna aastaraamatu veebipõhisest väljaandest eesti ja inglise keeles.

Infoühiskonna aastaraamat ilmub selle nime all teist korda. Aastatel 2001-2008 anti välja aastaraamatuid "IT avalikus halduses" ning 1996-2000 "Infotehnoloogia haldusjuhtimises". Kõigi nende väljaannetega on võimalik tutvuda MKMi riigi infosüsteemide osakonna RISO kodulehel.

Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Aastaraamatute väljaandmist rahastab ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist.

reede, 7. oktoober 2011

Uue perioodi ettevalmistused

Valitsus volitas sel nädalal rahandusministeeriumi alustama perioodi 2014–2020 välisvahendite kasutamise ettevalmistusega. Uue perioodi eurotoetuste eeldatav maht on kokku 4,05 miljardit eurot (üle 63 miljardi krooni). Käesoleval perioodil 2007-2013 on Eestil kasutada 3,4 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).

Praegune prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik rahade maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik.

Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.

Etteruttavalt võib öelda, et uuel perioodil on Eestis eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus.

2014-2020 perioodil on võimalik kasutada 5 fondi rahasid:
- Euroopa Regionaalarengu Fond
- Euroopa Sotsiaalfond
- Ühtekuuluvusfond
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
- Euroopa Kalandusfond

reede, 30. september 2011

Selle nädala fookuses olid konverentsid

Sel nädalal toimus struktuurifondide toetusel kolm huvitavat konverentsi e-valitsuse, infoühiskonna ja turismi teemadel.

ÜRO egiidi all peetud ICEGOV (International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance) konverents tõi 26.-28.09 Tallinnasse üle 500 külastaja rohkem kui 60 riigist. Rahvusvahelise e-valitsuste konverentsi põhirõhk oli sel aastal avatud valitsemisel ja sellega seonduval infovabadusel, avaliku teabe ja selle taaskasutusega seotud probleemidel ning valitsemise läbipaistvuse suurendamisel. Kogu ürituse vältel toimusid ka e-Eesti sessioonid, kus analüüsiti e-Eesti seniste edusammude põhjuseid, anti väliskülalistele ülevaade e-teenustest nii inimese kui ettevõtte vaatevinklist ja juureldi e-kaasamise hetkeseisu üle. Üritus toimus viiendat korda ning varasemalt on konverentsi võõrustanud Macao, Kairo, Bogota ja Beijing. Konverentsi seeriakorraldaja on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus; Eestis oli ürituse põhikorraldaja e-Riigi Akadeemia ning selle läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Euroopa Regionaalfondist Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).

Kolmepäevane rahvusvaheline e-valitsuste konverents sai jätku neljapäeval, kui toimus Infoühiskonna konverents. Selle aasta teemaks oli „Õigus luua, õigus tarbida“. Konverents keskendus tänavu autoriõigustele digiajastul, mille raames arutleti digitaalse sisu kasutamisega seonduvate õiguste, kohustuste ja võimaluste üle muutunud tehnoloogiliste võimaluste maailmas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas konverentsi koostöös Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Konverents toimus EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Neljapäeval toimus ka VI rahvusvaheline turismikonverents „Eesti turism muutuste keerises: võimalused, uuendused, eristumine“. Konverentsil püüti leida vastuseid ja arutleda küsimuste üle, kuidas edasi minna, millised on võimalused, uuendused, kuidas eristuda, millised on turismi arengusuunad nüüd ja 2020, kuidas mõjutab tehnoloogia areng turismitööstust, kuidas on muutunud meie kliendid, mis saab reisibüroodest, kuidas mõjutab praegune majandusseis eesti tarbija käitumist, kuhu suundub eesti turism, kas innovatsioon aitab ellu jääda ning kuidas panna uus meedia parimal viisil enda kasuks tööle? Konverentsile olid oodatud kõik turismiga tegelejad, kes on huvitatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisest, hea maine kujundamisest ning Eesti turismi arendamisest. Konverentsi korraldasid Eesti Turismifirmade Liit, EAS Turismiarenduskeskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.

reede, 23. september 2011

Jälgi uute reisirongide valmimist



Nüüdsest on võimalik jälgida uute reisirongide ehitust Elektriraudtee kodulehel. Esimesed Eesti Stadler FLIRT rongikered peaksid valmima juba käesoleva aasta lõpuks.

Uudiseid ja pilte reisirongide erinevate ehitusetappide kohta on võimalik vaadata aadressilt uus.elektriraudtee.ee/teated. Elektriraudtee hinnangul on ehitusprotsess kulgemas plaanipäraselt ning lähinädalatel alustatakse Stadleri tehases Eesti rongide keredetailide valmistamiseks.

Stadler Bussnang AG ehitab Eestile kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi kogumaksumusega 80 miljonit eurot. 85% sellest rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Lisaks võtab Elektriraudtee kapitalirendile Stadler Bussnang AG-lt kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.

esmaspäev, 5. september 2011

Pärnu ümbersõidu rajavad Lemminkäinen, TREF ja Teede REV-2

Reedel, 2. septembril allkirjastas Maanteeamet 27,2 miljoni eurose lepingu konsortsiumiga Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF ja AS Teede REV-2 Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ja Läänepoolse ühendustee lõpuniehitamiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta oktoober.

Lepingu järgi on konsortsiumi ülesanne lõpetada ehitustööd Tallinna maantee ja Ehitajate tee 5,8 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul, läänepoolsel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahelisel 2,8 kilomeetri pikkusel kaherajalisel teelõigul ja Lihula maantee 0,9 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul. Lisaks on lepingupartneri ülesandeks lõpetada 2,9 kilomeetrit kogujateid, üheksa kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, viis jalg- ja jalgrattatunnelit, 2,5 kilomeetrit müratõkkeid ning kommunikatsioonid.

Lepingu raames ehitatakse lisaks üks kilomeeter ristuvaid teid koos ringristmikega, kaks jalg- ja jalgrattatunnelit, kommunikatsioonid ning uus 70 meetri pikkune sild üle Sauga jõe. Sellega seoses rajatakse veel 0,2 kilomeetri ulatuses müratõkkeid ning 4,2 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid.

Lepingu kogumaksumus on 27,2 miljonit eurot, millest 80% rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

neljapäev, 1. september 2011

EstWin nüüdsest kõikides Eesti linnades

24. augustil ühendati võrku Antslani ulatuv EstWini kaabel, mille tulemusena on ülikiire internetiühendusega liidetud kõik Eesti linnad. Ühenduse kiirust esitleti videokõnega Tallinnasse, kust Antsla elanikke tervitas Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

EstWin projekti raames luuakse maa- ja linnapiirkondades väljaspool linnu kõikidele soovijatele võimaluse liituda kiire, kuni 100 megabitti sekundis internetiga. Võrk ehitatakse välja arvestusega, et Interneti ühenduspunkt ei saaks ühestki Eesti majapidamisest olla kaugemal kui 1,5 kilomeetrit. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu interneti inimesteni toomiseks. Uue põlvkonna lairibavõrguga saavad liituda nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted ja asutused.

Antsla linnaga EstWini projekt aga veel ei lõpe. Käesoleva aasta lõpuks planeeritakse valmis ehitada 1200 kilomeetrit ja 2012. aasta lõpuks 2500 kilomeetrit. Kokku on eesmärk aastaks 2015 Eestis välja ehitada 6500 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit.

EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb projekt maksma 96 miljonit eurot. Kogu projekt on aga oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist.

Projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) juhataja Olav Harjo hinnangul kujuneda üle 320 miljoni euro. ELASA on loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel projekti EstWin elluviimiseks koos juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtetega (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS).

neljapäev, 18. august 2011

Eesti eurotoetuste väljamaksmisel esikohal

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti 1. juuli seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt 29,3 protsendiga esimesel kohal, meile järgnevad Leedu 27,6 protsendiga ja Iirimaa 25,6 protsendiga.

Käesolevaks aastaks planeeritud välisvahendite 969,5 miljoni eurosest kogumahust on poole aastaga kasutatud 31,1 protsenti ehk 301,8 miljonit eurot. Absoluutmahus on sel aastal väljamaksed eelneva aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 17,9 miljoni euro võrra.

Rahandusministeerium prognoosib välisvahendite väljamakseid 2011. aasta lõpuks vahemikus 850–900 miljonit eurot, mis on ligikaudu 87-92 protsenti planeeritust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välisvahenditest ära kasutanud 42% ehk 519 miljonit eurot. Enim on protsentuaalselt välisvahenditest ära kasutanud siseministeerium 64,5% ehk 6,4 miljoni euro ulatuses. Kõige vähem on eelarvest täitnud keskonnaministeerium, välisvahenditest on ministeerium ära kasutanud 15,2 protsenti ehk 24 miljonit eurot.

Vaadates programmiperioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamist tervikuna on 2011. aasta teise kvartali lõpu seisuga väljamakstud 32 protsendi ja projekte heakskiidetud 80 protsendi ulatuses perioodiks määratud 3,4 miljardist eurost.

teisipäev, 16. august 2011

Avati rekonstrueeritud Liiapeksi-Loobu teelõik

Esmaspäeval avati Liiapeksi-Loobu 20,3 kilomeetri pikkune teelõik. Tallinna-Narva maanteel rekonstrueeriti parempoolne teelõik kilomeetritel 50,3-70,6.

Vastavalt ehitusprojektile paigaldati kogu lõigu ulatuses kolmekihiline asfaltbetoonkate. 1,9-kilomeetrisel lõigul ehitati välja täiesti uus muldkeha, 10 kilomeetri ulatuses ehitati olemasolevale muldele uus graniitkillustikust alus ja uued asfaldikihid. 8,4-kilomeetrisel lõigul teostati olemasoleva asfaltkatte tasandusfreesimine, külmakerkeliste tsoonide armeerimine metallvõrguga, misjärel toimus antud lõigul uute asfaldikihtide paigaldus. Pealmist asfaltbetooni kihti paigaldati objektile ca 250 000 m2 ja graniitkillustikalust ca 165 000 m2.

Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 121,8 miljonit krooni (7,8 miljonit eurot). Töö tellis Maanteeamet ning teostas Nordecon Infra. Tööde maksumusest 85 protsenti rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

teisipäev, 9. august 2011

Euroopa Komisjon taastas EAS-le väljamaksed ERDF-st

Euroopa Komisjon (EK) taastas sel nädalal EASile väljamaksed Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF). Väljamaksed peatati aprillis, kui Euroopa Kontrollikoja poolt läbi viidud auditi aruandes esines tähelepanekuid osade kulude võimaliku mitteabikõlblikkuse ning EASi protseduuride ja töömeetodite toimimise tõhususe kohta.

Euroopa Komisjoni ettepanekul tõhustas EAS oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning andis aruandes tehtud tähelepanekute osas täiendavaid selgitusi. Selle tulemusena taastati alates 8. augustist väljamaksed EASi poolt rakendatavate meetmete osas.

EASi klientide jaoks ei muutunud vahepeal aga midagi, kuna projektide rahastamist jätkati riigieelarvesse planeeritud struktuurivahendite ja sildfinantseerimise arvelt. Nüüd, pärast maksete taastamist, saab Eesti need vahendid Euroopa Komisjonilt tagasi küsida.

reede, 29. juuli 2011

Avati toetusprogramm ettevõtlusinkubaatoritele

EAS avas 22. juulil ettevõtlusinkubatsiooni programmi, mis toetab ettevõtlusinkubaatoreid teenuste pakkumisel alustavatele ettevõtetele. Programmi maht aastani 2013 on 1,425 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Ettevõtlusinkubaator on keskus, mis aitab ettevõtteid nii äri asutamisel kui ka jätkusuutlikuks kasvamisel nende stardifaasis. Lisaks on inkubaatori eesmärk kiirendada alustavate ettevõtete kasvu ning olla abiks kiire kasvuga seotud riskide juhtimisel varajases arengujärgus.

Ettevõtlusinkubaatorite toetamise tulemusena oodatakse nende klientideks olevate alustavate ettevõtete äriedu suurenemist, samuti teadusasutuste ja ettevõtete ning ettevõtete omavahelise koostöö elavnemist arendustegevuse vallas.

Ettevõtlusinkubatsiooniteenuse hankes oodatakse osalema ettevõtlusinkubaatoreid, kel olemas vajalik infrastruktuur, professionaalne personal, kliendi kasvule ja ärilisele edule orienteeritud teenused ning ettevõtete arengut, kasvu ja innovatsiooni soodustav ärikeskkond.

Pakkumusi ettevõtlusinkubatsiooni teenuse osutamiseks saab EASile esitada 16. septembrini 2011.

kolmapäev, 29. juuni 2011

100 megabitine internetikiirus on EstWini jaoks vaid algus

Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalis Novaator.ee hiljuti avaldatud artiklis tehti juttu rekordilisest 100 terabitisest (Tbit) internetiühendusest. Eestis on samal ajal ehitamisel võrgustik, mille abil saab luua kuni 100 megabitise internetiühenduse kõikjal maapiirkondades. Kas ja kui mõistlikud on tänase Eestisse rajatava internetivõrgustiku võimalused taoliste rekordtulemuse kõrval, saab lugeda äsja Postimees Online's avaldatud artiklist.

MARK 2010

Üle-eelmisel nädalal kinnitati Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) 2010. aasta seirearuanne, mille lubasime avaldada ka Toetustaskus. Neile, kes huvitatud pigem üldseisust, panime kokku mõned tähtsamad numbrid:

MARK perioodil 2007-2010, andmed 31.12.2010 seisuga
•Alates 2007. aastast oli eelmise aasta lõpu seisuga avatud 34 toetusmeedet ning kokku on neid perioodi jooksul plaanis avada 43. 2011. aasta esimeses pooles on aga juba mitu meedet avatud ning tänaseks on avamata toetusskeeme võimalik juba ühe käe sõrmedel üles lugeda.
•Vastavaks on perioodi jooksul tunnistatud 3077 taotlust ning rahuldatud oli neist detsembri seisuga 1958 (64%). Lõpetatud projekte oli selleks ajaks 793 (40%).
•2010. aasta lõpuks oli MARKi alla kuuluvate toetuste jagamisel kohustusi võetud 1,1 miljardit eurot.
•Aasta lõpuks oli väljamakseid tehtud 429,8 miljonit eurot.

Seirearuandega on täpsemalt võimalik tutvuda siin.

reede, 10. juuni 2011

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2010. aasta seirearuanne sai kinnituse

2010. aasta on küll tänaseks möödas ja juba ammu unustatudki, kuid seda mitte struktuurivahendite elluviijatele. Seirearuandluse näol jätkub meile 2010. aasta veel käesoleva aasta teise pooleni. Sel nädalal tegime aga alguse 2010. aastale kriipsu alla tõmbamisele, sest Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjon kinnitas eelmise aasta struktuurivahendite kasutamise aruande. Lisaks MKM ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna projektidele hõlmab see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolset teadus- ja arendustegevuse edusammude analüüsi, kuna seirearuandlus toimub rakenduskavade põhiselt. Seega esitasime infot ja tegime järeldusi nii MKM kui ka HTM tegevuste osas.

Aasta seirearuanne annab ülevaate struktuurivahendite abil elluviidavate meetmete avanemisest, finantsprogressist, rakenduskavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisest, tulemuste analüüsist ja tehtud kommunikatsioonitegevustest rakenduskavast teadlikkuse tõstmiseks.

Aruande kinnitab seirekomisjon, mida juhib MKM kui Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium. Rakendusasutustena esitavad struktuurivahenditest elluviidavate projektide koondtulemusi MKM ja HTM. MKM viib ellu prioriteetseid suundi „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime", „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud", „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" ja „Infoühiskonna edendamine". HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu".

Seirekomisjoni liikmeteks on lisaks MKMile ja HTMile, teised ministeeriumid, peamised partnerorganisatsioonid, vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist ja Euroopa Investeerimispangast.

Seirearuande näol on tegemist iga-aastase kumuleeruvat informatsiooni sisaldava aruandega. 2010. aasta aruanne hõlmas küll perioodi 1.01.-31.12.2010, kuid sisaldas saavutatut juba alates 2007. aastast.

Protsess jätkub aruande esitamisega Euroopa Komisjonile. Viimaselt loodame lõplikku aruande kinnitust ja ettepanekuid edaspidiseks 2011 sügiseks.

Seirearuande lõpliku dokumendi avaldame Toetustaskus juba lähiajal.

neljapäev, 2. juuni 2011

RIA muudeti ametiks

Infoühiskond on üks nendest valdkondadest, mida MKM ka eurotoetuste abil edendab. Kuni käesoleva nädalani viis osa tegevusi ellu Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Alates 1. juunist muudeti RIA ametiks ning kannab nüüdsest nime Riigi Infosüsteemi Amet (lühendina jätkuvalt RIA). Uus amet pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisuse tagamisel abi nii era- kui ka riigisektori infosüsteemide omanikele ning saab nüüdsest õiguse korraldada ka järelvalvet.

RIA-l on hetkel kokku 11 valdkonda ning ametiks nimetamine mõjutab enim kahte infoturbega tegelevat osakonda:

Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.

Lisaks olemasolevatele funktsioonidele sai RIA järelevalve funktsiooni, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Eurotoetuse abil viib RIA ellu Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi ning Infoühiskonna edendamise 2010.-2011. aasta investeeringute kava. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

esmaspäev, 23. mai 2011

Tootearendustoetuse alammäära vähendati

Alates 20. maist on senise 31 000 euro asemel võimalik EAS-st taotleda tootearendustoetust alates 20 000 eurost. Alammäära vähendamine võimaldab toetada suuremat hulka ettevõtteid ning eelõige väiksemaid ja alustavaid ettevõtteid, kelle mahud ja võimsus on alguses väiksemad.

Tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või arendada edasi olemasolevaid. Toetatakse kolme peamist tegevus: eeluuringute tellimist arendustööde ettevalmistamiseks, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute väbiviimist ja tootearendust ennast.

Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös ellu viidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 3,2 miljoni euroni, kuid olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tootearendustoetus on osa teadus- ja arendustegevuse meetmest, mille eelarve on kuni 2013. aastani üle 77 miljoni euro. Alates toetusprogrammi avanemisest 2008. aastal on EASi kaudu rahastatud 84 tootearenduse põhiprojekti ning 182 eeluuringut kogusummas 35 717 322 eurot.

kolmapäev, 18. mai 2011

RIA ootab koolitusele pea 1500 IT-spetsialisti

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) korraldab alates juunist kuni käesoleva aasta lõpuni 75 riigi infosüsteemi teemalist koolitust, seminari ja teabepäeva, kuhu oodatakse pea 1500 osalejat.

Juba kolmandat aastat toimuva koolituste sarja "Tark e-riik" eesmärgiks on hoida nii avaliku kui erasektori spetsialiste kursis valdkonna viimaste arengutega. Sel aastal on kavasse lisandunud palju uusi, näiteks infoturbe ja IT-taristu kaitse teemalisi koolitusi.

RIA programmijuhi Agne Kivisaare sõnul aitavad turvaintsidentide ärahoidmiseks ja turvariskide vähendamiseks korraldatavad koolitused ja teabepäevad ühelt poolt tõsta infoturbe alast teadlikkust, et ühiskonnas toimiks tavapärane elukorraldus ja teiseks tutvustavad tasuta tehnoloogiad, mida riik pakub.

Koolituste korraldajad rõhutavad, et tehnoloogia kasutamine ei ole eesmärk omaette, IT on vahend inimeste elu lihtsamaks muutmiseks. Sellepärast on paljudele koolitustele oodatud ka spetsialistid, kelle igapäevatöö ei hõlma infotehnoloogiat ja kelle ametinimetuses ei ole tähepaari „IT“.

Üritused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ligikaudu 177 tuhande euro ulatuses.

Kõik üritused on osalejatele tasuta ja neid aitab läbi viia AS BCS Koolitus. Lähemat infot koolituste ja ürituste kohta saab RIA veebielehelt. Koolituskalendri info uueneb jooksvalt.

teisipäev, 17. mai 2011

KredExi ametlik nimi muutus lühemaks

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx kannab alates 11. maist 2011 ametlikku nime Sihtasutus KredEx.

Tulenevalt ekspordi garanteerimistegevuse üleminekust AS-le KredEx Krediidikindlustus, muude tegevusalade lisandumisest (sh laenude ja toetuste väljastamine) ning seadusandluses mõiste „garanteerimine“ asendamisest läbivalt mõistega „tagamine“ ei olnud KredExi senine ametlik nimetus enam ajakohane ning selles ei väljendunud üheselt sihtasutuse tegevus. Samuti tuntakse sihtasutust avalikkuses nimekuju KredEx järgi.

SA KredEx on ka mitmete struktuurifondidest rahastatavate meetmete elluviija:



- Korterelamute renoveerimislaen;
- Elanike teavitamine elamute energiasäästlikkusest;
- Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamine;
- Stardi- ja mikrolaenu käendus;
- Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programm;
- Allutatud laenu programm;
- Riiklik ekspordi krediidikindlustuse programm (elluviija KreEx Krediidikindlustus AS).

reede, 6. mai 2011

2010. aastal finantseeris KredEx 470 ettevõtja projekte

2010. aastal käendas ning finantseeris KredEx allutatud laenu ja krediidiliiniga 470 ettevõtet kogusummas 108,6 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist kokku 166,1 mln eurot, mis on 2009. aastaga võrreldes 43% rohkem.

Korterelamute laenukäendusi väljastas KredEx 2010.aasta jooksul 86, mille abil on pangast laenu võetud 3,5 mln euro, milles KredExi käendust oli 2,2 mln eurot. 2010.aastal kasutas pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu 152 korterelamut kokku 12,3 mln euro ulatuses.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul oodatakse 2011. aastal eelkõige korterelamute laenuturu elavnemist seoses nii energiahindade tõusu, kasvanud teadlikkuse kui ka KredExi poolt pakutavate märkimisväärsete toetustega.

Kui arvestada KredExi tegevusi lisaks eurotoetustele ka koos riigieelarveliste vahenditega, siis 2010. aasta põhitegevuse tulud moodustasid KredExil 80,6 mln krooni, kasvades 2009. aastaga võrreldes 61,2%. Tagatislepingute sõlmimise tasudest tulenevad tulud kasvasid 27,8% ehk 40,9 mln kroonini. Seejuures tõusid tulud nii ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendustest kui ka eksporditagatistelt. Seoses väljastatud laenumahu kasvuga suurenesid ka tulud krediteerimistegevusest rohkem kui kaks korda ehk 21,3 mln kroonini. Tegevuskulud kasvasid 3%, ulatudes 26,9 mln kroonini, millele lisandusid Kliima- ja Energiaagentuuri tegevusega seotud kulud kogusummas 9,5 mln krooni.

2010. aasta jooksul maksti välja kahjusid kokku 57,5 mln krooni (2009. a. 43,9 mln krooni), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul alates aastast 2001 on KredEx välja maksnud kahjusid summas 159,5 mln krooni.

Tulevaste kahjude katteks moodustatud tehniliste eraldiste suurus kokku oli aasta lõpu seisuga 142,1 mln krooni, mis on 16,0 mln krooni enam kui eelmisel aastal. Eraldiste kasv on kooskõlas KredExi pikaajaliste eesmärkidega, mille kohaselt sihtasutus peab oma missiooni täitmiseks võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Seega üksikute aastate lõikes võidakse vastavalt tegelikult aset leidvate kahjujuhtumite suurusele teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Kokkuvõttes teeniti 2010. aastal kahjumit 6,4 mln krooni. 2009. aastal oli KredExi kasum 2,1 mln krooni.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 954,1 mln krooni.

reede, 29. aprill 2011

KredExilt on renoveerimistoetust taotlenud 90 korterelamut

Selle nädala seisuga on KredExile kokku laekunud 90 renoveerimistoetuse taotlust kogusummas ligi 1,9 mln eurot. Tehtud on 77 positiivset otsust rohkem kui 1,6 mln euro ulatuses, millest neljale korteriühistule on otsustatud eraldada 35% suurune toetus. 25% toetuse otsus on tehtud üheteistkümnele majale ja ülejäänud otsused on tehtud 15% toetuse eraldamise kohta. Esimene 35% toetuse otsuse saaja, Elvas asuv korterelamu, on praeguseks juba tööd lõpetanud ja toetuse väljamakse tehtud.

Kevade tulekuga on tõusnud taotlejate aktiivsus ning seejuures just 25% ja 35% toetuse taotlejate hulk, mis viitab sellele, et talve jooksul on tegeletud renoveerimisprojekti otsustega ja dokumentide kokkupanemisega ning nüüd on võimalik maja renoveerimine terviklikult ette võtta.

KredExist saab taotleda kuni 35% renoveerimistoetust, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Toetuse piirmäärad on 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetatakse ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on teostatud alates toetustaotluse esitamisest ja heaks kiidetud kuni 30.11.2012.

KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.

neljapäev, 21. aprill 2011

Uus meede ettevõtjatele - allutatud laen

Maikuu jooksul avaneb ettevõtjatele KredExi kaudu uus meede "Allutatud laenu programm". Uus meede on suunatud eksportivatele või ekspordikavatsusega Eesti ettevõtjatele, kellel puuduvad projekti finantseerimiseks omavahendid, piisav tagatisvara või kelle projekti hindab pank liialt riskantseks. Meedet finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on meetme eesmärgiks parandada ettevõtetele kapitali kättesaadavust, mis omakorda toetab ettevõtete kasvu ja laienemist.

Programmi raames hakatakse väljastama kahte erinevat tüüpi laenu: allutatud laenu tehnoloogia investeeringuteks ning samuti jätkatakse ettevõtjate tugipaketti kuulunud allutatud laenu pakkumist.

Tulenevalt majanduslangusest on ettevõtjatel täna jätkuvalt probleeme laenu ja liisingu saamisega, kuna näiteks keerukamatesse masinatesse ja seadmetesse investeerimisel nõutakse omafinantseeringut kuni 40%. Samas on ettevõtjate omafinantseerimisvõime veel endiselt nõrk, kuna majanduslanguse aastatel vähenesid nii ettevõtete käive, kasumlikkus kui ka omakapital. Endiselt ei ole taastunud võimalike tagatisvarade väärtused. Uue kasvufaasi ettevalmistamiseks on aga vaja teha tootlikkuse kasvule suunatud investeeringuid ning leida uusi välisturge.

EASi tehnoloogiainvesteeringu toetusmeede on tänaseks ammendunud ning suletud on ka täiendav tugipakett ettevõtetele kapitalile ligipääsu tagamiseks, mistõttu tekkiski vajadus uue laenumeetme järgi.

Laenuprogrammi mahuks on ca 27 miljonit eurot ning seda hakkab vahendama KredEx koostöös pankade ja liisingfirmadega. Laenumeede tehnoloogia investeeringuteks avaneb eeldatavasti mais, allutatud laenu pakkumine jätkub aga tõrgeteta ka praegu.

teisipäev, 19. aprill 2011

1212 päeva ja miljard eurot

Eelmisel nädalal ületasime MKMi haldusalas eurotoetuste jagamisel miljardi euro piiri.

Kokku on meil sel perioodil 1,21 miljardit eurot eurotoetusteks ja ümmarguse numbri saime täis viimasel neljapäeval ehk 1212 päevaga alates praeguse perioodi esimesest rahastamisotsusest.

Esimene selle perioodi rahastuse saanud projekt MKMi haldusalas oli RIA poolt elluviidav Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm, mis sai rahastusotsuse 19. detsembril 2007 kogusummas 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot).

1212 päeva hiljem sai ERDFist täpselt samas summas rahastusotsuse Isoklaas OÜ. Selle otsusega ületasimegi miljoni eurose verstaposti MKMi kohustuste osas.

Vaadates perioodi algusesse tagasi võib öelda, et päris 1. jaanuaril 2007 me kohe toetuste jagamiseni ei jõudnud:


  • KredExi poolt oli käesoleva perioodi esimeseks võetud kohustuseks Stardi- ja Mikrolaenu käendusprogramm, mille rahastamine ESFist kinnitati 28. märtsil 2008.


  • EASi poolt otsustati perioodi esimesed toetused Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse meetme raames 1. aprillil 2008:
    - SNP Projekt OÜ projekteerimise tarkvara soetamist toetati ESFist 3195 euroga ning
    - Daire Oidemaa FIE juuksurisalongi avamist 1646 euroga.


  • Transpordi poolelt sai käesoleva perioodi esimese rahastusotsuse Saarte Liinide AS-i Piirissaare ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimise projekt, mida toetati 11. septembril 2008 ERDFist ligi 1,8 miljoni euroga.

Aga see-eest on asjad kiirelt sujunud alates 2009. aastast.

Tänaseks kohustustega kaetud ühest miljardist eurost on reaalsete tegude ja kuludeni jõutud pisut alla poole miljardi euro ulatuses ning uuteks otsusteks ja valikuteks on jäänud veel 0,21 miljardit.

Seega tegemist veel on. Ja tahaks loota, et selle 1 miljardi ulatuses juba tehtud tegude ja eesmärgipäraselt kasutatud eurode üle võime rõõmustada 2012 lõpus.

teisipäev, 5. aprill 2011

Haljala liiklussõlme ehitamiseks eraldati 6,39 miljonit eurot

Eile allkirjastas minister Juhan Parts otsuse, millega rahastatakse Lääne-Virumaal asuva Haljala liiklussõlme ehitustöid 6,39 miljoni euro ehk 100 miljoni krooniga.


Regio 2010


Tööde käigus projekteeritakse ning ehitatakse Haljala liiklussõlm koos 3,5 km pikkuse teelõigu ning sinna juurde kuuluvate jalg- ja jalgrattateede, vastava tunneli ja silla ning kogujateedega. Lisaks juba tehtud otsusele Haljala liiklussõlme ehitamisele on arutlusel ka projekti järgmised etapid.


Haljala liiklussõlm on esimene töö suuremast Rõmeda-Haljala teelõigu rekonstrueerimisest. Kokku planeeritakse ehitada 12,1 km pikkune 2+2 sõidurajaga teelõik ning lisaks Haljalale ka Aaspere liiklussõlm. Projekti järgmiste etappide väljaehitamine sõltub finantseerimisest, mis praegu on veel lõplikult lahendamata.


Maanteeamet on alustanud juba projekti hankemenetlusega ning ehitusega plaanitakse alustada juba eeloleval suvel. Objekti valmimisaeg jääb 2012. aasta lõppu.


Haljala liiklussõlme maksumusest tasub 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

reede, 1. aprill 2011

Visioon tuleviku transpordist

Euroopa Komisjoni poolt avaldati sel nädalal transpordipoliitika kava, mis kindlasti hakkab tulevikus mõjutama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordialast tööd. Suurima muudatusena tahetakse näha senise maanteetranspordi osakaalu vähenemist ning raudtee ja meretranspordi osakaalu kasvu. Siin on näha ka video tänaste ja tulevaste transpordilahenduste võrdlustest: Perioodil 2007-2013 toetab EL Eestis strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringuid Ühtekuuluvusfondist 525 miljoni euroga ning regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamist Euroopa Regionaalarengu Fondist 101 miljoni euroga.

neljapäev, 24. märts 2011

Ettevõtlikkusprojektide konkursi tulemused

Sellel nädalal tegi EAS avalikuks Ettevõtlikkusprojektide konkursi võitjad. Kokku rahastatakse 114 taotluse hulgast 14 projekti kogumahus 63 400 eurot:

1. Õpilasfirma - võimalus Sinu jaoks?! (Tartu Ärinõuandla)
2. Eesti Parim õpilasfirma 2011 (Junior Achievement Eesti SA)
3. Be Wise (JCI Tallinn MTÜ)
4. Tartumaa noored ettevõtliku vaimu ja tegudega läbi aasta (Tartu Ärinõuandla)
5. Noorte ettevõtlikkuse arendamine Eesti Noorte Foorumil (AIESEC Eesti MTÜ)
6. Pärnumaa noorte ettevõtlikkuse nädal (Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus)
7. Garage 48 Tartusse (Garage 48 SA)
8. Garage 48 Tallinnasse (Garage 48 SA)
9. Kolmkõla: ettevõtlikkus, loovus, teadmised (Junior Achievement Eesti SA)
10. Ettevõtlusmäng "Värske Pilk" (Loovusait MTÜ)
11. Karjääriplaneerimine ja ettevõtlusharidus Rocca al Mare koolis (Rocca al Mare kool)
12. Rahvusvaheline start-up workshop ja pitching contest (BDA Consulting OÜ)
13. Noorte ettevõtluse ärgitamise töötuba (Põlvamaa Arenduskeskus SA)
14. Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal (Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus SA)

Ettevõtlikkusprojektide konkurss kuulutati välja vana aasta viimasel nädalal ning selle raames oodati ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkusteadlikkuse tõstmisele suunatud projekte, mille esmaseks sihtgrupiks oleksid potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased, üliõpilased, õpetajad või õppejõud. Ettevõtlikkusprojektide konkurss on osa Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmist, mida rahastatake Euroopa Sotsiaalfondist.

reede, 11. märts 2011

Algab IT-teemaline hariduslik ulmekomöödia

Järgmisel kolmapäeval, 16 märtsil esilinastub hariduslik teleseriaal „IT-planeet“, mis tutvustab meelelahutuslikul viisil arvutite ja turvalisusega seotud teemasid. IT-teemaline ulmekomöödia on eetris kolmapäeviti kell 21.00 kanalis TV3.



Meelelahutuslik ulmeseriaal algab tulnukate jõudmisega planeedile Maa. Nende koduplaneedil on arvutid küll olemas, kuid need toimivad hoopis teistmoodi, kui meie harjunud oleme. Külalised hakkavad koos kohaliku tulnuka-uurijaga avastama arvutitega seotud igapäevamaailma – otsivad endale sobiva operatsioonisüsteemiga arvutid, avastavad sotsiaalvõrgustikud ja interneti võimalused ning maadlevad seadmete ühendamisega.

CERT Eesti infoturbe eksperdi Tarmo Randeli sõnul on teleseriaali eesmärk tutvustada lihtsal moel arvutitega seotud teemasid, mitte konkreetseid oskusi õpetada. Inimeste arvutid ja nende seadistused on nii erinevad, et sellest poleks televaatajale kasu. Pigem soovitakse arvutikasutajatele anda ülevaate erinevatest arvuti kasutamisega seotud võimalustest ja probleemidest.

Seriaali jaoks valmistati viis tonni kaaluv tulnukalaev ning kogu selle sisustus. Võtete käigus sai kodu Tallinna Loomade Hoiupaigast leitud koer, kes oli Laika osatäitja.

Pilte tulnukate tegemistest ja arvutialast nõu jagab tulnukalaeva Facebooki leht: http://www.facebook.com/pages/IT-planeet/138366686228916

Osades: Tiit Lilleorg, Kristjan Sarv, Indrek Ojari, Mari-Liis Lill, Voldemar Kuslap. Tellija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Tootja: Nafta.
Seriaali rahastab EL Regionaalarengu Fond.

teisipäev, 8. märts 2011

Kose-Aruvalla teelõik sai EL toetuse

Eelmisel nädalal tegi Euroopa Komisjon positiivse otsuse Aruvalla-Kose teelõigu ning eelmise aasta oktoobris avatud Mäo möödasõidu ehituse rahastamiseks. Kahest suurest ehitusest koosnev projekt läheb kokku maksma 88,5 miljonit eurot (1,384 miljardit krooni), millest 85% tuleb Euroopa Liidu toetusena Ühtekuuluvusfondist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et nüüdseks on takistused ehituseks maas ja saab ükskord ehitusega edasi minna. „Tallinn-Tartu maantee tuleb ehitada neljarajaliseks, see on meie suur eesmärk,“ lisas ta. Ehitustööde käigus rekonstrueeritakse 13,4 kilomeetri pikkune Aruvalla-Kose teelõik neljarealiseks esimese klassi maanteeks koos ristmike, koguja- ning kergliiklusteedega.

Aruvalla-Kose teelõigu ehitamisega soovib riik alustada juba lähikuudel ning kasutamiseks avatakse see hiljemalt 2013. aasta suvel.

esmaspäev, 7. märts 2011

Taba naelapead!

Tänasest alustab KredEx reklaamikampaaniaga, mille eesmärk on tutvustada korterelamute tervikliku renoveerimise võimalusi ja toetusi. Kampaania kannab nime "Taba naelapead!" ning selle viivad ellu reklaamiagentuur Creatum, BTL-agentuur Momentum ning meediaagentuur Media House.



Kampaania rõhutab korterelamu renoveerimisel terviklikke lahendusi ning tutvustab KredExi meetmeid, milleks on:
- korterelamu renoveerimistoetus;
- energiaauditi, ehitusekspertiisi ja ehitusprojektitoetus;
- soodusintressidega korterelamute renoveerimislaen;
- käendus korterelamutele pangalaenu tagatiseks.

neljapäev, 3. märts 2011

Digi-TV ja mobiiltelefon avalike teenuste osutamisel

Veebruaris valmis uuring digi-TV ja mobiiltelefoni kasutusvõimalustest avalike teenuste osutamisel. Kui seni on avalike teenuste efektiivsema ja mugavama osutamise kanaliks olnud peamiselt internetiühendusega arvuti, siis tehnoloogia areng ja nutitelefonide populaarsuse kasv pakuvad üha rohkem võimalusi avalike teenuste osutamise tõhustamiseks. Nende võimaluste tuvastamiseks tellis MKM uuringu, mille viisid läbi poliitikauuringute keskus Praxis ning e-Riigi Akadeemia. Uuring rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uuringuga on täispikkuses võimalik tutvuda siin, kuid kiire ülevaate saamiseks tõime välja mõlema kanali olulisemad eelised ning valdkonniti juba konkreetsemad võimalikud teenused:

Digi-TV eelised:
1. Digi-TV vahendusel avalike teenuste osutamise peamised eesmärgid on: paremate teenuste pakkumine, digitaalse lõhe ületamine, kulude kokkuhoid, aktiivse sideme loomine riigi ja kodanike vahel.
2. Näited digi-TV vahendusel praegu pakutavatest teenustest on: riigi infoteenused, juriidilinenõuanne, tööturuteenused, tervishoiusüsteemi info, arsti vastuvõtule registreerimine, kordusretsepti tellimine, transpordiinfo.
3. Igas perekonnas on tõenäolisemalt teler, kui internetiühendusega arvuti, mistõttu annab digi-TV võimaluse jõuda vajalike teenustega nö. infovaesteni.
4. Digi-TV on sobiv kanal kiirete vastuste saamiseks, sh. olukordadeks, mis ei vaja detailseid läbirääkimisi.
5. Digi-TV on täna veel uus ja arenev kanal teenuste osutamiseks ning kasutajatel on selle vastukasvav huvi.

Mobiilside eelised:
1. Mobiiltelefonide kasutajate arv maailmas on pidevas tõusutrendis, paralleelselt tõuseb mobiilsete seadmete võimekus.
2. Mobiilitehnoloogia eeliseks on seadmete funktsionaalsuse, töökindluse, samal ajal lihtsuse ja hinna positiivne suhe.
3. Tehnoloogia areng viib selleni, et telefoni vahendusel saab teha samu toiminguid, mida võimaldab arvuti.
4. Mobiilteenused võivad esineda nii ühesuunalise teavitusteenusena kui täita üht funktsiooni teiste kanalitega kombineeritud teenusest.
5. Mobiiliteenustega jõutakse laiema elanikkonnani kui traditsiooniliste e-teenustega. Mobiilitehnoloogia on mõeldud nii kasutajatele, kellel puudub interneti kasutamise kogemus ja tahe, kui neile, kelle eelistuseks on mobiiltelefon teenuste kasutamisel.

Valdkonniti toodi mõlema kanali puhul välja järgmised võimalused:
Tervishoid digi-TV-s
-Digi-TV vahendusel on võimalik pakkuda adekvaatset ja atraktiivset terviseinfot. Samuti saab anda infot tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta ning broneerida sobiv arstiaeg, saada valitud ajal meeldetuletus jne.
-Terviseinfo: digi-TV vahendusel saab pakkuda teavituskampaaniate tõhusamaks elluviimiseks erinevaid terviseharidusliku sisuga filme (nt kuidas tunda ära puugihammustust ja käituda selle korral)
-Patsiendid saaksid digi-TV vahendusel tervishoiuasutuse infosüsteemi edastada oma terviseandmeid (nt vererõhu, veresuhkru näitaja vms.)
-Teated, kinnitused, meeldetuletused arsti vastuvõtule registreerumisest, ravimite manustamiseks, kohustuslikeks ja soovituslikeks tervisekontrollideks.
-Online konsultatsioonid läbi videokõne.

Tervishoid mobiilsides
-Samuti võimalik kasutada terviseinfo ja tagasiside edastamiseks ning teadete, kinnituste, meeldetuletuste saamiseks.
-Rakendused enda tervise juhtimiseks ? nt normaalkaalu saavutamiseks, raseduse jälgimine, unerütmide jälgimine.
-Mobiilset positsioneerimist on võimalik kasutada haiguste tekkes, et jälgida nakkushaiguste levikut.

Haridus digi-TV-s
-Õppekavas vajalike õppefilmide koondamine ja kättesaadavaks tegemine: andes koolidele ning eKooli kaudu õpilastele ja vanematele ligipääs neile kõikjal Eestis. Seeläbi on võimalik kokku hoida õppefilmide levitamise ja soetamise kuludelt.
-Online- ja salvestatud loengukursused, vajadusel saab ligipääsu autoriseerida.
-eKooli rakendus digi-TVs.
-Aitab leevendada väikekoolide probleeme, kus on raskusi teatud ainete õpetajate leidmisega. Aineõpetaja saab tundi anda digi-TV vahendusel ning kohapeal abistab klassijuhataja või abiõpetaja.

Haridus mobiilsides
-Kiired teated kooli, õpilase ja lapsevanema vahel, nt. automatiseeritud teated lapse koolist puudumise kohta.
-Eksamihinnete automaatteavitus.
-Online testid mobiilis enesekontrolliks.

Tööturg digi-TV-s
-Vabade töökohtade pakkumine koos töö kirjeldustega (vajadusel koos vastava videoga).
-Koolitusvõimaluste pakkumine koos selgitavate videotega.

Tööturg mobiilsides
-Kiire infoedastus vabanenud töökohtadest (ka asukohapõhine).
-Nn ootel (stand-by) olekus töösoovijatele pakkumiste tegemine (nt. hommikul teatasid 2 medõde haiglasse, et nad on haiged ja ei saa tööle tulla ? saadetakse SMSid stand-by peal olevatele töötajatele/töösoovijatele võimalusest ? kes esimesena tagasi helistab, saab töö).

Hädaolukorrad ja inimeste turvalisus digi-TV-s
-Kriisiteavitused otse ekraanile sõltumata jälgitavast telekanalist, sh lokaalse iseloomugakriisiteated.
-Turvalisust õpetavad video-koolitusmaterjalid (kuidas testida oma suitsuandurit, kuidaskaitsta kodu murdvaraste eest jms).

Hädaolukorrad ja inimeste turvalisus mobiilsides
-Kriisiteavitus, sh lokaalne. Võimalikud alternatiivid SMS ja kärjeteade (cell broadcast).
-Naabrusvalve piirkonnad – palju ringiliikuvad inimesed (nt takso-, bussijuhid) saavad teateidSMSiga kadunud inimestest, varastatud autodest jne.

Põllumajandus ja metsandus digi-TV-s
-Hoiatused lähenevatest ilmamuutustest ja muudest ohtudest.
-Meeldetuletused seoses põllumajandusregistritele esitatavate andmetega.

Põllumajandus ja metsandus mobiilsides
-Hoiatused lähenevatest ilmamuutustest ja muudest ohtudest.
-Meeldetuletused seoses põllumajandusregistritele esitatavate andmetega.
-Eraisiku kalapüügiloa ostmine, riigimetsast kuuse ostmine jms lihtsamate teenuste/kaupadeeest tasumine.

Liiklus ja transport digi-TV-s
-Kohalike sõiduplaanide kuvamine koos graafikus olemisega.
-Teavitused muudatustest sõiduplaanides.
-Reisi planeerimine ja visualiseerimine.
-Piletite ostmine.

Liiklus ja transport mobiilsides
-Teavitused muudatustest sõiduplaanides ja hilinemistest.
-Piletite ostmine.

Kodanikumeedia digi-TV-s
-Kodaniku-TV koos omavalitsusega – saaks vaadata kodukanditeemalisi materjale, vastavaltelukohale relevantsete detailplaneeringute infot jms. Omavalitsus peab tegema koostööd, etfiltreerida ja avada/sulgeda sisu. Igale KOVil oleks tarvis tagada oma materjalidekättesaadavus, kuid süsteem võib olla ühine.
-Rahvahääletused, nõuküsimised (valikutega) olulistel teemadel nö. kogukonnapõhisedotsused.
-Valimiste eel võimalus tutvuda oma valimisringkonna kandidaatide profiilidega digi-TVvahendusel.

Kodanikumeedia mobiilsides
-Rahvahääletused nö. kogukonnapõhised otsused.
-Vabas vormis arvamuste avaldamine SMS-ga (kajastub kodulehel/digi-TVs)

teisipäev, 22. veebruar 2011

Selgusid parimad e-teenused

Täna kuulutati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja Eesti parimad e-teenused. E-äri ja ettevõtluse kategoorias võistles kokku 33 projekti, mille hulgast valiti parimaks isepankur.ee.

E-valitsuse kategoorias valiti 15 projekti hulgast parimaks Eesti elektroonilise majandusaasta aruannete keskkond.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on varem toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

reede, 11. veebruar 2011

EstWin projekti rahastusest

Eelmisel aastal alustati internetivõrgustiku EstWin ehitamist, mis võimaldab pakkuda ülikiiret internetiühendust kõikides Eesti maapiirkondades. Täna kirjutati alla määrus, millega loodi õiguslik raamistik projekti finantseerimiseks Siseministeeriumi poolt 12,8 miljoni euroga (200 mln krooni) ning lähemate nädalate jooksul on põllumajandusministri lauale jõudmas määrus, millega kinnitatakse 6,4 miljoni euro (100mln krooni) suunamine antud projekti.

2010. aasta suvel alguse saanud ehitustööde esimese etapi alustamiseks eraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 55 miljonit krooni (3,5mln eurot). EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb kogu projekt maksma 96 miljonit eurot.

neljapäev, 3. veebruar 2011

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi 2010 kokkuvõte

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi kolmandal tegevusaastal pöörati põhitähelepanu viiele tegevusvaldkonnale – riigiportaal „eesti.ee“ tutvustamisele, riigi infosüsteemi võimaluste teavitamisele, üldise turvateadlikkuse tõstmisele, riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisele ning riigi infosüsteemide koosvõime suurendamisele.

Üheks olulisemaks teavitustegevuseks võib pidada eesti.ee kuuajalist teavituskampaaniat, mis toimus jaanuaris. Kampaania käigus uuendati eesti.ee logo ning pöörati senisest enam tähelepanu maapiirkondade elanike teavitamisele, kes kõige rohkem riigiportaali e-teenuseid vajavad. Kampaania raames toimus riigiportaali tutvustav ringsõit 8 Eesti linnas, kus tutvustati Eesti elanikele portaali võimalusi, lisaks viidi läbi portaali-teemalisi mänge ning inimeste meelt lahutasid rahvalemmikud Tanel Padar, Ivo Linna ja Anti Kammiste. Kampaania üks eesmärke oli kutsuda inimesi üles aktiveerima oma @eesti.ee e-posti aadress, mis on ametlik suhtlusvahend riigi ja kodaniku vahel. Loodi kampaaniasait: www.eesti.ee/kampaania ning fännileht Facebookis, millega on tänaseks liitunud üle 1800 inimese. Kogu kampaania vältel tõusis riigiportaali külastatavus üle 50%. Toetudes Google Analytics andmetele suurenes portaali külastuste arv 1,5 korda ning püsis esimesed neli nädalat stabiilselt kõrgena (6500lt 10 000 külastuseni päeva).

Riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamise raames viidi aasta jooksul läbi 58 koolitust-infopäeva ja 1 infoühiskonna konverents, kus osales kokku üle 2045 inimese. Anti välja eesti- ja ingliskeelne infoühiskonna arenguid tutvustav aastaraamat, valmis riigi infosüsteemi võimalusi tutvustav interaktiivne juhend era- ja avalikule sektorile, poliitikakujundajatele ja meedia esindajatele. Juhendist saab ülevaate riigi infosüsteemist üldiselt ning samuti kirjeldatakse andmekogude/infosüsteemide loomist, haldamist ja lõpetamist. November nimetati hea e-teenuse kuuks ning kuulutati välja konkurss Eesti parim e-teenus 2011. Konkursile esitati 71 taotlust, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus, võitjad 8-kategoorias selguvad märtsis. Võitjatel on võimalus osaleda rahvusvahelisel e-teenuste konkursil World Summit Award.

Programmi üks prioriteete on tõsta elanike aga ka avaliku sektori ja ettevõtjate teadlikkust turvalisest Interneti kasutusest. Tegevussuuna raames koolitati aasta jooksul kokku üle 450 IT-spetsialisti, info- ja küberturbe eksperdi. Aasta lõpus alustati IT-teemalise tv-sarja väljatöötamist. 10-osaline seriaal jõuab Eesti televaatajateni 2011 kevadhooajal.

2010.a. sügisel alustati kaks aastat vältava suurprojektiga riigi otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamisega ehk eDemokraatia tegevuste elluviimisega. Kavas on läbi viia e-demokraatia olukorra monitooring Eestis ja analüüs, koostada poliitikasoovitusi, tutvustada e-kaasamise/e-osaluse oskusi ja võimalusi ning levitada Eesti e-demokraatia alast kogemust rahvusvahelisel areenil. Projekt kestab 2012.a. lõpuni.

2010.a. lõpuks valmis uuendatud riigi koosvõimeraamistik ning hetkel on käsil veebide koosvõime raamistiku väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste veebide ja portaalide üldised arhitektuurilised põhimõtted ning nõuded nende organisatsioonilisele ja semantilisele koosvõimele. 2011.a. jätkub tarkvara raamistiku dokumendi väljatöötamine, milles fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste tarkvara kasutamise üldised põhimõtted.

Kogu programmi tegevuse tulemusena on juba täna näha häid tulemusi. Kui 2007.a. ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada ühtegi avalikku e-teenust, siis tänane situatsioon on tunduvalt parem ning vaid 41% ei tea riigi poolt pakutavaid e-teenuseid. 63% elanikest on kasutanud vähemalt ühte avalikku e-teenust, mis näitab selgelt tendentsi, et viimastel aastatel on elanike teadlikkus avaliku sektori e-võimalustest paranemas.

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi elluviidud tegevuste maht oli 2010.aastal 7 508 867 krooni, mis rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

esmaspäev, 24. jaanuar 2011

2010. aasta kokkuvõte

31.12.2010 seisuga maksis MKM välja üle 185 miljoni euro ehk 2,9 miljardit krooni (185 mln €) eurorahasid, mis moodustab 71% planeeritust. Kohustusi võtsime aasta jooksul 3,4 miljardi krooni (217 mln €) ulatuses ehk 89% planeeritust.

Teen siinkohal väikse ülevaate miks ja kuidas need numbrid just sellised said.
Esmapilgul hakkab kindlasti silma, et alatäitsime plaane. Ja et masu ajal või ka selle lõppedes oleks ju ometi võinud eurotoetusi maksimaalselt kasutada. Paraku just masu oli ka eurorahade kasutamisel peamiseks aeglustajaks. Näiteks oli paljudel potentsiaalsetel toetuse taotlejatel probleeme likviidsusega ja seeläbi omafinantseeringu leidmisega projektile toetuse taotlemisel. Ka paljud juba planeeritud tegevused veniseid toetusesaajate omavahendite puudumise tõttu. Ja nagu meediaski palju räägitud, oli erakordselt palju suurte hangete vaidlustusi, mis taaskord venitasid objektide valmimist ja väljamakseid.

Rääkides aga valdkondade kaupa, võime öelda, et kokkuvõttes läks väga hästi ettevõtlusel ja infoühiskonnal.

Ettevõtluses täitsime plaane 110% makstes välja 1,18 miljardit krooni (75 mln €). Kohustuste osas sai plaan täidetud lausa 156% ehk kokku 1,44 miljardit krooni (92 mln €).
Meetmetest läks lausa üle ootuste hästi stardi- ja kasvutoetusel (274,4% väljamakseid), välismessitoetusel (237,3%) ja turismitoodete arendamise projektidel (176,2%). Probleeme oli aga arendustöötaja meetme ning eksporditurunduse toetusega (viimane on tänaseks juba liidetud välismessi ja ühisturunduse meetmega ning koostoimivana näitab kasvutrendi).
Aasta märksõnadeks võib öelda uute ettevõtlusega alustajate hüppelise kasvu, populaarse tehnoloogiainvesteeringute meetme III vooru – kust toetatakse 76 suurt investeeringu projekti ning ekspordi meetmete liitmise üheks selgemaks ja tegusamaks meetmeks.

Infoühiskond täitis väljamaksete plaani 94% ulatuses (252 mln krooni ehk 16 mln €) ning kohutuste plaani lausa 176% ulatuses (398 mln krooni ehk 25 mln €).
Suurimateks saavutusteks võib pidada lairiba meetme vooru ning riigi infosüsteemide eurole ülemineku toetamist.

Elamumajanduses täitsime plaane väljamaksetes 71% ulatuses (4,7 mln krooni ehk 300 000 €) ja kohustusi 81%-ga (4 mln krooni ehk 255 000 €). 100%-list täitmist tõmbas alla teavitamise meetme väiksed väljamaksed – nimelt teavitamist ei olnud nii suures mahus üldse vaja, kuna energiasäästumeetmetel läheb hästi ning leidsime, et lihtsalt plaani täitmiseks pole vaja raha kulutada.
Aasta jooksul sai korterelamu energiasäästu meetmest audititoetust 590 ja renoveerimislaenu 135 projekti.

Transpordil aga ei läinud eelmisel aastal väljamaksete osas nii hästi kui lootsime – kokku tuli väljamakseid vaid 53% planeeritust (1,4 miljardit krooni ehk 89 mln €) ja kohustusi 49% (1,2 miljardit krooni ehk 76 mln €). Alatäitmise põhjused on valdavalt kõik hangete venimise ja vaidlustamise taga. Selge, et masu ajab ettevõtteid haarama igast õlekõrrest, kuid tõdeme, et see on meile suuri probleeme valmistanud. Loodame, et perioodi lõpuks saame siiski kõik planeeritud projektid valmis.
Positiivsena tuleb 2010. aasta kohta välja tuua valminud Filtri-Veerenni ülesõidu ja Piirissaare-Laaksaare sadamate renoveerimise lõppemise.

Käesolevaks, 2011. aastaks on väljamaksete prognoos 248 mln € (ligi 3,9 miljardit krooni).

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Eesti investeerib turismi edendamisele Leedust kaks korda rohkem

Leedu nädalaleht Veidas tõi esmaspäeval välja kõigi Baltimaade turismi edendamiseks tehtavad kulutused 2011. aastal. Kolme riigi võrdluses panustab käesoleval aastal kõige enam Eesti rohkem kui 5 miljoni euroga. Läti turismiedendamise kava näeb 2011. aastal ette kulutusi 3 ning Leedu ligi 2,5 miljonit eurot.

Lisaks oli riigiti välja toodud 2009. aasta turismi osa SKP-st, mis Eestis moodustas 7%, Lätis 4% ning Leedus 2,6%.

Allikas BNS

Kuigi Eestis on meil mitmeid erinevaid meetmeid välisturistide külastatavuse suurendamiseks, siis Leedu nädalaleht võttis võrdluses arvesse ainult Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi, kuid lisaks sellele toetame ka ettevõtjate ning avalike ja kolmanda sektori organisatsioonide turismiturundustegevusi. Seega võime julgelt väita, et tegelikkuses on meie selle aasta ambitsioonid veelgi suuremad.

Kogu 2007-2013 perioodi jooksul investeerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turismiturundustegevustesse läbi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi 25,4 miljonit eurot, millest 19,5 miljonit rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Taotlusvoor: Rahvusvaheliste kultuuriürituste ja konverentside toetamine

Kuni 7. märtsini saab EASi kaudu taotleda toetusi rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks Eestis ning turundustegevuseks välisriikides. Vooru eelarve on 640 000 eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Toetuse minimaalne suurus ühe kultuuriürituse kohta on 19 000 eurot ja maksimaalne suurus 64 000 eurot ning ühe konverentsi kohta 15 000 - 32 000 eurot. Nõutav omafinantseering on vähemalt 30% toetatavatest kuludest. Korraga saab toetust taotleda ühele projektile ning toetamisele ei kuulu tulu teenivad üritused.

Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik. Taotluste esitamise tähtaeg on 07.03.2011. Enne taotluse esitamist on soovitatav käia ka EASi eelnõustamisel.

Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise meede on välja töötatud MKMi ja EASi koostööna ning selle eesmärgiks on suurendada Eestit külastatavate välisturistide ööbimiste arvu Eestis.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Muudatus KredExi käendusega stardilaenu taotlemisel

Alates käesoleva aasta algusest on KredExi käendusega stardilaenu võimalik taotleda üksnes pangast. Senini oli võimalus taotleda stardilaenu ka EASi vahendusel, kuid laenu taotlemisprotsessi lihtsustamiseks saab stardilaenu taotlev ettevõte edaspidi stardilaenuga seotud toimingud teha ühes kohas - pangas.

KredExi stardilaen on mõeldud alustavate ja kuni 3 aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning FIE-de uute investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks. Nimetatud laenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille ettevalmistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Erinevalt tavapärasest laenutootest piisab stardilaenu puhul ettevõtjal tagatise seadmisel isiklikust käendusest, mis katab 30-40% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osale annab KredEx omapoolse käenduse.

KredExi käendusega stardilaenu saab taotleda kuni 64 000 euro ulatuses. Sellest kuni 32 000 eurot saab kasutada nii investeeringute kui ka käibekapitali finantseerimiseks, 32 000 eurot ületavat summat saab kasutada ainult investeeringuteks.

KredExi käendusega stardilaene on väljastatud alates 2008. aasta märtsist. Peamiselt kasutavad ettevõtjad stardilaenu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks, investeeringuteks põhivarasse ja välisturgudele sisenemiseks. Stardilaenu väljastavad Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank ja Marfin Pank.

KredExi käendusega stardilaen on osa Stardi- ja mikrolaenu käendusprogrammist, mis on välja töötatud MKMi poolt eesmärgiga soodustada uute elujõuliste ettevõtete teket ning alustavate ettevõtete kasvuvõimet. Programmi eelarve on 6 012 808 eurot.