31.12.2010 seisuga maksis MKM välja üle 185 miljoni euro ehk 2,9 miljardit krooni (185 mln €) eurorahasid, mis moodustab 71% planeeritust. Kohustusi võtsime aasta jooksul 3,4 miljardi krooni (217 mln €) ulatuses ehk 89% planeeritust.
Teen siinkohal väikse ülevaate miks ja kuidas need numbrid just sellised said.
Esmapilgul hakkab kindlasti silma, et alatäitsime plaane. Ja et masu ajal või ka selle lõppedes oleks ju ometi võinud eurotoetusi maksimaalselt kasutada. Paraku just masu oli ka eurorahade kasutamisel peamiseks aeglustajaks. Näiteks oli paljudel potentsiaalsetel toetuse taotlejatel probleeme likviidsusega ja seeläbi omafinantseeringu leidmisega projektile toetuse taotlemisel. Ka paljud juba planeeritud tegevused veniseid toetusesaajate omavahendite puudumise tõttu. Ja nagu meediaski palju räägitud, oli erakordselt palju suurte hangete vaidlustusi, mis taaskord venitasid objektide valmimist ja väljamakseid.
Rääkides aga valdkondade kaupa, võime öelda, et kokkuvõttes läks väga hästi ettevõtlusel ja infoühiskonnal.
Ettevõtluses täitsime plaane 110% makstes välja 1,18 miljardit krooni (75 mln €). Kohustuste osas sai plaan täidetud lausa 156% ehk kokku 1,44 miljardit krooni (92 mln €).
Meetmetest läks lausa üle ootuste hästi stardi- ja kasvutoetusel (274,4% väljamakseid), välismessitoetusel (237,3%) ja turismitoodete arendamise projektidel (176,2%). Probleeme oli aga arendustöötaja meetme ning eksporditurunduse toetusega (viimane on tänaseks juba liidetud välismessi ja ühisturunduse meetmega ning koostoimivana näitab kasvutrendi).
Aasta märksõnadeks võib öelda uute ettevõtlusega alustajate hüppelise kasvu, populaarse tehnoloogiainvesteeringute meetme III vooru – kust toetatakse 76 suurt investeeringu projekti ning ekspordi meetmete liitmise üheks selgemaks ja tegusamaks meetmeks.
Infoühiskond täitis väljamaksete plaani 94% ulatuses (252 mln krooni ehk 16 mln €) ning kohutuste plaani lausa 176% ulatuses (398 mln krooni ehk 25 mln €).
Suurimateks saavutusteks võib pidada lairiba meetme vooru ning riigi infosüsteemide eurole ülemineku toetamist.
Elamumajanduses täitsime plaane väljamaksetes 71% ulatuses (4,7 mln krooni ehk 300 000 €) ja kohustusi 81%-ga (4 mln krooni ehk 255 000 €). 100%-list täitmist tõmbas alla teavitamise meetme väiksed väljamaksed – nimelt teavitamist ei olnud nii suures mahus üldse vaja, kuna energiasäästumeetmetel läheb hästi ning leidsime, et lihtsalt plaani täitmiseks pole vaja raha kulutada.
Aasta jooksul sai korterelamu energiasäästu meetmest audititoetust 590 ja renoveerimislaenu 135 projekti.
Transpordil aga ei läinud eelmisel aastal väljamaksete osas nii hästi kui lootsime – kokku tuli väljamakseid vaid 53% planeeritust (1,4 miljardit krooni ehk 89 mln €) ja kohustusi 49% (1,2 miljardit krooni ehk 76 mln €). Alatäitmise põhjused on valdavalt kõik hangete venimise ja vaidlustamise taga. Selge, et masu ajab ettevõtteid haarama igast õlekõrrest, kuid tõdeme, et see on meile suuri probleeme valmistanud. Loodame, et perioodi lõpuks saame siiski kõik planeeritud projektid valmis.
Positiivsena tuleb 2010. aasta kohta välja tuua valminud Filtri-Veerenni ülesõidu ja Piirissaare-Laaksaare sadamate renoveerimise lõppemise.
Käesolevaks, 2011. aastaks on väljamaksete prognoos 248 mln € (ligi 3,9 miljardit krooni).
Teen siinkohal väikse ülevaate miks ja kuidas need numbrid just sellised said.
Esmapilgul hakkab kindlasti silma, et alatäitsime plaane. Ja et masu ajal või ka selle lõppedes oleks ju ometi võinud eurotoetusi maksimaalselt kasutada. Paraku just masu oli ka eurorahade kasutamisel peamiseks aeglustajaks. Näiteks oli paljudel potentsiaalsetel toetuse taotlejatel probleeme likviidsusega ja seeläbi omafinantseeringu leidmisega projektile toetuse taotlemisel. Ka paljud juba planeeritud tegevused veniseid toetusesaajate omavahendite puudumise tõttu. Ja nagu meediaski palju räägitud, oli erakordselt palju suurte hangete vaidlustusi, mis taaskord venitasid objektide valmimist ja väljamakseid.
Rääkides aga valdkondade kaupa, võime öelda, et kokkuvõttes läks väga hästi ettevõtlusel ja infoühiskonnal.
Ettevõtluses täitsime plaane 110% makstes välja 1,18 miljardit krooni (75 mln €). Kohustuste osas sai plaan täidetud lausa 156% ehk kokku 1,44 miljardit krooni (92 mln €).
Meetmetest läks lausa üle ootuste hästi stardi- ja kasvutoetusel (274,4% väljamakseid), välismessitoetusel (237,3%) ja turismitoodete arendamise projektidel (176,2%). Probleeme oli aga arendustöötaja meetme ning eksporditurunduse toetusega (viimane on tänaseks juba liidetud välismessi ja ühisturunduse meetmega ning koostoimivana näitab kasvutrendi).
Aasta märksõnadeks võib öelda uute ettevõtlusega alustajate hüppelise kasvu, populaarse tehnoloogiainvesteeringute meetme III vooru – kust toetatakse 76 suurt investeeringu projekti ning ekspordi meetmete liitmise üheks selgemaks ja tegusamaks meetmeks.
Infoühiskond täitis väljamaksete plaani 94% ulatuses (252 mln krooni ehk 16 mln €) ning kohutuste plaani lausa 176% ulatuses (398 mln krooni ehk 25 mln €).
Suurimateks saavutusteks võib pidada lairiba meetme vooru ning riigi infosüsteemide eurole ülemineku toetamist.
Elamumajanduses täitsime plaane väljamaksetes 71% ulatuses (4,7 mln krooni ehk 300 000 €) ja kohustusi 81%-ga (4 mln krooni ehk 255 000 €). 100%-list täitmist tõmbas alla teavitamise meetme väiksed väljamaksed – nimelt teavitamist ei olnud nii suures mahus üldse vaja, kuna energiasäästumeetmetel läheb hästi ning leidsime, et lihtsalt plaani täitmiseks pole vaja raha kulutada.
Aasta jooksul sai korterelamu energiasäästu meetmest audititoetust 590 ja renoveerimislaenu 135 projekti.
Transpordil aga ei läinud eelmisel aastal väljamaksete osas nii hästi kui lootsime – kokku tuli väljamakseid vaid 53% planeeritust (1,4 miljardit krooni ehk 89 mln €) ja kohustusi 49% (1,2 miljardit krooni ehk 76 mln €). Alatäitmise põhjused on valdavalt kõik hangete venimise ja vaidlustamise taga. Selge, et masu ajab ettevõtteid haarama igast õlekõrrest, kuid tõdeme, et see on meile suuri probleeme valmistanud. Loodame, et perioodi lõpuks saame siiski kõik planeeritud projektid valmis.
Positiivsena tuleb 2010. aasta kohta välja tuua valminud Filtri-Veerenni ülesõidu ja Piirissaare-Laaksaare sadamate renoveerimise lõppemise.
Käesolevaks, 2011. aastaks on väljamaksete prognoos 248 mln € (ligi 3,9 miljardit krooni).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar