Ettevõtlusesse investeeritake 445 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKM valitsemisalas ettevõtluse valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 445 mln eurot.
 
Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on väga tugevalt polariseerunud – 100 suurimat eksportivat ettevõtet annavad kokku ca kolmandiku kogu Eesti toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest, samal ajal kui ca 90% Eestis registreeritud ettevõtetest on mikroettevõtted. Ettevõtete ekspordipotentsiaali pidurdavad napid turundusoskused, nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel ning vähene arendustöö ja pikaajalise planeerimise võime. 

Eesti ettevõtlusmaastikul on aktiivselt tärkamas uusi innovaatilisi iduettevõtteid, ent varase faasi ettevõtete ellujäämismäära poolest jääme võrreldavate riikide keskmisele oluliselt alla.

Lisaks on ettevõtlusega alustamine ettevõtjate jaoks sageli sundolukord – ainus võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine. Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike. 

Nimetatud probleemide  lahendamiseks investeeritakse uuel struktuuriperioodil ettevõtete arendus- ja eksporditegevuste kaasaaitamisse ning juhtimisvõimekuse tõstmisse. Läbi erinevate koolituste, konsultatsioonide ja toetuste propageeritakse ettevõtliku hoiaku ning ettevõtja kui ametivaliku populariseerimist, tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja ärivõimaluste tuvastamise oskust ning aidatakse kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu. Piirkondliku ettevõtluse hoogustamiseks arendatakse edasi piirkondades pakutava nõustamisteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi.

Kuna ettevõtlus turismisektoris moodustab märkimisväärse osa Eesti ettevõtete majandustegevusest ja  ekspordist, siis on vajalik eristuda teistest sihtkohtadest, leida uuenduslikke viise turismitoodete ja -teenuste arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel ning turismisektori kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Turismi nõudluse ja tootearenduse juhtimisse suunatud investeeringute tulemusena on  Eesti prioriteetsetel sihtturgudel tuntud reisisiht, turismiettevõtted on orienteeritud välisturgudel ekspordimahtude suurendamisele ning turismitooted, -teenused ja atraktsioonid vastavad välisturu nõudlusele. Seejuures on suurenenud turismitoodete lisandväärtus.

 
Lisaks on Eesti ettevõtete üheks probleemiks juurdepääs kapitalile, mis ei võimalda realiseerida ettevõtete tegelikku  kasvupotentsiaali. Sestap on  kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine üks olulisemaid väljakutseid eesmärgiga muuta ettevõtjatele kättesaadavaks traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsivõimet ning kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada ettevõtete kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust.

Eesti majanduskasvu potentsiaali realiseerimisele aitab kaasa ka uute kasvualade leidmine ja eelisarendamine. Arengufondi poolt teostatud analüüs näitas, et Eesti majanduse kasvupotentsiaal peitub eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervisetehnoloogia ja –teenuste arendamises ning ressursside efektiivsemas kasutamises, mille ennaktempos arengu toetamine toob kaasa nende valdkondade ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahu kasvu ning konkurentsivõime tõusu läbi lisandväärtuse ja ekspordimahtude suurenemise.

Transporti investeeritakse 447 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas transpordi valdkonda EL struktuurifondide raha suurusjärgus 447 mln eurot.

Kõige suurem osa ehk suurusjärgus 80 protsenti eelarvest investeeritakse üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamisse. Majandusharud, mis sõltuvad rohkest reisimisest või suurest kaubaveo mahust, vajavad tänasest paremaid transpordiühendusi, mistõttu on ühenduste parandamine uuel perioodil prioriteediks.

Majanduse rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumisvõimalused Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiired, mugavad ja turvalised. Just viimase tõttu on oluliseks väljakutseks ka liiklusohutuse parandamine.

Arvestades Eesti ääremaa staatust Euroopas, tuleb meil konkurentsivõime kindlustamiseks arendada lennuühendusi. Täiendavalt on vajalik investeerida ka meretranspordiühendustesse ning sadamate maismaaühendustesse.

Lisaks on oluline eesmärk, mille saavutamisse struktuurivahendid panustavad, raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine. Viimane tähendab seda, et kasutades mitut erinevat ühistranspordi liiki, on peatuste vahel liikumine reisijale võimalikult mugav, peatused on üksteisele lähestikku ja ajagraafikute poolest kooskõlas.

Kokkuvõttes suureneb investeeringute tulemusena kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus. Samuti väheneb inimvigastustega liiklusõnnetuste arv, paranevad nii mere- ja lennutranspordi võimalused kui ka raudteeliiklus ning erinevate transpordiliikide ühilduvus.

Lõpliku eelarve kinnitab Vabariigi Valitsus selle aasta lõpus.

Infoühiskonda investeeritakse 181 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas infoühiskonna valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 181 mln eurot. Koos toetuse saajate omapanusega ulatub infoühiskonda suunatav raha üle 200 mln euro.

Kiire internet on eeldus kaasaegsete teenuste tarbimiseks ja osutamiseks. Seetõttu suunatakse uuel perioodil vahendeid uue põlvkonna lairibavõrkude arendamisse, mis peab tagama kiire (30 - 100 Mbit/s) Interneti kättesaadavuse kõigile Eestis.

Veidi alla poole eelarvest suunatakse avalike teenuste arendamisse. Tehnoloogia kiire arengu tulemusena on tänastes süsteemides vajalik ellu viia mitmeid parendustöid ja kasutada ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) potentsiaal, et saavutada suurem kasutajate rahulolu, parandada teenuste kättesaadavust ning vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Kodanike ja ettevõtete jaoks toob see kaasa mugavad ja üha enam koosloomes sündinud teenused.

Kolmas suurem meede on nutika teenuste taristu arendamine. Eestil kui EL liikmesriigil on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada (nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma terviselugu jagada) riikide üleselt.

MKM struktuurifondide vahendeid kasutatakse ka digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks. Meetme tulemusel soovime ühelt poolt saavutada olukorra, kus kõigil Eesti inimestel on piisavad IKT-alased teadmised ja oskused, et tõsta oma elukvaliteeti ja heaolu. 

Teisalt seame sihiks panustada tööhõive kasvu, konkreetsemalt liikumist suurema lisandväärtusega töökohtade loomise ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. Peamine tegevussuund on seejuures IKT-oskuste ja teadmiste edendamine teistes eluvaldkondades tegutseva või ümberõpet vajava tööealise elanikkonna seas.

Investeeringute oodatava tulemusena kasutatakse laialdaselt e-ID võimalusi, loodud on eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte ja sektorite koostöös. Suureneb küberturvalisus ja e-riigi töökindlus. Kiire internet on kättesaadav kõigile Eestis ja inimeste digitaalne kirjaoskus suureneb.

Energeetikasse investeeritakse 232 mln eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas energeetika valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 mln eurot.

Eesti on kõrge energiatarbimise intensiivsusega riik – 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil sektoritel energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.

Veidi alla poole sellest eelarvest suunatakse energiatõhususe saavutamisse elamumajanduses. Ligikaudu 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuna elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada, jääb põhirõhk olemasolevate elamute kaasajastamisele.

Uue finantsraamistiku teine oluline siht on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne.
Suurt osa elamupiirkondadest köetakse kaugkütte teel, samas on mõnes kaugküttepiirkonnas soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks on vaja kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.

Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Sestap, et suurendada energiasäästu, on vajalik toetada süsteemide väljavahetamist.

Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, kuna uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.

Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning ühtlasi avaldab positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.