Ettevõtlusesse investeeritake 445 miljonit eurot

Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKM valitsemisalas ettevõtluse valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 445 mln eurot.
 
Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on väga tugevalt polariseerunud – 100 suurimat eksportivat ettevõtet annavad kokku ca kolmandiku kogu Eesti toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest, samal ajal kui ca 90% Eestis registreeritud ettevõtetest on mikroettevõtted. Ettevõtete ekspordipotentsiaali pidurdavad napid turundusoskused, nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel ning vähene arendustöö ja pikaajalise planeerimise võime. 

Eesti ettevõtlusmaastikul on aktiivselt tärkamas uusi innovaatilisi iduettevõtteid, ent varase faasi ettevõtete ellujäämismäära poolest jääme võrreldavate riikide keskmisele oluliselt alla.

Lisaks on ettevõtlusega alustamine ettevõtjate jaoks sageli sundolukord – ainus võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine. Eesti ettevõtete juhtimisvõimekus on madal ning planeerimishorisont lühike. 

Nimetatud probleemide  lahendamiseks investeeritakse uuel struktuuriperioodil ettevõtete arendus- ja eksporditegevuste kaasaaitamisse ning juhtimisvõimekuse tõstmisse. Läbi erinevate koolituste, konsultatsioonide ja toetuste propageeritakse ettevõtliku hoiaku ning ettevõtja kui ametivaliku populariseerimist, tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja ärivõimaluste tuvastamise oskust ning aidatakse kaasa huvi tekitamisele innovatsiooni vastu. Piirkondliku ettevõtluse hoogustamiseks arendatakse edasi piirkondades pakutava nõustamisteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi.

Kuna ettevõtlus turismisektoris moodustab märkimisväärse osa Eesti ettevõtete majandustegevusest ja  ekspordist, siis on vajalik eristuda teistest sihtkohtadest, leida uuenduslikke viise turismitoodete ja -teenuste arendamisel, kvaliteedi ja klienditeeninduse parendamisel ning turismisektori kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Turismi nõudluse ja tootearenduse juhtimisse suunatud investeeringute tulemusena on  Eesti prioriteetsetel sihtturgudel tuntud reisisiht, turismiettevõtted on orienteeritud välisturgudel ekspordimahtude suurendamisele ning turismitooted, -teenused ja atraktsioonid vastavad välisturu nõudlusele. Seejuures on suurenenud turismitoodete lisandväärtus.

 
Lisaks on Eesti ettevõtete üheks probleemiks juurdepääs kapitalile, mis ei võimalda realiseerida ettevõtete tegelikku  kasvupotentsiaali. Sestap on  kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine üks olulisemaid väljakutseid eesmärgiga muuta ettevõtjatele kättesaadavaks traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsivõimet ning kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada ettevõtete kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust.

Eesti majanduskasvu potentsiaali realiseerimisele aitab kaasa ka uute kasvualade leidmine ja eelisarendamine. Arengufondi poolt teostatud analüüs näitas, et Eesti majanduse kasvupotentsiaal peitub eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervisetehnoloogia ja –teenuste arendamises ning ressursside efektiivsemas kasutamises, mille ennaktempos arengu toetamine toob kaasa nende valdkondade ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahu kasvu ning konkurentsivõime tõusu läbi lisandväärtuse ja ekspordimahtude suurenemise.