Muudatused transpordi investeeringute kavas

Eelmisel nädalal kinnitas valitsus transpordi investeeringute kava muudatuse, millega lisandub üks ning täiendatakse mitmeid teisi projekte. Muudatused said võimalikuks tänu olemasolevate projektide maksumuse odavnemisele.

Ootel olevatest projektidest tõsteti niiöelda põhinimekirja Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus, mille maksumus on 329,4 miljonit krooni ning millest Ühtekuuluvusfond finantseerib 85%.

Ülemiste liiklussõlme ehitus saab juurde 178 miljonit krooni, millest Ühtekuuluvusfondi osa on 75%. Sellega tagatakse sujuvam liiklus lennujaama ning linnapiiri vahelisel alal, rajatakse Kadrioru sadevete eelvoolusüsteem ning rajatakse raudteealune tunnel Järvevana tee ja Tehnika tänava pikenduse ühendusteena. Kuna tegemist on suurprojektiga, siis jõustuvad antud muudatused pärast Euroopa Komisjoni heakskiidu saamist.

Rahalisi vahendeid said juurde ka raudtee reisiplatvormide ehituse projekt (45,8 mln) ning Virtsu ja Kuivastu sadamates täiendavate kaide ja sildumissüsteemide rajamise projekt suurema ohutuse tagamiseks (25 mln).

Transpordi investeeringute kava kogumaht on 11,53 miljardit krooni, suurenedes varasemaga võrreldes 36 miljoni krooni võrra, samas kui struktuurivahendite kogumaht jäi varasemale 9,95 miljardile kroonile. Investeerngite kavas olevaid projekte toetatakse Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Ilmus eurotoetuste ajakiri

Eelmisel nädalal ilmus ajakiri "Euroopa Liidu toetused Eestis", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust eurotoetustest, nende kasutamisest eri valdkondades ning tuua näiteid edukatest toetust saanud projektidest.

Ajakiri on tänaseks jõudnud enam kui 170 000 kodu postkasti nii eesti kui ka vene keeles üle Eesti. Säästmaks puid (ja muidugi ka eelarvet) ning arvestades meie kiiret infoühiskonna arengut, otsustasime Tallinnas, Tartus ja Pärnus otsepostitust mitte teha ning avaldada lisaks trükiversioonile ka veebiversiooni, millega saab tutvuda SIIN. Kellel aga tungiv soov sirvida paberil ajakirja, võib nimetatud kolmes linnas trükist kohata erinevates avalikes kohtades, nagu näiteks arstide ooteruumides, rongides, kaugsõidubussides, lennujaamades ja laevades.

Loodame, et Sinagi leiad endale ajakirjast midagi põnevat lugeda ning kui tunned, et Sul on ettepanekuid ajakirja paremaks muutmiseks, siis just siin on sul võimalus end kommentaaride abil igakülgselt väljendada :)

Ajakirja andsime välja koos Rahandusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga.

Algas parimate e-teenuste konkurss

See nädal algas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse konkurss Eesti parimate e-teenuste leidmiseks. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates.

Minister Juhan Partsi sõnul pakub konkursil osalemine e-teenuste arendajatele häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte välismaalt, mis on abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Eesti parimad osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini ja võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil www.e-konkurss.net. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Sarnased konkursid parimate e-lahenduste leidmiseks on Eestis toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal nime Parim Sisuteenus all. 2009. aastal esindas Eestit näiteks e-valitsuse ja institutsioonide kategoorias 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaal koos piiriülese digiallkirjaga (https://ettevotjaportaal.rik.ee). 2007. aastal jõudis rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka sõidukite jälgimise teenus Navirec (http://ee.navirec.com), mis hoiab muuhulgas silma peal katamaraanil „Nordea“, mille pardal Jaan Tätte ja Marko Matvere hetkel ümber maailma purjetavad.

EAS alustab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu

EAS alustab 8. novembrist ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu. Uus toetusskeem asendab senikehtinud eksporditurunduse, välismessitoetuse ja ühisturunduse toetusskeeme. Sellega seoses lõpetatakse 7. novembril taotluste vastuvõtt eksporditurunduse, välismessi ja ühisturunduse toetusskeemide raames. Toetusskeemi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uue toetusskeemi kohaselt toetatakse ühis- ja individuaalprojektide raames välisturgudele suunatud turundustegevuste elluviimist, sh toodete või teenuste sihtturu nõuetega vastavusse viimist, tootenäidiste valmistamist ja tellimist, reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist, püsiekspositsioonide eksponeerimist, ettevõtete sihtturgudele suunatud veebilehe arendamist ja e-lahenduste väljatöötamist, brändide väljatöötamist ja kaubamärkide registreerimist sihtturul, sihtturgudele korraliste müügivisiitide ning turundusürituste korraldamist; välismessidel osalemist; sihtturu uuringute läbiviimist ning välisturgude teenuseosutajatelt nõustamisteenuste hankimist. Toetust oodatakse taotlema eelkõige suure kasvupotentsiaaliga eksportivaid ettevõtteid.

Uus toetusskeem soodustab kõrgema toetusmäära abil ka ettevõtete vaheliste ühistaotluste esitamist, mis aitaks näiteks ühe sektori ettevõtetel teha konkreetsete sihtturgude suunal ühisturundustegevusi.

„Kolme erineva eksporditoetuse määruse ühendamise vajaduse tingis nendes sisalduvate toetatavate tegevuste sisuline suur sarnasus ja kattuvus,“ kommenteeris EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas. „Muudetud kujul vastab määrus kindlasti enam klientide vajadustele ja võimaldab sisulisemat lähenemist. Seda eesmärki aitab täita ka taotlejate jaoks kohustuslikuks muudetud eelnõustamine, mille käigus EAS hindab ettevõtte ekspordiplaanide realistlikkust ning nende vastavust ettevõtte enda võimekusele ning üldisele turukonkurentsile,“ lisab Korjas.

Toetusmeetmete ühendamine likvideerib olukorra, kus sarnase sisuga toetusmeetmete vahel võis tulenevalt erineval ajahetkel sisseviidud muudatustest eksisteerida omavahelisi vastuolusid, mis teatud juhtudel võisid olla toetuse taotlejatele ja saajatele eksitavad. Samuti lõpeb olukord, kus toetatavate tegevuste osas esines määruste lõikes dubleerimist, mis raskendas taotlejate olukorda neile sobiva meetme valikul.

Suletavate skeemide raames on EAS toetanud 582 erinevat ekspordiprojekti kokku summas 418 miljonit krooni, sealhulgas 283 eksporditurunduse projekti 59 miljoni krooni ulatuses, 266 välismessi projekti 49 miljoni krooni ulatuses ning 33 ühisturunduse projekti 10 miljoni krooni ulatuses.