Juhan Parts pidas mõne nädala eest Viljandis „Sakala“ arvamusliidrite lõunasöögil kõne „Kuhu on maetud Euroopa rahapada“. Kõigil kuulajatel oli hea võimalus saada ülevaade sellest, kui palju ja mis eluvaldkondadesse on 2013. aastani eurotoetusi planeeritud ning kuidas aitab see kaasa Eesti arengule. Tegime sellest lühema kokkuvõtte ka Toetustasku lugejatele.
Perioodil 2007-2013 saab Eesti 53,3 miljardit krooni eurotoetusi, mis ministri sõnul on küll pool Eesti riigi aastasest eelarvest, kuid omab sellegipoolest märkimisväärset tähtsust riigi arengus terve perioodi vältel. Kui see summa aastate peale jagada, võib öelda, et Eesti saab igal aastal toetusi u 3% jagu SKPst.
Sisuliselt on eurotoetuste näol tegemist majanduse riigipoolse stimuleerimisega – raha pannakse majandusse märksa rohkem, kui maksudena välja võetakse, aidates samal ajal säilitada töökohti. Toetuste kasutusele võtmine on ministri sõnul toimunud kasvavas tempos, kuna esimestel aastatel on põhirõhk olnud ettevalmistustel. Tänaseks on väljamakseid tehtud 10,7 mld krooni ehk 16% kogu perioodiks mõeldud summast, mistõttu suurem osa toetustest on Eesti majandusse järgneva paari aastaga alles jõudmas. Kuhu see raha siis lõpuks jõuab?
- Veemajandus ja jäätmekäitlus (10 mld krooni);
- Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng (6 mld) – siia alla kuuluvad investeeringud näiteks koolidesse, lasteaedadesse, muuseumidesse ja muudesse turismiobjektidesse;
- Hariduse infrastruktuur (3,3 mld) – kutsekoolide investeeringud;
- Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuur (2,6 mld);
- Inimressursi arengukava (6 mld) – investeeritakse kõrgharidusse ja teadusesse ning u kolmandik otseselt tööturuga seotud ettevõtmistesse;
- Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud (8,2 mld) – investeeringud teedesse, sadamatesse, raudteesse ja lennujaamadesse;
- Investeeringud ettevõtete uuendus ja kasvuvõimesse (5,8 mld);
- Investeeringud teadus- ja arendustegevusse (4,8 mld).
Mõned näited, mis muutub Eestis nende investeeringute tagajärjel?
- Koolidesse, lasteaedadesse, kutsekoolidesse ja kõrgharidusse tehtavad investeeringud suhteliselt lühikese perioodi jooksul on suurimad Eesti ajaloos;
- Eestis tegutseb täna kaheksa ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud tehnoloogia arenduskeskust, mis keskenduvad uute tehnoloogiate arendamisele just ettevõtetele olulistes valdkondades;
- Eurotoetused annavad võimaluse võtta ette suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuris, nagu Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine Koseni, Mäo ümbersõit ning taasiseseisvumisaja suurimad investeeringud raudteesse.
