reede, 19. veebruar 2010
Uudised rongidest...
Kuldar ASist Elektriraudtee kirjutab:
Elektriraudtee jaoks algas see nädal suure ootusärevusega. Kätte jõudis aeg, mil pidid laekuma rongihanke pakkumused. Möödunud aasta juunis alanud hange oli jõudmas väga olulise verstapostini. Elektriraudtee ostab 18 uut elektrirongi Ühtekuuluvusfondi ning riigieelarvelise kaasfinantseeringu abil. Euroopa Komisjon kiitis jaanuaris juba heaks ka Elektriraudtee uute elektrirongide taotluse. 10 või isegi kuni 20 uut diiselrongi soetab Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga.
Esmaspäeva (15.02.) keskpäevaks olidki suured paberipakid pakkumustega jõudnud Elektriraudtee kontorisse. Pakkujaid oli kaks - Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A. ehk CAF ja Stadler Bussnang AG.
Pool tundi hiljem alanud koosolekul avati pakkumused. Kõik avamisel nõutavad dokumendid olid pakkumustes olemas ning kõik vajalikud numbrid (alates hinnast kuni rongi kiirenduseni) samuti.
Suur töö Elektriraudtee ja hindamiskomisjoni jaoks aga alles algab. Mõlemad pakkumused on vaja detailselt läbi töötada ning võrrelda hankel ette antud tehnilise kirjeldusega. Alles seejärel saab kindel olla, et pakkumustes kirjeldatud elektrirongid ja diiselrongid vastavad täpselt sellele, mida me oleme küsinud.
Kui pakkumused on vastavad, siis saame hindamiseks mõeldud numbrid tabelisse lüüa ning viimaselt realt vaadata kes pakkujatest siis ikkagi on teinud meile majanduslikult kõige soodsama ja parema pakkumuse. Hindamisele ei lähe ainult see, kui palju kellegi rong maksab. Kokku võetakse arvesse 15 erinevat kriteeriumit. Näiteks pakkumuse maksumus, rongide hoolduse- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarve, rongide müratase, soojusisolatsioon, rongide tarneaeg jne. Eesmärk on soetada Eesti riigile rongid, mis järgmise 30 aasta jooksul on reisijale mugavad kasutada ning maksumaksja jaoks soodsad ülal pidada.
Kui kõik läheb edasi plaanipäraselt, siis näeme uusi elektrironge meie raudteedel ringi vuramas juba kahe-kolme ja diiselronge nelja-viie aasta pärast.
Elektriraudtee jaoks algas see nädal suure ootusärevusega. Kätte jõudis aeg, mil pidid laekuma rongihanke pakkumused. Möödunud aasta juunis alanud hange oli jõudmas väga olulise verstapostini. Elektriraudtee ostab 18 uut elektrirongi Ühtekuuluvusfondi ning riigieelarvelise kaasfinantseeringu abil. Euroopa Komisjon kiitis jaanuaris juba heaks ka Elektriraudtee uute elektrirongide taotluse. 10 või isegi kuni 20 uut diiselrongi soetab Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga.
Esmaspäeva (15.02.) keskpäevaks olidki suured paberipakid pakkumustega jõudnud Elektriraudtee kontorisse. Pakkujaid oli kaks - Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A. ehk CAF ja Stadler Bussnang AG.
Pool tundi hiljem alanud koosolekul avati pakkumused. Kõik avamisel nõutavad dokumendid olid pakkumustes olemas ning kõik vajalikud numbrid (alates hinnast kuni rongi kiirenduseni) samuti.
Suur töö Elektriraudtee ja hindamiskomisjoni jaoks aga alles algab. Mõlemad pakkumused on vaja detailselt läbi töötada ning võrrelda hankel ette antud tehnilise kirjeldusega. Alles seejärel saab kindel olla, et pakkumustes kirjeldatud elektrirongid ja diiselrongid vastavad täpselt sellele, mida me oleme küsinud.
Kui pakkumused on vastavad, siis saame hindamiseks mõeldud numbrid tabelisse lüüa ning viimaselt realt vaadata kes pakkujatest siis ikkagi on teinud meile majanduslikult kõige soodsama ja parema pakkumuse. Hindamisele ei lähe ainult see, kui palju kellegi rong maksab. Kokku võetakse arvesse 15 erinevat kriteeriumit. Näiteks pakkumuse maksumus, rongide hoolduse- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarve, rongide müratase, soojusisolatsioon, rongide tarneaeg jne. Eesmärk on soetada Eesti riigile rongid, mis järgmise 30 aasta jooksul on reisijale mugavad kasutada ning maksumaksja jaoks soodsad ülal pidada.
Kui kõik läheb edasi plaanipäraselt, siis näeme uusi elektrironge meie raudteedel ringi vuramas juba kahe-kolme ja diiselronge nelja-viie aasta pärast.
Labels:
transpordilahendused
4 kommentaari:
Aga rööbasbussid?Eestis võiksid sõita ka ühevagunilised rööbasbussid tiheda intervalliga piirkondades,kus bussiühendus ja maanteedevõrk kehv.
Rööbasbusside soetamist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koos raudtee-ettevõtetega korduvalt arutatud ning leitud, et otstarbekam on üleval pidada üht tüüpi veeremit. Seega rööbasbusside soetamist praegu plaanis ei ole.
Kui te ükskord Leedusse Vilniusesse sattute siis proovige sõita Pesa 620m rööbasbussiga raudteejaamast lennujaama ning tagasi. Võiks nagu oma naaberriikidest eeskuju võtta, mitte omaette nurgas mingisugust jalgratast leiutama.
Rööbasbusside soetamist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis korduvalt arutanud koos raudtee-ettevõtetega ning oleme jätkuvalt leidnud, et otstarbekam on üleval pidada üht tüüpi veeremit. Seega praegusel hetkel rööbasbusside soetamist plaanis ei ole.
Postita kommentaar