Betoonehitis 2008 on MKM europrojekt

Hea meel on näha, et eurorahade eest Eestis valminud objektid-projektid ei ole mitte ainult vajalikud, vaid paistavad silma ka õnnestunud esteetilise lahendusega. Juba teist aastat järjest läks Aasta Betoonehitise tiitel Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektile - 2008 Aasta Betoonehitiseks valiti Tallinna lennujaama reisiterminal, mis tänaneks kannab Lennart Meri Tallinna lennujaama nime.

Reisiterminali ehitati 2006. aasta septembrist kuni 2008. aasta augustini. Eksperdid kiidavad hoonet kui head näidet betooni kasutusest. See oli ka suur tegur auhinna saamisel! Žürii liikmed tõid nimelt korduvalt välja ehituskvaliteeti ja betoonivalu silmapaistvust.

Foto allikas: IN Nomine

Betoonikonkursi põhieesmärgiks ongi betooni erinevate kasutusvõimaluste ja nägususe väljatoomine. Lennujaama reisiterminalis on betoon küll väga nähtaval kohal, tähelepanu tõmbavad suured betoonpinnad on Eestisse sisenedes lausa esimeseks asjaks, mida märgata.

Struktuurivahenditest (täpsemalt Ühtekuuluvusfond ja ka Tallinna Lennujaama kaasfinanstseering) rahastatud reisiterminali laiendusele lisaks viidi samaaegselt läbi ka teist projekti – rekonstrueeriti lennujaama lennuliikluse ala, nii et nüüd on lennujaamal pikemad ruleerimisalad, laiendatud perrooniala ja sadevee eelpuhasti.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt oli Tallinna lennujaama reisiterminali laienduse projektiga seotud transpordi investeeringute talituse juhataja Julia Bergstein, kelle sõnul on selline tähelepanu väga kena tunnustus. Täname Tallinna Lennujaama projekti meeskonda suurepärase töö eest.

Nagu juba mainitud, sai sel aastal europrojekt teistkordselt Aasta Betoonehitise tiitli. Eelmisel aastal peeti selle tiitli vääriliseks Puurmani kaarsilda (Aasta Betoonehitis 2007).

Foto autor Tiit Veermäe

"Hei hopsti!" ütles Karlsson. "Kas tohib natukeseks maanduda?"

Eesti regionaallennunduse taevas on muutumas oluliselt helgemaks ja lennatavamaks, sest minister Juhan Parts allkirjastas "Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade arendamise koondprojekti" rahastusotsuse, millega antakse nende lennujaamade arendamiseks Regionaalarengu Fondist 242 miljonit krooni.

Toetusest otseselt mõjutatud inimesed ja nende lähedased saavad tulevikus oma närvirakke oluliselt kokku hoida, sest projekti elluviimine muudab lennujaamasid ja lennuliiklust tervikuna kindlasti märgatavalt ohutumaks. Ma pole küll piloot, aga kujutan ette, et maandumine on kindlasti palju kergem, kui lennurada on veelgi paremas korras, piisavalt pikk, seda ümbritseb korralik valgustus ja lennukeskuse navigatsioonisüsteem ütleb mulle täpselt, kus olen ja miks. Ühesõnaga - lennuliiklus ja selle korraldamine hakkab toimuma nagu filmis – tuled, viled, "Roger" :). Hea on teada, et lisaks muule soetatakse ka lennukite hooldamiseks vajalikku tehnikat, mis garanteerib selle, et „raudlinnud“ ka homme taevas püsiksid.

Asjaosalised on olnud teotahet täis juba paar viimast aastat ning mõningate töödega alustati juba eelmisel aastal. Näiteks Ruhnu lennurada sai ilmastikukindla katte.

fotograaf Priit Kapsta

Ruhnu elu kajastava blogi (http://ruhnlane.blogspot.com/) kirjutaja Kaarli sõnul oli rajakatte paigaldamine igati tänuväärne sündmus.

Olgu tuul lõunast või põhjast, sadagu vihma või kõrvetagu päike, ikka on võimalik "natukeseks maanduda" :)

Töödega jõutakse kõikides lennujaamades lõpule paari aasta jooksul. Lisalugemist leiad AS Tallinna Lennujaama kodulehelt http://www.tallinn-airport.ee/aboutcompany/eurooparegionaalarengufondiprojektid .

Teistest transpordi projektidest võid lugeda siit: http://www.struktuurifondid.ee/?id=6454.

MKM euroraha väljamaksed nüüd reaalajas Toetustaskus

Heameel on teatada, et ülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi euroraha kasutamisest on nüüd nähtav reaalajas!

Vaatame kohe järele, kui palju euroraha MKM oma valdkondades 19. märtsi 2009 seisuga toetuse saajateni toimetanud on. Kokku on MKM kohustusi võtnud 2 892 796 879 (15%) krooni ulatuses ja väljamakseid oleme teinud 718 321 121 (3%) krooni eest.
Tõsi, väljamaksed protsentides väljendatuna ei ole eriti eesrindlikud. Kuid kordan siinkohal üle ühe oma varasema mõtte, et esimestel aastatel oleks paralleelselt hea vaadata ka kohustuste võtmise protsenti, mis praeguseks on heal tasemel. Rõhutan ka seda, et graafikud kajastavad ainult MKM valdkondi ja ei laiene kogu Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavale ning nähtavad on nii kogu 2007-2013 perioodi kui ka jooksva aasta numbrid.

Siiski tekib küsimus, millal väljamaksed jõuavad sellise tasemeni, et sellega oleks põhjust rahul olla. Praeguses kehvas majandusolukorras on euroraha kiire toetuse saajateni viimine kahtlemata kriitilise tähtsusega. Omalt poolt oleme selleks loonud tehnilise valmisoleku ning majanduse elavdamiseks nii ettevõtluse, transpordi kui ka infoühiskonna valdkondades oleme panustanud sellesse, et käesoleval ja järgmisel aastal oleks suurem osa eurorahast ettevõtjate konkreetsetele projektidele rahastamisotsustega jagatud. Sellega loome planeeritust suuremamahulisemad võimalused just käesolevatel rasketel aastatel lisavahendite taotlemiseks. Rahastamisotsusega saadud euroraha realiseerimine väljamakseteks sõltub suuresti toetuse saajatest, eriti sellest, kuidas õnnestub projekt ellu viia. Seega on põhjust oodata väljamaksete jõudmist rahuldavale tasemele ehk aasta pärast.

Kui võrdlevalt vaadata MKM valdkondades kohustuste võtmise ja väljamaksete taset, siis torkavad silma suhteliselt suured erinevused. Need erinevused on põhjustatud valdkondade erinevast elluviimise algusest ja süsteemist - avatud taotlemise, programmi või investeeringute kava alusel rakendatavate projektide puhul on siin erisusi. Jätan aga iga konkreetse valdkonna analüüsi kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise alusel edaspidiseks.

EASist saab toetust kogenud spetsialistide kaasamiseks ettevõttesse

Innovatsioonitalitusest Sille kirjutab:

Ettevõtetele on hea võimalus käivitada kõrge potentsiaaliga arenguprojekte, kaasates selleks suurte valdkondlike teadmiste ja rahvusvahelise kogemusega spetsialiste! Ettevõtete soov kaasata rahvusvahelise kogemusega spetsialisti või eksperti oma arendustegevustesse põrkub tihti arendustöötaja liiga kõrgesse palgasoovi. Et aidata kaasa uute arenguhüpete läbiviimisele ettevõtetes, saab EASi vahendusel katta valdkonna parimate spetsialistide Eestisse toomise kulusid. 2008. aasta detsembrist on EASis avatud uus toetusmeede "Arendustöötajate kaasamise toetus", mille raames on ettevõtetel võimalik saada toetust arendustöötaja värbamiseks. Toetus on mõeldud eelkõige teadlaste, inseneride, tootedisainerite ja rahvusvaheliste turundusjuhtide kaasamiseks, kes aitaksid ettevõttes käivitada uusi tegevusi/protsesse ning tekitada uut kompetentsi.

Toetusmeede võimaldab toetust taotleda arendustöötaja palgakulude katmiseks kuni 50% ulatuses ning maksimaalselt kolme aasta jooksul. Ühtlasi on võimalik toetust taotleda ka arendustöötaja värbamisega seotud kulude katmiseks, kas siis personaliotsinguteenuse kasutamise kulude või ettevõtte enda poolt läbiviidud värbamistegevusega seotud kulude katmiseks.

Toetust on võimalik taotleda kõikidel Eestis registreeritud ettevõtetel, olenemata suurusest. Arendustöötaja võib tulla nii Eestis kui ka välismaal tegutsevast ettevõttest ning ka teadus- ja arendusasutusest. Küll aga piirab toetusmeede arendustöötaja värbamist Eestis tegutsevast väike- ja keskmise suurusega ettevõttest, et vältida ettevõtete vahelist töötajate üleostmist.

Täpsemat infot toetuse taotlemise kohta leiab lingilt: http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2500&Itemid=1211

3 fondi, 3 meetme vormi, 3 rakenduskava ka

Ühe eelmise postituse kommentaaris juhtiti meie tähelepanu euroraha jagamise prioriteetide arusaamatusele ja poliitiliste eelistuste ebaselgusele. Või vähemalt ei ole kõike seda selgelt laiemale avalikkusele kommunikeeritud. Teen seda siin nii lühidalt kui võimalik.

Lihtne on meelde jätta, et euroraha jagatakse kolmest fondist (ERDF, ESF, ÜF) ja toetuse saajateni jõuavad toetused läbi kolme meetme vormi (avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi läbi). Olulisi strateegiadokumente on Eestis ka 3, mis justnimelt seavadki prioriteedid euroraha jagamisele käesoleval 2007-2013 perioodil.

Natuke keerulisem on pidada järge rakenduskavades toetatavatest MKM valdkondadest, sest meie vastutame oma haldusala piires kõigis kolmes rakenduskavas toodud sisuliste eesmärkide saavutamise eest. Aga ehk polegi nii oluline seda täpselt teada. Tähtsam oleks vast teada, mis valdkondade eest MKM üldiselt vastutab ja mis on nende valdkondade eesmärgid, siis on ka selgem, mis küsimustega meie poole pöörduda.

MKM tegevused rakenduskavades põhinevad siseriiklikel valdkondlikel arengukavadel, mis sisaldavad konkreetse valdkonna arengueelistusi. Nende eelistuste saavutamise võimendamiseks kasutataksegi euroraha ja seetõttu toetatakse kolmes rakenduskavas Eesti siseriikliku arengu seisukohalt olulisi tegevusi.

Toon siinkohal lühidalt meie valdkondade prioriteedid perioodiks 2007-2013:
Ettevõtluse ja innovatsiooni toetusmehhanismide eesmärk on aidata kaasa majanduse struktuursele muutmisele. Selle saavutamiseks toetatakse ettevõtete rahvusvahelistumise ja innovatsioonivõimekuse kasvu tagavaid tegevusi, toetatakse ka juhtide ja töötajate võimekuse arendamist. Ka ettevõtete omavahelise koostöö, kollektiivse teadmuse ning ressursside ühiskasutuse toetamisele suunatud tegevused aitavad kaasa majanduse struktuurimuudatustele. Lisaks kaasatakse välisinvestoreid uute tehnoloogiate juurutamisse. Muu hulgas toetatakse ka turismi ja loomemajanduse arendamist.

Transpordi investeeringuid tehakse eesmärgiga parandada rahvusvahelisi ja siseriiklikke ühendusi, et suureneksid võimalused suhelda heade transpordilahenduste läbi muu maailmaga ja paraneks kontakt Eesti erinevate regioonide vahel.

Infoühiskonna arendamise prioriteediks on luua inimestele ja ettevõtetele ligipääs internetile ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate lahendusi kasutatavate teenusteni.

Elamumajanduse arendamise tegevused on suunatud eelkõige sellele, et projektide tulemusena oleksid inimesed enam teadlikud energiasäästu võimalustest elamutes. Toetatakse ka kompleksseid renoveerimistöid kortermajades, et viimased oleksid energiat enam säästvad.

Kukruse - Jõhvi ehitus algas!

Transpordi investeeringute talitusest Juku raporteerib:

02. märts 2009 oli igale Eestis liiklejale päev, mida võib tähistada ristiga seinal – alustati eluliselt tähtsa Kukruse-Jõhvi teelõigu rekonstrueerimisel etappi, mille puhul on progress otseselt kõigile silmaga näha ja mis kindlasti laseb inimestel taaskord loota, et see projekt ka kunagi reaalselt valmis saab. Erinevatel põhjustel on ehitamise algus korduvalt edasi lükkunud, aga nagu Jumal ei loonud maailma ühe päevaga, ei saadud ka ehitamisele esimesel katsel hoogu sisse.

Praegu võib kindlalt väita, et päikesepaistelisel teise märtsi hommikul löödi „kopp maasse“ ja neoonsetes värvides vestidega ehitustöölisi koos vajaliku tehnikaga võib territooriumil asjaliku näoga asjalikke asju tehes näha üsna pikalt. Kohalikud elanikud võivad nendest muhedatest oma ala spetsialistidest hakata puudust tundma järgmise aasta oktoobri lõpus, sest selleks ajaks on plaanitud objekti ametlik valmimine.

Kümned ja sajad ehitustöölised alustavad oma tegevusega lõigu Kukruse poolsest otsast ja liiguvad Jõhvi suunas, jättes endast esmalt maha songermaad meenutava mudase trassi, mis hiljem moondub juba luksuslikuks I klassi maanteeks. Kui Jõhvi poolne osa trassist jääb samale kohale, kus jookseb praegu Tallinn-Narva maantee, siis Kukruse mäe juures läheb tee harjumuspärasega võrreldes mäest teisele poole.

Olgugi, et praegu veel mingeid eriti silmatorkavaid märke ehituse algusest näha ei ole, võtab ehitus järk-järgult hoogu juurde ja järgmistel nädalatel võib näha, kuidas hakkab kaduma nii vana teekate kui ka võsa olemasoleva tee piirkonnast.

Liikudes mööda nimetatud teelõiku, võib igaüks julgelt vaimusilmas kujutada, kuidas kohe-kohe sõidab ta ohtliku ja halva kattega kitsa tee asemel neljarealisel klaassiledal maanteel, kus kõik ristmikud on eritasandilised ja ohutuse tunne rinnus eelnevaga võrreldes on kasvanud kordades.

Infoühiskonna edendamiseks saab raha taotleda veebikeskkonnas

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus pani püsti infosüsteemi www.eesti.ee/projektijuhtimine, kus saab taotleda struktuuritoetusi infoühiskonna edendamise projektidele.

Näiteks 2008. aastal viidi enamus infoühiskonna projektide taotlemisest ja hindamisest läbi just selles keskkonnas. Pole vist vaja märkidagi, et selline infosüsteem muudab euroraha jagamise kiiremaks ja läbipaistvamaks.Väga hea ülevaate annab infosüsteemi interaktiivne juhend. Seega jääb üle vaid loota, et teistelgi valdkondadel on midagi selle infosüsteemi loomisest õppida.



Selleks, et olla kursis 2009. aastal toimuvate avatud taotlusvoorudega, tasub MTÜdel, STAtel, KOVdel, KOVide liitudel, riigiasutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel lähiajal kindlasti külastada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse avatud taotlusvoorude rubriiki.