Krediidikindlustusselts sai tegevusloa

Eelmisel nädalal sai tegevusloa Krediidikindlustusselts, mille ülesandeks saab olema lühiajaliste eksporditehingute tagamine Euroopa Liidu ja OECD riikide piires. Seni on KredExi vahendusel olnud võimalus eksporttehinguid garanteerida peamiselt väljaspool Euroopa Liidu ja OECD riike. Tegevusega alustab selts juba lähikuudel.

Krediidikindlustusselts aitab tagatiste pakkumisega ettevõtetel maandada ekspordiga seonduvaid riske ja annab võimaluse siseneda uutele turgudele. Vajadus sellise seltsi järele tulenes sellest, et finantskriisi tingimustes lõpetasid Eesti turul tegutsevad rahvusvahelised erakindlustajad oma tegevuse ekspordikindlustuse vallas ning ettevõtetel oli väga keeruline müüki välisriikidesse kindlustada. Lisaks oli seltsi rajamine vajalik seetõttu, et isegi erakindlustusseltside tagasi turule tulekul poleks nende teenused paljudele Eesti firmadele kättesaadavad.

Seltsi tegevus kuulub Riikliku ekspordi krediidikindlustuse programmi alla, mille tegevusmaht on 200 miljonit krooni. Krediidikindlustusseltsi tegevus katab sellest ca 100 miljonit krooni.

Maakondlike ajakirjanike seminar eurotoetuste teemal

Eile korraldasime Tallinnas maakondlike ajalehtede ajakirjanikele seminari, kus tutvustasime MKMi alla kuuluvaid eurotoetuste võimalusi regionaalsete piirkondade huvist lähtuvalt.

Päeva esimeses pooles rääkisid EASi ning KredExi esindajad EASi peamajas toetusvõimalustest kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühingutele ning maakondlike arenduskeskuste rollist üle Eesti. Suurt huvi pakkus ajakirjanikele alustavate ja tegutsevate ettevõtete toetusvõimalused, kuid eriti hingelähedane tundus külalistele olevat maaturismi edendamise võimalused. Visitestonia.com’i kohta jätkus küsimusi rohkemgi, kui ajagraafik meil neile vastata lubas. KredExi abil selgitasime eurotoetuste võimalusi laenukäenduste, laenude ja eksporditagatiste osas.

Päeva teises pooles sõitsime Teletorni, kus ajakirjanikud kohtusid minister Juhan Partsiga. Koos tehti ring peale vaateplatvormile, millele järgnes tunniajaline vestlus eurotoetuste teemal.
Pärast ministrit jätkasime transpordi, sh rongide, maanteede, merenduse ja lennunduse lainel. Nendelgi teemal oli ajakirjanike huvi oodatavalt suur ning küsimusi tuli mitmete transpordiinvesteeringute kohta.

Teletorni külastades oleks aga patt sealt lahkuda DigiTVst rääkimata. Parim inimene sellel teemal ettekannet tegema on muidugi Jüri Pihel, kes meie kutse ka heal meelel vastu võttis. Ettekandele tagantjärele mõeldes pole vist palju inimesi, kes oskaks isegi raadiolained huvitavaks rääkida.

Euroopa päev

Lisaks emadepäevale oli nädalavahetusel ka Euroopa päev ning seda tähistas loomulikult ka Toetustasku.
Tähtsale päevale kohaselt olime terve päeva Tammsaare pargis – seda korda koos teiste euroraha valdkondadega. Jagasime möödujatele infot ja õhupalle : ), osalesime Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse poolt organiseeritud „Päevaga läbi Euroopa“ mängus, viisime läbi viktoriine ja loosisime auhindasid.
Huvi meie telgi vastu oli märkimisväärne, eriti suureks läks see muidugi igal täistunnil kui avasime viktoriini uue vooru. Algul kartsime, et keegi ei viitsi hakata kolmele küsimusele vastama, kuid tegelikkuses oli väga meeldiv vaadata, et inimesed küsimustele vastuseid otsides päris hoolega plakateid ja infomaterjale uurisid.

Siinkohal toon küsimused ka siis välja – vastused jäävad igaühele ise nuputada:

1. Tänu Eurotoetustele on Eestis ... töökohta rohkem.
2. Iga neljanda eestimaalase kraanist tuleb tänu eurotoetustele ...
3. Kui palju eurotoetust on Eesti kokku saanud?

Lisaks sai eurotoetuste telgi poolt igal täistunnil auhinna 1 nutikas publikuliige, kuna küsisime lavalt pisut keerukamaid küsimusi. Auhinnad olid päris head: näiteks Toila SPA ja Vihula Mõisa kinkekaardid on küll kevadväsimuse vastu igati sobivad ja loodame, et võitjad naudivad juba peagi terviserõõme neis toetust saanud puhkekeskustes.
Siia lõppu panen veelkord kirja ka meie selle korra loosungid:

EUROTOETUSED

MAJANDUSES:
· Üle 1300 uue ettevõtte
· Üle 30 000 töökoha rohkem
· 66 turismiobjekti
· Ligi 300 km asfaltteed
· 113 500 konkurentsivõimelisemat inimest tööturul

HARIDUSES:
· Üle 50 000 koolitatud e-teenuste kasutaja
· 133 koolis ja lasteaias paremad õpitingimused
· 30 kutseõppeasutuses paremad õpitingimused
· Üle 70 000 m² kaasaegsemat töö- ja õpperuumi teaduse arenguks

KESKKONNAS:
· Iga neljas eestimaalane saab kraanist puhtamat joogivett
· 17 keskkonnale ohutumat prügilat.

Päris head tulemused, kas pole? Ja tuleb veel juurde ka!

Koolitusosakutest

4. juunist lõpetab EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmise. Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavad koolitusosakud on mõeldud tööalase täiendkoolituse ostmiseks ning nende eesmärgiks on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenustele.

MKM ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago sõnul ei tähenda koolitusosakute taotluste vastuvõtmise lõpetamine, et edaspidi puuduks ettevõtjatel võimalus eurotoetuste abil end tööalaselt täiendada. „Koolitused on mikro- ja väikeettevõtete kasvuks hädavajalikud ning seetõttu oleme koos EAS-ga välja töötamas uut ja täiendatud koolitusprogrammi,“ lisas ta. Milliseks uue programmi sisu täpselt kujuneb, on Kattago sõnul veel hetkel vara rääkida, sest arutelud on pooleli.

Juuni alguseni avatud koolitusosakute abil saavad mikro- ja väikeettevõtted hankida koolitusteenust riiklikelt koolitusasutustelt ja koolitusfirmadelt, kes on kantud teenusepakkujate nimekirja. Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 krooni ühe toetusesaaja kohta aasta jooksul.

Kokku on üheksa kuuga laekunud 1348 koolitusosaku taotlust mahus 16,6 mln krooni, millest rahuldava otsuse said 967 taotlust mahus 11,9 mln krooni.