tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

reede, 26. märts 2010

Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine 2010. aastal

Jätkuna eelmisel nädalal toimunud Infoühiskonna konverentsile tutvustame nüüd veidi lähemalt põnevamaid tegevusi, mida oleme planeerinud käesolevaks aastaks Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi raames.

Inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste suurendamiseks oleme selleks aastaks planeerinud:

  • Riigiportaali http://www.eesti.ee/ teavituskampaania jätku, mille eesmärgiks on tõsta potentsiaalsete kasutajate teadlikkust nii portaali olemasolust kui ka selle pakutavatest võimalustest tavakodaniku ja ettevõtja vaatevinklist.
  • 3-4 tulevikuseminari, mille eesmärk on tekitada diskussioone uute infoühiskonnaalaste teemade üle.
  • Avaliku- ja erasektori IT-spetsialistidele mõeldud infopäevad ja koolitused, et tõsta teadlikkust küberohtudest ja üldist turvateadlikkust.
  • Konkursi „Parim sisuteenus“ (World Summit Award) Eesti eelvoor. Loe eelmise aasta konkursi kohta täpsemalt siit.
Sellel aastal juba tehtust võiks teadmiste ja oskuste edendamise vallas välja tuua lisaks eelmisel nädalal toimunud Infoühiskonna konverentsile ka avaliku sektori esindajatele, ettevõtjatele, poliitika kujundajatele ning arvamusliidritele suunatud „E-Riigi Teatri“. Juhtimisteatri eesmärk oli läbi näitlike olukordade ja selgituste anda mõtteainet, kuidas aitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia muuta avalikke teenuseid efektiivsemaks ning motiveerida rohkem ja paremaid e-lahendusi välja töötama.

Avalike teenuste arendamise raames on meil sel aastal plaanis viia läbi mitmeid uuringuid, mis annavad meile ülevaate, kui teadlikud ja rahul on tavakodanikud ja ettevõtjad avaliku sektori e-teenustega ning kuidas tõhustada digitaalset dokumenditööd. Tänu uuringutele on meil võimalik välja selgitada e-teenuste tugevad ja nõrgad küljed, millega edaspidistes arenguplaanides arvestada saaksime.

Riigi infosüsteemide paremaks koostoimimiseks on 2010. aastal plaanis paika panna ühtne avaliku sektori veebide raamistik. Selle eesmärgiks on muuta avaliku sektori veebid arusaadavamaks tavalugejale ning aidata kasutajal kiiremini ja lihtsamini leida talle vajaliku infot ja teenuseid. Ühtne veebide raamistik vähendab ka asutuste veebide loomise ja arendamise kulusid.

Vaba tarkvara raamistiku versiooni 1.0 vormistamiseks ja avalikustamiseks on plaanis luua võrgustik vaba tarkvara kasutajatest ja arendajatest. Vaba tarkvara reeglid näevad ette, et see oleks kättesaadavad kõigile ning selleks, et Eesti avaliku sektori vaba tarkvara oleks samuti kõigile kättesaadav, oleme otsustanud need registreerida üle-Euroopalises vaba tarkvara portaalis osor.eu.

Üheks meie eesmärgiks on, et ID-kaart, Mobiil-ID ning digitaalne tempel võetaks laiemalt kasutusele ka erasektori poolt pakutavates teenustes. Selleks on meil 2010. aastal plaanis ette valmistada vastavad juhendid, millesse koondame kogu vajaliku informatsioon ID võimalustest ja kasulikkusest koos juhistega, kuidas ID lahendusi kõige paremini ettevõttes kasutusele võtta.

Kõikide ürituste ja koolituste kohta kirjutame juba põhjalikumalt siin Toetustaskus siis, kui aeg on kätte jõudmas.

reede, 19. märts 2010

Infoühiskonna konverents 2010

Sel nädalal, 17. märtsil toimus KUMUs Infoühiskonna konverents 2010. Juba traditsiooniliseks saanud igaaastane MKMi üritus toimus tänavu viiendat korda. Sellel aastal olid peateemadena fookuses:

· roheline IT ning
· avaliku sektori roll sotsiaalses meedias.

Rohelise majanduse ning IT edendamise olulisuse tõid välja nii konverentsi avakõne pidanud minister Juhan Parts kui ka ürituse peaesineja Graham Vickery OECD-st. „Toetamaks rohelist IT-d ja ka teisi ökoloogiliselt tõhusaid projekte, plaanime eraldada innovatsiooniosakute toetusmeetme eelarvest miljon krooni,“ sõnas minister. „Loodame antud valdkonnas näha 20 pilootprojekti, mis võiks olla eeskujuks ja innustuseks teistele. Seega rohelised projektid on juba täna teretulnud ning täpsemat infot selle kohta saab EASist,“ lisas Parts.
Sellest miljonist räägime Toetustaskus juba varsti pikemalt.

Konverentsi selle aasta peaesineja OECD internetimajanduse programmidirektori Graham Vickery ettekandest jäi kõlama mõte, et lisaks olemasolevate arendamisele on vaja luua ka UUSI rohelisi IT tooteid ja teenuseid. Teise esineja - Microlinki arendusjuhi Märt Ridala sõnul tekitab IT valdkond täna 2-2,5% kogu maailma süsihappegaasist, mistõttu näeb ta ITl suurt potentsiaali anda omapoolne panus ka ülejäänud 98% CO² vähendamisse rakendades ITd arukalt mujalgi eluvaldkondades.

Toetustasku meeskonnale olulise teemana arutleti konverentsil ka avaliku sektori rolli sotsiaalses meedias. Linnar Viigi juhitud paneelis leiti ühiselt, et organisatsiooni presenteerimise asemel peaks sotsiaalmeedia olema koht suhtlemiseks ja informeerimiseks. Küll aga jäi lahtiseks ametniku roll suhtluskeskkondades – kas ametnik võib oma nime ja kontoga esineda kui eraisik või jääb ta ametnikuks igal ajahetkel. Igal juhul jõuti otsusele, et sotsiaalmeedia on ametnikule üks võimalus sihtrühmaga vähemformaalsemaks suhtluseks ka siis, kui ta esindab tööandjat. Omalt poolt püüame seda mõtet Toetustaskus siis edasi kanda.

kolmapäev, 10. märts 2010