Käesoleva aasta kümne kuuga on KredEx käendanud 375 ettevõtte finantskohustusi summas 40 mln eurot, mis on ettevõtetel võimaldanud oma äritegevuse arendamiseks kaasata pankadest laene, liisingut ja pangagarantiisid summas 75 mln eurot.
Toetatud ettevõtetes töötab kokku 7300 töötajat ning täiendava finantseerimise tulemusena luuakse 567 uut töökohta.
Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on KredExi poolt toetatud ettevõtete arv suurenenud 14%. Samas on väljastatud käenduste rahaline maht vähenenud 21% ning käenduse toel kaasatud finantseerimise summa 14%. See näitab, et käesoleval aastal KredExi poolt käendatud projektid jäävad keskmise summa poolest möödunud aastale alla, kuid arvuliselt on saanud abi rohkem ettevõtteid.
KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on võrreldes eelnevate aastatega pangad hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka väikeettevõtetele ning seetõttu vajatakse nende rahastamisel varasemast enam ka KredExi käendust.
Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2166 ettevõtte finantskohustusi summas 286 mln eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 557 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 56 000 töötajat ning toetatud projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt 9000 uut töökohta.
KredExi täiendav käendus on mõeldud jätkusuutlikele ja arenevatele ettevõtetele, kellel puudub pangalaenu saamiseks piisav tagatis või on liialt lühike krediidiajalugu. KredEx tagab kuni 75% Eestis tegutseva kommertspanga poolt väljastatava laenu, liisingu või pangagarantii jäägist.
KredExi toetusmeetmeid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist.
reede, 11. november 2011
Väikeettevõtetel parem ligipääs laenurahale
neljapäev, 20. oktoober 2011
Eesti saab jätkata mahukate transpordiinvesteeringutega
Kolmapäeval avaldatud Euroopa Komisjoni transpordi infrastruktuuripakett annab Eestile head võimalused jätkata suurte transpordiinvesteeringutega.
„Komisjon avaldas tervikliku nägemuse Euroopa transpordikoridoridest ja selle pikaajalisest finantseerimiskavast ja Eesti kindlasti toetab seda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „See on eriti oluline perifeerse asukohaga riikidele, kelle füüsiline ühendamine Euroopaga on endiselt käimas,“ lisas ta.
Samuti toetab Eesti Europa komisjoni lähenemist, millega loodi eraldi kogu Euroopa infrastruktuuri pudelikaelu hindav ja neid kõrvaldada püüdev „Euroopa ühendamise“ (Connecting Europe) rahastu.
Komisjoni kavas on olulisel kohal Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi multimodaalne transpordikoridor, mis võimaldab Eestil saada toetust kiirrongiühenduse (Rail Baltic) rajamiseks Euroopasse. Uue raudtee rajamine võimaldab tulevikus reisida maismaatransporti kasutades Tallinnast Poola piirini nelja ja Varssavisse kuue tunniga.
Samuti on sellest rahastust võimalik finantseerida Tartu-Koidula raudteelõigu kaasajastamist. Lisaks saab Eesti võimaluse rahastada sadamate ning Tallinna lennujaama transpordi arendamist.
Kokku on aastatel 2014-2020 Euroopa Ühendamise Rahastu maht transpordile 31,7 miljardit eurot, millest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist.
neljapäev, 13. oktoober 2011
Infoühiskonna aastaraamat
"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muutumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeliseks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline," ütles minister Juhan Parts kahe nädala eest avaldatud "Infoühiskonna aastaraamat 2010" eessõnas.
Sellest, kuidas arendatakse kasutajasõbralikke e-teenuseid, avaliku sektorit isikukesksemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, suurendatakse ühiskonna osalusvõimalusi jpt huvitavatest teemadest on võimalik nüüd lugeda ka Infoühiskonna aastaraamatu veebipõhisest väljaandest eesti ja inglise keeles.
Infoühiskonna aastaraamat ilmub selle nime all teist korda. Aastatel 2001-2008 anti välja aastaraamatuid "IT avalikus halduses" ning 1996-2000 "Infotehnoloogia haldusjuhtimises". Kõigi nende väljaannetega on võimalik tutvuda MKMi riigi infosüsteemide osakonna RISO kodulehel.
Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Aastaraamatute väljaandmist rahastab ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Sellest, kuidas arendatakse kasutajasõbralikke e-teenuseid, avaliku sektorit isikukesksemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, suurendatakse ühiskonna osalusvõimalusi jpt huvitavatest teemadest on võimalik nüüd lugeda ka Infoühiskonna aastaraamatu veebipõhisest väljaandest eesti ja inglise keeles.
Infoühiskonna aastaraamat ilmub selle nime all teist korda. Aastatel 2001-2008 anti välja aastaraamatuid "IT avalikus halduses" ning 1996-2000 "Infotehnoloogia haldusjuhtimises". Kõigi nende väljaannetega on võimalik tutvuda MKMi riigi infosüsteemide osakonna RISO kodulehel.
Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Aastaraamatute väljaandmist rahastab ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist.
reede, 7. oktoober 2011
Uue perioodi ettevalmistused
Valitsus volitas sel nädalal rahandusministeeriumi alustama perioodi 2014–2020 välisvahendite kasutamise ettevalmistusega. Uue perioodi eurotoetuste eeldatav maht on kokku 4,05 miljardit eurot (üle 63 miljardi krooni). Käesoleval perioodil 2007-2013 on Eestil kasutada 3,4 miljardit eurot (53,3 miljardit krooni).
Praegune prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik rahade maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik.
Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.
Etteruttavalt võib öelda, et uuel perioodil on Eestis eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus.
2014-2020 perioodil on võimalik kasutada 5 fondi rahasid:
- Euroopa Regionaalarengu Fond
- Euroopa Sotsiaalfond
- Ühtekuuluvusfond
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
- Euroopa Kalandusfond
Praegune prognoos põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, kuid läbirääkimised liikmesriikide vahel on alles algamas. Lõplik rahade maht selgub 2012. aasta lõpus, kui kiidetakse heaks Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveraamistik.
Eesti sõlmib Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe, milles lepitakse kokku uue perioodi euroraha kasutamise eesmärgid, vahendite maht, tingimused ja kasutamise korraldus.
Etteruttavalt võib öelda, et uuel perioodil on Eestis eurorahade kasutamisel kavas keskenduda väiksemale hulgale prioriteetsematele valdkondadele, et vahendeid koondades saaksid need suurema arengutõuke. Uue perioodi investeeringute puhul on oluline nende pikaajaline mõju, edasine ulatuslik kasutus ja tasuvus.
2014-2020 perioodil on võimalik kasutada 5 fondi rahasid:
- Euroopa Regionaalarengu Fond
- Euroopa Sotsiaalfond
- Ühtekuuluvusfond
- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
- Euroopa Kalandusfond
reede, 30. september 2011
Selle nädala fookuses olid konverentsid
Sel nädalal toimus struktuurifondide toetusel kolm huvitavat konverentsi e-valitsuse, infoühiskonna ja turismi teemadel.
ÜRO egiidi all peetud ICEGOV (International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance) konverents tõi 26.-28.09 Tallinnasse üle 500 külastaja rohkem kui 60 riigist. Rahvusvahelise e-valitsuste konverentsi põhirõhk oli sel aastal avatud valitsemisel ja sellega seonduval infovabadusel, avaliku teabe ja selle taaskasutusega seotud probleemidel ning valitsemise läbipaistvuse suurendamisel. Kogu ürituse vältel toimusid ka e-Eesti sessioonid, kus analüüsiti e-Eesti seniste edusammude põhjuseid, anti väliskülalistele ülevaade e-teenustest nii inimese kui ettevõtte vaatevinklist ja juureldi e-kaasamise hetkeseisu üle. Üritus toimus viiendat korda ning varasemalt on konverentsi võõrustanud Macao, Kairo, Bogota ja Beijing. Konverentsi seeriakorraldaja on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus; Eestis oli ürituse põhikorraldaja e-Riigi Akadeemia ning selle läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Euroopa Regionaalfondist Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).
Kolmepäevane rahvusvaheline e-valitsuste konverents sai jätku neljapäeval, kui toimus Infoühiskonna konverents. Selle aasta teemaks oli „Õigus luua, õigus tarbida“. Konverents keskendus tänavu autoriõigustele digiajastul, mille raames arutleti digitaalse sisu kasutamisega seonduvate õiguste, kohustuste ja võimaluste üle muutunud tehnoloogiliste võimaluste maailmas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas konverentsi koostöös Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Konverents toimus EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Neljapäeval toimus ka VI rahvusvaheline turismikonverents „Eesti turism muutuste keerises: võimalused, uuendused, eristumine“. Konverentsil püüti leida vastuseid ja arutleda küsimuste üle, kuidas edasi minna, millised on võimalused, uuendused, kuidas eristuda, millised on turismi arengusuunad nüüd ja 2020, kuidas mõjutab tehnoloogia areng turismitööstust, kuidas on muutunud meie kliendid, mis saab reisibüroodest, kuidas mõjutab praegune majandusseis eesti tarbija käitumist, kuhu suundub eesti turism, kas innovatsioon aitab ellu jääda ning kuidas panna uus meedia parimal viisil enda kasuks tööle? Konverentsile olid oodatud kõik turismiga tegelejad, kes on huvitatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisest, hea maine kujundamisest ning Eesti turismi arendamisest. Konverentsi korraldasid Eesti Turismifirmade Liit, EAS Turismiarenduskeskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
ÜRO egiidi all peetud ICEGOV (International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance) konverents tõi 26.-28.09 Tallinnasse üle 500 külastaja rohkem kui 60 riigist. Rahvusvahelise e-valitsuste konverentsi põhirõhk oli sel aastal avatud valitsemisel ja sellega seonduval infovabadusel, avaliku teabe ja selle taaskasutusega seotud probleemidel ning valitsemise läbipaistvuse suurendamisel. Kogu ürituse vältel toimusid ka e-Eesti sessioonid, kus analüüsiti e-Eesti seniste edusammude põhjuseid, anti väliskülalistele ülevaade e-teenustest nii inimese kui ettevõtte vaatevinklist ja juureldi e-kaasamise hetkeseisu üle. Üritus toimus viiendat korda ning varasemalt on konverentsi võõrustanud Macao, Kairo, Bogota ja Beijing. Konverentsi seeriakorraldaja on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus; Eestis oli ürituse põhikorraldaja e-Riigi Akadeemia ning selle läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Euroopa Regionaalfondist Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).
Kolmepäevane rahvusvaheline e-valitsuste konverents sai jätku neljapäeval, kui toimus Infoühiskonna konverents. Selle aasta teemaks oli „Õigus luua, õigus tarbida“. Konverents keskendus tänavu autoriõigustele digiajastul, mille raames arutleti digitaalse sisu kasutamisega seonduvate õiguste, kohustuste ja võimaluste üle muutunud tehnoloogiliste võimaluste maailmas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldas konverentsi koostöös Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga. Konverents toimus EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Neljapäeval toimus ka VI rahvusvaheline turismikonverents „Eesti turism muutuste keerises: võimalused, uuendused, eristumine“. Konverentsil püüti leida vastuseid ja arutleda küsimuste üle, kuidas edasi minna, millised on võimalused, uuendused, kuidas eristuda, millised on turismi arengusuunad nüüd ja 2020, kuidas mõjutab tehnoloogia areng turismitööstust, kuidas on muutunud meie kliendid, mis saab reisibüroodest, kuidas mõjutab praegune majandusseis eesti tarbija käitumist, kuhu suundub eesti turism, kas innovatsioon aitab ellu jääda ning kuidas panna uus meedia parimal viisil enda kasuks tööle? Konverentsile olid oodatud kõik turismiga tegelejad, kes on huvitatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisest, hea maine kujundamisest ning Eesti turismi arendamisest. Konverentsi korraldasid Eesti Turismifirmade Liit, EAS Turismiarenduskeskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Sotsiaalfond.
reede, 23. september 2011
Jälgi uute reisirongide valmimist
Nüüdsest on võimalik jälgida uute reisirongide ehitust Elektriraudtee kodulehel. Esimesed Eesti Stadler FLIRT rongikered peaksid valmima juba käesoleva aasta lõpuks.
Uudiseid ja pilte reisirongide erinevate ehitusetappide kohta on võimalik vaadata aadressilt uus.elektriraudtee.ee/teated. Elektriraudtee hinnangul on ehitusprotsess kulgemas plaanipäraselt ning lähinädalatel alustatakse Stadleri tehases Eesti rongide keredetailide valmistamiseks.
Stadler Bussnang AG ehitab Eestile kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi kogumaksumusega 80 miljonit eurot. 85% sellest rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Lisaks võtab Elektriraudtee kapitalirendile Stadler Bussnang AG-lt kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.
Uudiseid ja pilte reisirongide erinevate ehitusetappide kohta on võimalik vaadata aadressilt uus.elektriraudtee.ee/teated. Elektriraudtee hinnangul on ehitusprotsess kulgemas plaanipäraselt ning lähinädalatel alustatakse Stadleri tehases Eesti rongide keredetailide valmistamiseks.
Stadler Bussnang AG ehitab Eestile kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi kogumaksumusega 80 miljonit eurot. 85% sellest rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Lisaks võtab Elektriraudtee kapitalirendile Stadler Bussnang AG-lt kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.
esmaspäev, 5. september 2011
Pärnu ümbersõidu rajavad Lemminkäinen, TREF ja Teede REV-2
Reedel, 2. septembril allkirjastas Maanteeamet 27,2 miljoni eurose lepingu konsortsiumiga Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF ja AS Teede REV-2 Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ja Läänepoolse ühendustee lõpuniehitamiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta oktoober.
Lepingu järgi on konsortsiumi ülesanne lõpetada ehitustööd Tallinna maantee ja Ehitajate tee 5,8 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul, läänepoolsel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahelisel 2,8 kilomeetri pikkusel kaherajalisel teelõigul ja Lihula maantee 0,9 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul. Lisaks on lepingupartneri ülesandeks lõpetada 2,9 kilomeetrit kogujateid, üheksa kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, viis jalg- ja jalgrattatunnelit, 2,5 kilomeetrit müratõkkeid ning kommunikatsioonid.
Lepingu raames ehitatakse lisaks üks kilomeeter ristuvaid teid koos ringristmikega, kaks jalg- ja jalgrattatunnelit, kommunikatsioonid ning uus 70 meetri pikkune sild üle Sauga jõe. Sellega seoses rajatakse veel 0,2 kilomeetri ulatuses müratõkkeid ning 4,2 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid.
Lepingu kogumaksumus on 27,2 miljonit eurot, millest 80% rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.
Lepingu järgi on konsortsiumi ülesanne lõpetada ehitustööd Tallinna maantee ja Ehitajate tee 5,8 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul, läänepoolsel Tallinna maantee ja Lihula maantee vahelisel 2,8 kilomeetri pikkusel kaherajalisel teelõigul ja Lihula maantee 0,9 kilomeetri pikkusel neljarajalisel eraldusribaga teelõigul. Lisaks on lepingupartneri ülesandeks lõpetada 2,9 kilomeetrit kogujateid, üheksa kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, viis jalg- ja jalgrattatunnelit, 2,5 kilomeetrit müratõkkeid ning kommunikatsioonid.
Lepingu raames ehitatakse lisaks üks kilomeeter ristuvaid teid koos ringristmikega, kaks jalg- ja jalgrattatunnelit, kommunikatsioonid ning uus 70 meetri pikkune sild üle Sauga jõe. Sellega seoses rajatakse veel 0,2 kilomeetri ulatuses müratõkkeid ning 4,2 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid.
Lepingu kogumaksumus on 27,2 miljonit eurot, millest 80% rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.
neljapäev, 1. september 2011
EstWin nüüdsest kõikides Eesti linnades
24. augustil ühendati võrku Antslani ulatuv EstWini kaabel, mille tulemusena on ülikiire internetiühendusega liidetud kõik Eesti linnad. Ühenduse kiirust esitleti videokõnega Tallinnasse, kust Antsla elanikke tervitas Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
EstWin projekti raames luuakse maa- ja linnapiirkondades väljaspool linnu kõikidele soovijatele võimaluse liituda kiire, kuni 100 megabitti sekundis internetiga. Võrk ehitatakse välja arvestusega, et Interneti ühenduspunkt ei saaks ühestki Eesti majapidamisest olla kaugemal kui 1,5 kilomeetrit. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu interneti inimesteni toomiseks. Uue põlvkonna lairibavõrguga saavad liituda nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted ja asutused.
Antsla linnaga EstWini projekt aga veel ei lõpe. Käesoleva aasta lõpuks planeeritakse valmis ehitada 1200 kilomeetrit ja 2012. aasta lõpuks 2500 kilomeetrit. Kokku on eesmärk aastaks 2015 Eestis välja ehitada 6500 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit.
EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb projekt maksma 96 miljonit eurot. Kogu projekt on aga oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist.
Projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) juhataja Olav Harjo hinnangul kujuneda üle 320 miljoni euro. ELASA on loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel projekti EstWin elluviimiseks koos juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtetega (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS).
EstWin projekti raames luuakse maa- ja linnapiirkondades väljaspool linnu kõikidele soovijatele võimaluse liituda kiire, kuni 100 megabitti sekundis internetiga. Võrk ehitatakse välja arvestusega, et Interneti ühenduspunkt ei saaks ühestki Eesti majapidamisest olla kaugemal kui 1,5 kilomeetrit. Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu interneti inimesteni toomiseks. Uue põlvkonna lairibavõrguga saavad liituda nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted ja asutused.
Antsla linnaga EstWini projekt aga veel ei lõpe. Käesoleva aasta lõpuks planeeritakse valmis ehitada 1200 kilomeetrit ja 2012. aasta lõpuks 2500 kilomeetrit. Kokku on eesmärk aastaks 2015 Eestis välja ehitada 6500 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit.
EstWin projekti rahastatakse koostöös kolme ministeeriumi, erasektori ning Euroopa Regionaalarengu Fondiga ning hinnanguliselt läheb projekt maksma 96 miljonit eurot. Kogu projekt on aga oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist.
Projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks võib Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA) juhataja Olav Harjo hinnangul kujuneda üle 320 miljoni euro. ELASA on loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel projekti EstWin elluviimiseks koos juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtetega (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS).
neljapäev, 18. august 2011
Eesti eurotoetuste väljamaksmisel esikohal
Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti 1. juuli seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt 29,3 protsendiga esimesel kohal, meile järgnevad Leedu 27,6 protsendiga ja Iirimaa 25,6 protsendiga.
Käesolevaks aastaks planeeritud välisvahendite 969,5 miljoni eurosest kogumahust on poole aastaga kasutatud 31,1 protsenti ehk 301,8 miljonit eurot. Absoluutmahus on sel aastal väljamaksed eelneva aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 17,9 miljoni euro võrra.
Rahandusministeerium prognoosib välisvahendite väljamakseid 2011. aasta lõpuks vahemikus 850–900 miljonit eurot, mis on ligikaudu 87-92 protsenti planeeritust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välisvahenditest ära kasutanud 42% ehk 519 miljonit eurot. Enim on protsentuaalselt välisvahenditest ära kasutanud siseministeerium 64,5% ehk 6,4 miljoni euro ulatuses. Kõige vähem on eelarvest täitnud keskonnaministeerium, välisvahenditest on ministeerium ära kasutanud 15,2 protsenti ehk 24 miljonit eurot.
Vaadates programmiperioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamist tervikuna on 2011. aasta teise kvartali lõpu seisuga väljamakstud 32 protsendi ja projekte heakskiidetud 80 protsendi ulatuses perioodiks määratud 3,4 miljardist eurost.
Käesolevaks aastaks planeeritud välisvahendite 969,5 miljoni eurosest kogumahust on poole aastaga kasutatud 31,1 protsenti ehk 301,8 miljonit eurot. Absoluutmahus on sel aastal väljamaksed eelneva aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 17,9 miljoni euro võrra.
Rahandusministeerium prognoosib välisvahendite väljamakseid 2011. aasta lõpuks vahemikus 850–900 miljonit eurot, mis on ligikaudu 87-92 protsenti planeeritust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välisvahenditest ära kasutanud 42% ehk 519 miljonit eurot. Enim on protsentuaalselt välisvahenditest ära kasutanud siseministeerium 64,5% ehk 6,4 miljoni euro ulatuses. Kõige vähem on eelarvest täitnud keskonnaministeerium, välisvahenditest on ministeerium ära kasutanud 15,2 protsenti ehk 24 miljonit eurot.
Vaadates programmiperioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamist tervikuna on 2011. aasta teise kvartali lõpu seisuga väljamakstud 32 protsendi ja projekte heakskiidetud 80 protsendi ulatuses perioodiks määratud 3,4 miljardist eurost.
teisipäev, 16. august 2011
Avati rekonstrueeritud Liiapeksi-Loobu teelõik
Esmaspäeval avati Liiapeksi-Loobu 20,3 kilomeetri pikkune teelõik. Tallinna-Narva maanteel rekonstrueeriti parempoolne teelõik kilomeetritel 50,3-70,6.
Vastavalt ehitusprojektile paigaldati kogu lõigu ulatuses kolmekihiline asfaltbetoonkate. 1,9-kilomeetrisel lõigul ehitati välja täiesti uus muldkeha, 10 kilomeetri ulatuses ehitati olemasolevale muldele uus graniitkillustikust alus ja uued asfaldikihid. 8,4-kilomeetrisel lõigul teostati olemasoleva asfaltkatte tasandusfreesimine, külmakerkeliste tsoonide armeerimine metallvõrguga, misjärel toimus antud lõigul uute asfaldikihtide paigaldus. Pealmist asfaltbetooni kihti paigaldati objektile ca 250 000 m2 ja graniitkillustikalust ca 165 000 m2.
Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 121,8 miljonit krooni (7,8 miljonit eurot). Töö tellis Maanteeamet ning teostas Nordecon Infra. Tööde maksumusest 85 protsenti rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Vastavalt ehitusprojektile paigaldati kogu lõigu ulatuses kolmekihiline asfaltbetoonkate. 1,9-kilomeetrisel lõigul ehitati välja täiesti uus muldkeha, 10 kilomeetri ulatuses ehitati olemasolevale muldele uus graniitkillustikust alus ja uued asfaldikihid. 8,4-kilomeetrisel lõigul teostati olemasoleva asfaltkatte tasandusfreesimine, külmakerkeliste tsoonide armeerimine metallvõrguga, misjärel toimus antud lõigul uute asfaldikihtide paigaldus. Pealmist asfaltbetooni kihti paigaldati objektile ca 250 000 m2 ja graniitkillustikalust ca 165 000 m2.
Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 121,8 miljonit krooni (7,8 miljonit eurot). Töö tellis Maanteeamet ning teostas Nordecon Infra. Tööde maksumusest 85 protsenti rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Telli:
Postitused (Atom)
