KredEx avab täna taas taotlusvooru energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks.
Ehitusprojekti ja energiaauditi toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50%. Toetuse maksimummäärad ühe korterelamu kohta kalendriaastas on energiaauditi toetuse taotluse kohta 700 eurot ning ehitusprojekti toetuse taotluse kohta 5000 eurot.
Energiaauditite ja ehitusprojektide koostamise toetuseks on ette nähtud 229 000 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
kolmapäev, 12. juuni 2013
teisipäev, 28. mai 2013
Uue perioodi läbirääkimised Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel
22-23. mail kohtusid mitteametlikel läbirääkimistel Eesti ja Euroopa Komisjoni esindajad, et enne Eesti poolset partnerlusleppe ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ametliku versiooni esitamist käesoleva aasta sügisel, saavutada põhimõtteline kokkulepe EL 2014-2020 eelarveperioodil Eestile eraldatavate struktuurivahendite sisustamise pidepunktides.
Mitteametlikul konsultatsiooni aluseks oli Valitsuse poolt 23. aprillil heaks kiidetud ettepanek ja rahastamiskava Euroopa Liidu struktuurivahendite ja maaelu arengukava vahendite kasutamiseks.
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi asepeadirektori Normunds Popensi sõnul peaks Eesti suurendama investeeringuid eelkõige neljas valdkonnas. Esiteks tuleks toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning innovatsiooni, teiseks kaasajastada infrastruktuuri, investeerida haridus- ja tööturu sektorisse ning tõhustada energiakasutust. Eesti plaanid on Euroopa Komisjoni nägemusega suuresti kattuvad ning kevadel-suvel jätkub töö meetmete kujundamisega, millesse on kaasatud ka kõik ministeeriumide suuremad partnerorganisatsioonid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala SF vahendite eelarve (mis küll veel ootab Euroopa Parlamendi poolset lõplikku heakskiitu) järgnevaks seitsmeks aastaks on 1,4 miljardit eurot, mis jaguneb ettevõtluse ja turismi, transpordi, infoühiskonna, energeetika ja elamumajandusemeetmete vahel.
Järgnevates postitustes annamegi valdkondade kaupa juba täpsema ülevaate euroraha kasutamisest aastal 2014-2020.
Mitteametlikul konsultatsiooni aluseks oli Valitsuse poolt 23. aprillil heaks kiidetud ettepanek ja rahastamiskava Euroopa Liidu struktuurivahendite ja maaelu arengukava vahendite kasutamiseks.
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi asepeadirektori Normunds Popensi sõnul peaks Eesti suurendama investeeringuid eelkõige neljas valdkonnas. Esiteks tuleks toetada väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning innovatsiooni, teiseks kaasajastada infrastruktuuri, investeerida haridus- ja tööturu sektorisse ning tõhustada energiakasutust. Eesti plaanid on Euroopa Komisjoni nägemusega suuresti kattuvad ning kevadel-suvel jätkub töö meetmete kujundamisega, millesse on kaasatud ka kõik ministeeriumide suuremad partnerorganisatsioonid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala SF vahendite eelarve (mis küll veel ootab Euroopa Parlamendi poolset lõplikku heakskiitu) järgnevaks seitsmeks aastaks on 1,4 miljardit eurot, mis jaguneb ettevõtluse ja turismi, transpordi, infoühiskonna, energeetika ja elamumajandusemeetmete vahel.
Järgnevates postitustes annamegi valdkondade kaupa juba täpsema ülevaate euroraha kasutamisest aastal 2014-2020.
teisipäev, 12. märts 2013
RIA valib Eesti parimat e-teenust
Kuni 26. märtsini oodatakse kõiki kodumaiseid e-teenuseid kandideerima konkursile “Eesti parim e-teenus 2013”, kus tänavu on seitse kategooriat: e-äri, e-tervis, e-haridus, e-meelelahutus, e-kultuur, e-valitsemine ja e-kaasamine. Samuti antakse eriauhind kõige kasutajasõbralikumale teenusele ning valitakse välja peavõitja.
Konkursile saavad teenuseid ja lahendusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisesse kaasatud tarkvaraarendusettevõtted. E-teenused võivad olla väga erinevat tüüpi, näiteks infoteenused ja portaalid, dokumentide ja taotluste menetlusteenused, e-demokraatia teenused, iseteeninduskeskkonnad jmt.
Konkurss „Eesti parim e-teenus“ toimub selle nime all teist korda ning selle eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada Eesti innovatiivseid e-teenuseid ja e-lahendusi ja nende tellijaid-tootjaid nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti motiveerida teenusepakkujaid jätkuvalt välja töötama uusi kasulikke lahendusi. Varasematel aastatel on konkurss toimunud nime all „Parim sisuteenus“.
2011. aastal konkursil osalenud majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise keskkonda tunnustati tänavu veebruaris "United Nations World Summit Award on the Information Society +10" konkursil viimase kümne aasta maailma parima e-riigi lahenduse tiitliga.
Konkurss "Parim e-teenus 2013" toimub Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Konkursi kohta on rohkem infot võimalik lugeda siit.
Konkursile saavad teenuseid ja lahendusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisesse kaasatud tarkvaraarendusettevõtted. E-teenused võivad olla väga erinevat tüüpi, näiteks infoteenused ja portaalid, dokumentide ja taotluste menetlusteenused, e-demokraatia teenused, iseteeninduskeskkonnad jmt.
Konkurss „Eesti parim e-teenus“ toimub selle nime all teist korda ning selle eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada Eesti innovatiivseid e-teenuseid ja e-lahendusi ja nende tellijaid-tootjaid nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti motiveerida teenusepakkujaid jätkuvalt välja töötama uusi kasulikke lahendusi. Varasematel aastatel on konkurss toimunud nime all „Parim sisuteenus“.
2011. aastal konkursil osalenud majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise keskkonda tunnustati tänavu veebruaris "United Nations World Summit Award on the Information Society +10" konkursil viimase kümne aasta maailma parima e-riigi lahenduse tiitliga.
Konkurss "Parim e-teenus 2013" toimub Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Konkursi kohta on rohkem infot võimalik lugeda siit.
neljapäev, 10. jaanuar 2013
Turismiarengukava 2014-2020
Sel nädalal saatsime laiali uue turismiarengukava ettepanekute tegemiseks nii teistesse ministeeriumitesse, kõigile partnerorganisatsioonidele kui ka osale.ee keskkonda. Uus kava seab eesmärgiks kasvatada turismisektorit aastaks 2020 vähemalt kolmandiku võrra.
Arengukava tulemusena kasvab aastaks 2020 turismiteenuste eksporditulu 1,7 mld euroni, mis on möödunud aastaga võrreldes 36 protsenti rohkem. Väliskülastajate ööbimiste arv majutusettevõtetes kasvab prognoosi kohaselt 5,5 miljoni korrani ja siseturistide ööbimiste arv 2,1 miljoni korrani, mis on möödunud aastaga võrreldes vastavalt 44 ja 23 protsenti enam.
Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkatakse Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmist nii naaberriikides kui ka kaugemal. Samuti parandatakse turismitoodete ja –teenuste kvaliteeti, keskendudes seejuures linnaturismi, kultuuriturismi (sh toit ja sport), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered.
Uuel perioodil on samuti fookuses juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkus, milleks tuleb olemasolevad turismitooted siduda ühtseks tervikuks ning arendada välja turismitaristu, mis lähtuks külastaja vajadustest kogu reisi vältel.
Arvamusi ja ettepanekuid on võimalik esitada kuni 4. veebruarini. Lõpliku arengukava kinnitab Riigikogu.
Arengukava tulemusena kasvab aastaks 2020 turismiteenuste eksporditulu 1,7 mld euroni, mis on möödunud aastaga võrreldes 36 protsenti rohkem. Väliskülastajate ööbimiste arv majutusettevõtetes kasvab prognoosi kohaselt 5,5 miljoni korrani ja siseturistide ööbimiste arv 2,1 miljoni korrani, mis on möödunud aastaga võrreldes vastavalt 44 ja 23 protsenti enam.
Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkatakse Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmist nii naaberriikides kui ka kaugemal. Samuti parandatakse turismitoodete ja –teenuste kvaliteeti, keskendudes seejuures linnaturismi, kultuuriturismi (sh toit ja sport), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered.
Uuel perioodil on samuti fookuses juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkus, milleks tuleb olemasolevad turismitooted siduda ühtseks tervikuks ning arendada välja turismitaristu, mis lähtuks külastaja vajadustest kogu reisi vältel.
Arvamusi ja ettepanekuid on võimalik esitada kuni 4. veebruarini. Lõpliku arengukava kinnitab Riigikogu.
esmaspäev, 17. detsember 2012
Infoühiskonna arengukava 2014-2020
Kuna infoühiskonna arengukava 2013 tegevused jõuavad järgmisel aastal lõpule, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud infoühiskonna arendamise sihtide ülevaatamist ning uue arengukava koostamist.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval tööriist, mille kasutamine võimaldab tõhustada kõigi eluvaldkondade toimimist. Seda tuleks arvesse võtta mistahes eluvaldkonna arengu planeerimisel - nii tervise-, transpordi-, hariduspoliitika jne kavandamisel. Selleks aga on vaja tagada teatud tingimused. Infoühiskonna arengukava 2020 koostamise üldine eesmärk ongi kokku leppida ja luua tingimused selleks, et IKT-st tulenevaid võimalusi kasutataks tõhusalt meie majanduse ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete täitmiseks.
Tänaste väljakutsete paremaks kaardistamiseks ning uute sihtide seadmiseks viisime tänavu oktoobris ja novembris läbi mitmeid temaatilisi töötubasid teemadel nagu tehnoloogia arengusuunad, kiire interneti arendamine, riigi infosüsteemi koosvõime ja koordineerimine, e-riigi lahenduste eksport, IKT kasutamine riigihalduse edendamiseks ning infoühiskonnas toimetamiseks vajalikud oskused. Kuna infoühiskonda saab arendada üksnes kõikide osapoolte – nii avaliku, era- kui vabasektori koostöös – olid ka töötoad avatud kõigile partneritele. Lisaks temaatilistele töötubadele kutsusime detsembri alguses kokku ca 15 julge mõttelennuga arvamusliidrit, et üheskoos vaadata tulevikku, milline peaks infoühiskond aastal 2020 välja nägema.
Senitehtu ja arutatu on sisendiks arengukava visiooni ja eesmärkide sõnastamisele, mis saavad paika jaanuaris 2013 ning mida saab kommenteerida ning täiendada arengukava veebilehel http://infoyhiskond.eesti.ee. Samalt veebilehelt leiate ka muud arengukava koostamisega seonduvat infot, sealhulgas läbiviidud töötubade ettevalmistused ja kokkuvõtted. Ootame teid ühtlasi kaasa mõtlema!
Riigi infosüsteemide osakond
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval tööriist, mille kasutamine võimaldab tõhustada kõigi eluvaldkondade toimimist. Seda tuleks arvesse võtta mistahes eluvaldkonna arengu planeerimisel - nii tervise-, transpordi-, hariduspoliitika jne kavandamisel. Selleks aga on vaja tagada teatud tingimused. Infoühiskonna arengukava 2020 koostamise üldine eesmärk ongi kokku leppida ja luua tingimused selleks, et IKT-st tulenevaid võimalusi kasutataks tõhusalt meie majanduse ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete täitmiseks.
Tänaste väljakutsete paremaks kaardistamiseks ning uute sihtide seadmiseks viisime tänavu oktoobris ja novembris läbi mitmeid temaatilisi töötubasid teemadel nagu tehnoloogia arengusuunad, kiire interneti arendamine, riigi infosüsteemi koosvõime ja koordineerimine, e-riigi lahenduste eksport, IKT kasutamine riigihalduse edendamiseks ning infoühiskonnas toimetamiseks vajalikud oskused. Kuna infoühiskonda saab arendada üksnes kõikide osapoolte – nii avaliku, era- kui vabasektori koostöös – olid ka töötoad avatud kõigile partneritele. Lisaks temaatilistele töötubadele kutsusime detsembri alguses kokku ca 15 julge mõttelennuga arvamusliidrit, et üheskoos vaadata tulevikku, milline peaks infoühiskond aastal 2020 välja nägema.
Senitehtu ja arutatu on sisendiks arengukava visiooni ja eesmärkide sõnastamisele, mis saavad paika jaanuaris 2013 ning mida saab kommenteerida ning täiendada arengukava veebilehel http://infoyhiskond.eesti.ee. Samalt veebilehelt leiate ka muud arengukava koostamisega seonduvat infot, sealhulgas läbiviidud töötubade ettevalmistused ja kokkuvõtted. Ootame teid ühtlasi kaasa mõtlema!
Riigi infosüsteemide osakond
neljapäev, 6. detsember 2012
EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu
EAS lõpetab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõtu, kuna rahastatud projektide ja EASile esitatud taotluste rahaline kogumaht on ületanud toetusprogrammile määratud eelarve. Taotlusi võetakse vastu 7. detsembril kella 17-ni. EAS rahastab ekspordi arendamise toetusprogrammi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.
Möödunud aasta jaanuarist tänavu detsembrini on EAS toetanud 266 ekspordi arendamisele suunatud projekti kogusummas 15,3 mln eurot.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi raames toetati peamiselt järgmisi tegevusi: turundustegevuse läbiviimine eksportturgudel, turundusmaterjalide ja tootenäidiste valmistamine, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, osalemine väljapanekuga välismessidel, ühisturundusprojektide läbiviimine.
Toetust on kasutanud väga erinevate sektorite ettevõtted nagu masina- ja aparaadiehitus, infotehnoloogia, mööblitööstus, väikelaevade ehitus, puidutööstus, palkmajade tootmine jne.
Ekspordi arendamise toetusprogrammi eesmärk on Eesti ettevõtete ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, et kasvatada ettevõtete ekspordi müügitulu ja siseneda uutele sihtturgudele.
neljapäev, 22. november 2012
Ajujahil võistleb sel hooajal 213 äriideed
Eesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 213 äriideed seitsmest valdkonnast. Ajujahi ellukutsuja on EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.
Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.
Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee.
Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7.
Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses.
Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.
Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.
Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee.
Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7.
Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses.
reede, 16. november 2012
Transpordi arengukava aastani 2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on koostamisel Transpordi arengukava, mis on paralleelselt sisendiks ka uue struktuurivahendite 2014-2020 perioodi ettevalmistamisel.
Arengukava on jaotunud nelja valdkonna vahel – liikuvuskorraldus, teed ja liiklus, ühistransport ning rahvusvahelised ühendused. Iga valdkonna peale on moodustatud töörühmad, mis koosnevad ministeeriumite ja arengukava töörühmade esindajatest ning ekspertidest.
Tänaseks on juhtrühm määratlenud valdkondade peamised arengusuunad ja küsimused, millele arengukava peab vastama. Kõige olulisematena võib välja tuua vajaduse viia teedevõrgu kvaliteet paremale tasemele ning suurendada liiklusohtust, tõsta reisirongide kasutust läbi parema teenuse osutamise (kiiremad ja sagedasemad ühendused) ning soodustada säästvat linnalist liikumist. Läbiva teemana ühendab neid kõiki erinevate liikumisviiside parem integreerimine – jalgsikäimise, rattaga liikumise, ühistranspordi ja autokasutuse omavaheline ühendamine niimoodi, et ühe reisi käigus liikumisviisi muutmine oleks võimalikult mugav ja meeldiv.
MKM plaanib arengukava saata kooskõlastamisele järgmise aasta alguses ning Valitsusele esitada hiljemalt 30.04.13. Arengukava eelnõu tuleb kommenteerimiseks osalusveebi osale.ee.
Arengukava on jaotunud nelja valdkonna vahel – liikuvuskorraldus, teed ja liiklus, ühistransport ning rahvusvahelised ühendused. Iga valdkonna peale on moodustatud töörühmad, mis koosnevad ministeeriumite ja arengukava töörühmade esindajatest ning ekspertidest.
Tänaseks on juhtrühm määratlenud valdkondade peamised arengusuunad ja küsimused, millele arengukava peab vastama. Kõige olulisematena võib välja tuua vajaduse viia teedevõrgu kvaliteet paremale tasemele ning suurendada liiklusohtust, tõsta reisirongide kasutust läbi parema teenuse osutamise (kiiremad ja sagedasemad ühendused) ning soodustada säästvat linnalist liikumist. Läbiva teemana ühendab neid kõiki erinevate liikumisviiside parem integreerimine – jalgsikäimise, rattaga liikumise, ühistranspordi ja autokasutuse omavaheline ühendamine niimoodi, et ühe reisi käigus liikumisviisi muutmine oleks võimalikult mugav ja meeldiv.
MKM plaanib arengukava saata kooskõlastamisele järgmise aasta alguses ning Valitsusele esitada hiljemalt 30.04.13. Arengukava eelnõu tuleb kommenteerimiseks osalusveebi osale.ee.
teisipäev, 13. november 2012
Euroopa Komisjoni seatud prioriteedid uuel perioodil
Euroopa Komisjon esitas 1. novembril Eestile Partnerlusleppe ja rakenduskavade läbirääkimiste aluseks oleva positsiooni, mis peegeldab Euroopa Komisjoni nägemust olulisematest küsimustest, millele Eesti uuel, 2014-2020 Euroopa Liidu eelarveperioodil tähelepanu peaks pöörama.
Terviktekst on kättesaadav siit.
Homme tulevad Euroopa Komisjoni esindajad Eestisse, et nendepoolseid prioriteete Eesti esindajatele lähemalt tutvustada.
Euroopa Komisjon tõstab dokumendis esile neli prioriteetset väljakutset:
- Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine erasektoris, innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmine;
- Taristute uuendamine, sealhulgas võtmetähtsusega transpordiühenduste parendamine ja energiajaotusvõrkude väljaarendamine,
- Pakutava hariduse kvaliteedi tõstmine ja parem sidumine reaalse tööturu poolse nõudlusega, millest tulenevalt ka tööjõu parem ettevalmistus, kõrge tööhõive saavutamine läbi kaalutletud tööturumeetmete ning sotsiaalse kaasamise ja tõhusate avalike teenuste;
- Keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik majandus.
Ühtlasi pakub Euroopa Komisjon välja võimalikud lahendused vastetena esile toodud väljakutsetele, rõhutades seejuures vajadusele struktuurifondide vahendite kasutamist kontsentreerida. Tekst toob võrdluse 2007-2013 perioodiga, öeldes, kas ühe või teise valdkonna eelarve maht võiks uuel perioodil suureneda või väheneda.
Homme tulevad Euroopa Komisjoni esindajad Eestisse, et nendepoolseid prioriteete Eesti esindajatele lähemalt tutvustada.
reede, 19. oktoober 2012
Kuidas valmistatakse ette uut struktuurifondide perioodi?
Selle aasta alguses käivitus Eestis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 planeerimisprotsess, mille käigus on kaardistatud üleriigilised arengueesmärgid ning valitakse käesoleva aasta lõpuks välja need kõige olulisemad valdkonnad, mida uuel perioodil struktuurifondidest rahastada. Valiku peab kinnitama Vabariigi Valitsus. seejärel sõlmib Eesti Euroopa Komisjoniga 2013. aastal partnerlusleppe ja koostab rakenduskava, mille alusel hakatakse struktuuritoetust Eestis kasutama.
Suve alguses leppisid ministeeriumid koos partneritega kokku üheteistkümnes üleriigilises arengueesmärgis ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusteedes. Ministeeriumid analüüsisid seejärel oma valitsemisala puudutavaid eesmärke koostöös teiste ministeeriumidega, püüdes vältida planeeritavate vahendite killustumist ning saavutada võimalikult suur sünergia abikõlblike arengueesmärkide vahel.
Koostatud analüüside põhjal tutvustas Rahandusministeerium sügisel lauale jäänud viit arengueesmärki, mille saavutamiseks asuvad ministeeriumid pärast Vabariigi Valitsuse heakskiitu välja pakkuma juba konkreetsemaid meetmeid. Meetmete eelarvestamiseks alustatakse samaaegselt Euroopa tasandil läbirääkimisi 2014-2020 eelarve kokkuleppimiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad esitatud eesmärkidest kaks:
Uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettevõtluse, turismi, transpordi ja infoühiskonna arengukavad, milles kavandatavad tegevused taotlevad lisaks riigieelarvele rahastamist ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nendest arengukavadest plaanime Toetustaskus ka järgneva paari nädala jooksul kirjutada.
Suve alguses leppisid ministeeriumid koos partneritega kokku üheteistkümnes üleriigilises arengueesmärgis ning nende saavutamiseks kavandatud lahendusteedes. Ministeeriumid analüüsisid seejärel oma valitsemisala puudutavaid eesmärke koostöös teiste ministeeriumidega, püüdes vältida planeeritavate vahendite killustumist ning saavutada võimalikult suur sünergia abikõlblike arengueesmärkide vahel.
Koostatud analüüside põhjal tutvustas Rahandusministeerium sügisel lauale jäänud viit arengueesmärki, mille saavutamiseks asuvad ministeeriumid pärast Vabariigi Valitsuse heakskiitu välja pakkuma juba konkreetsemaid meetmeid. Meetmete eelarvestamiseks alustatakse samaaegselt Euroopa tasandil läbirääkimisi 2014-2020 eelarve kokkuleppimiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad esitatud eesmärkidest kaks:
- teadmistemahukas ja konkurentsivõimeline majandus;
- elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud liikumisvõimalused.
Uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel ettevõtluse, turismi, transpordi ja infoühiskonna arengukavad, milles kavandatavad tegevused taotlevad lisaks riigieelarvele rahastamist ka Euroopa Liidu struktuurifondidest. Nendest arengukavadest plaanime Toetustaskus ka järgneva paari nädala jooksul kirjutada.
Tellimine:
Postitused (Atom)
