esmaspäev, 5. august 2013
Energeetikasse investeeritakse 232 mln eurot
Perioodil 2014-2020 investeeritakse MKMi valitsemisalas energeetika valdkonda EL struktuurifondide vahendeid suurusjärgus 232 mln eurot.
Eesti on kõrge energiatarbimise intensiivsusega riik – 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil sektoritel energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.
Veidi alla poole sellest eelarvest suunatakse energiatõhususe saavutamisse elamumajanduses. Ligikaudu 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuna elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada, jääb põhirõhk olemasolevate elamute kaasajastamisele.
Uue finantsraamistiku teine oluline siht on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne.
Suurt osa elamupiirkondadest köetakse kaugkütte teel, samas on mõnes kaugküttepiirkonnas soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks on vaja kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.
Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Sestap, et suurendada energiasäästu, on vajalik toetada süsteemide väljavahetamist.
Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, kuna uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.
Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning ühtlasi avaldab positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.
Eesti on kõrge energiatarbimise intensiivsusega riik – 2011. aastal jagunes energia tarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Seetõttu on neil sektoritel energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel kõige olulisem roll.
Veidi alla poole sellest eelarvest suunatakse energiatõhususe saavutamisse elamumajanduses. Ligikaudu 70% korterelamutest on ehitatud aastatel 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuna elanikkonna sissetuleku tase ei võimalda lähiajal uuselamuehitust oluliselt edendada, jääb põhirõhk olemasolevate elamute kaasajastamisele.
Uue finantsraamistiku teine oluline siht on soojusenergia efektiivne tootmine ja ülekanne.
Suurt osa elamupiirkondadest köetakse kaugkütte teel, samas on mõnes kaugküttepiirkonnas soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks on vaja kaugküttevõrke kaasajastada ning osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega.
Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on Eesti tänavavalgustussüsteemides. Ligikaudu 40% on nii amortiseerunud, et ei ole võimalik kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Sestap, et suurendada energiasäästu, on vajalik toetada süsteemide väljavahetamist.
Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, samas pole biokütused oodatud turuosa saavutanud, kuna uute toodetega turule tulekuks puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist.
Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitab suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning ühtlasi avaldab positiivset mõju keskkonnale ja majandusele.
Labels:
energiasääst,
uus periood 2014-2020
1 kommentaar:
...on kirjutatud "Alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks plaanitakse toetada gaasiliste kütuste kasutamise edendamist." Aga miks ikkagi , kui risk on väga suur, et biogaasijaam ehitatakse valmis ja siis farmer ütleb , et see sõnnik on kallim , kui sellest saadav energia. On tõsine oht , et biogaasiga transpordis "ilma" ei tee . Kui juba alternatiivkütus- siis bioetanool kütuselisandina. Sellega saab kasutult seisev maa endale lahendi ja põllumees oma osa. Riik aga täidab järjekordse EU alternatiivkütuste direktiivi.
Postita kommentaar