Ajujahil võistleb sel hooajal 213 äriideed

Eesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 213 äriideed seitsmest valdkonnast. Ajujahi ellukutsuja on EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11.

Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.

Esitatud ideede kirjeldused avaldatakse reedel, 23. novembril Ajujahi kodulehel www.ajujaht.ee.
Enam kui kahesajast idee esitanust 53 märkis, et töötab täisajaga, 53 õpib ja töötab, 39 määratleb end ettevõtte osanikuna ning 38 osalejat õpib täisajaga. Hetkel mittetöötavaid osalejaid on 23 ning osaajaga töötajaid 7.

Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi. Märtsis ja aprillis on kõigil huvilistel võimalik Ajujahile kaasa elada kaheksaosalise telesaate vahendusel ETV-s, konkursi võitja selgub televisiooni otseülekandes finaalgalal mai alguses.

Transpordi arengukava aastani 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on koostamisel Transpordi arengukava, mis on paralleelselt sisendiks ka uue struktuurivahendite 2014-2020 perioodi ettevalmistamisel.

Arengukava on jaotunud nelja valdkonna vahel – liikuvuskorraldus, teed ja liiklus, ühistransport ning rahvusvahelised ühendused. Iga valdkonna peale on moodustatud töörühmad, mis koosnevad ministeeriumite ja arengukava töörühmade esindajatest ning ekspertidest.

Tänaseks on juhtrühm määratlenud valdkondade peamised arengusuunad ja küsimused, millele arengukava peab vastama. Kõige olulisematena võib välja tuua vajaduse viia teedevõrgu kvaliteet paremale tasemele ning suurendada liiklusohtust, tõsta reisirongide kasutust läbi parema teenuse osutamise (kiiremad ja sagedasemad ühendused) ning soodustada säästvat linnalist liikumist. Läbiva teemana ühendab neid kõiki erinevate liikumisviiside parem integreerimine – jalgsikäimise, rattaga liikumise, ühistranspordi ja autokasutuse omavaheline ühendamine niimoodi, et ühe reisi käigus liikumisviisi muutmine oleks võimalikult mugav ja meeldiv.

MKM plaanib arengukava saata kooskõlastamisele järgmise aasta alguses ning Valitsusele esitada hiljemalt 30.04.13. Arengukava eelnõu tuleb kommenteerimiseks osalusveebi osale.ee.

Euroopa Komisjoni seatud prioriteedid uuel perioodil

Euroopa Komisjon esitas 1. novembril Eestile Partnerlusleppe ja rakenduskavade läbirääkimiste aluseks oleva positsiooni, mis peegeldab Euroopa Komisjoni nägemust olulisematest küsimustest, millele Eesti uuel, 2014-2020 Euroopa Liidu eelarveperioodil tähelepanu peaks pöörama.

Euroopa Komisjon tõstab dokumendis esile neli prioriteetset väljakutset:

• Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine erasektoris, innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmine;
• Taristute uuendamine, sealhulgas võtmetähtsusega transpordiühenduste parendamine ja energiajaotusvõrkude väljaarendamine,
• Pakutava hariduse kvaliteedi tõstmine ja parem sidumine reaalse tööturu poolse nõudlusega, millest tulenevalt ka tööjõu parem ettevalmistus, kõrge tööhõive saavutamine läbi kaalutletud tööturumeetmete ning sotsiaalse kaasamise ja tõhusate avalike teenuste;
• Keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik majandus.

Ühtlasi pakub Euroopa Komisjon välja võimalikud lahendused vastetena esile toodud väljakutsetele, rõhutades seejuures vajadusele struktuurifondide vahendite kasutamist kontsentreerida. Tekst toob võrdluse 2007-2013 perioodiga, öeldes, kas ühe või teise valdkonna eelarve maht võiks uuel perioodil suureneda või väheneda.

 

Terviktekst on kättesaadav siit.
Homme tulevad Euroopa Komisjoni esindajad Eestisse, et nendepoolseid prioriteete Eesti esindajatele lähemalt tutvustada.