tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

neljapäev, 30. detsember 2010

Ettevõtlikkusprojektide konkurss

Sel nädalal kuulutas EAS välja ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille raames oodatakse ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkusteadlikkuse tõstmisele suunatud projekte, mis tuleb ellu viia ühe aasta jooksul. Projekti esmaseks sihtgrupiks peaksid olema potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased, üliõpilased, õpetajad või õppejõud.

Ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega tahame noortele inimestele nende karjäärivalikul ja nende juhendajatele teadvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ja ohte. Ettevõtlikkuse arendamise all on mõeldud ettevõtlikkusega seotud hoiakute ning oskuste ja teadmiste kujundamist nagu loovus, avatus, julgus, koostöövalmidus, tegevuste eesmärgistatus ning samuti algatus- ja juhtimisvõime.

Projekti sisuks võib olla koolitusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine; koolituste, messide, konverentside ja nendega kaasnevate materjalide ettevalmistamine, ürituste läbiviimine; valdkondlike koostöövõrgustike algatamine; infomaterjalide koostamine; teavituskeskkondade loomine; teavituskampaaniate, konkursside ja õppereiside korraldamine; rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine jms.

Iga taotleja saab esitada kuni kaks projekti. Projektide esitamise tähtaeg on 21.01.2011. Ettevõtlikkusprojektide konkurssi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

laupäev, 25. detsember 2010

Jõulusoovid Toetustaskult


Rõõmsaid jõule ja ettevõtlikku uut aastat kõigile Toetustasku poolt! Vaata meie pühadesoove siit.

neljapäev, 23. detsember 2010

Euro tulek teeb eurotoetuse taotlemise soodsamaks

Kuigi euro kasutuselevõtu kurss on meilgi 15.6466, ei takistanud see majandusministeeriumil kroonide eurodeks ümardamisel kasutada taotlejate jaoks soodsamat kurssi.
Peatse rahavahetuse põhisõnum on olnud, et euro hindu ei tõsta. Majandusministeeriumi haldusalas jagatavate eurotoetuste puhul aga leidsime, et miski ei takista euro tulekut soodsamaks teha.

Nii on alates esimesest jaanuarist kõikide meie eurotoetuste maksimumsummad ümardatud suuremaks (toetust saab taotleda rohkem) ja miinimumsummad väiksemaks (ka väiksem projekt võib saada toetuse).

Mõte ümardada kroonid eurodeks toetuse taotlejate kasuks sai alguse sealt, et kasutades fikseeritud kurssi oleksime määrustesse jätnud üsna kummalised piirmäärad:

näiteks kui toetuse miinimumsumma oli 100 000 krooni ja maksimum 500 000, siis eurodes oleks see välja näinud nii:
6391,16 ja 31955,82.
Eurotäpsusega ümardamise korral 6391 ja 31956…

Leidsime, et ei ole mõistlik taotlejaid sellistesse piiridesse suruda.
Seetõttu vaatasime üle kõik erinevad toetused ja töötasime välja oma ühtse ümardusmetoodika, kus pearõhk on sellel, et ümardamine oleks kasulik toetuse taotlejale.

Metoodika järgi ümardasime järgmiselt:
alla 1000 eurosed summad on ümardatud 100 euro täpsusega,
sealt edasi kuni 100 000 eurosed summad 1000 euro täpsusega,
kuni 5 000 000 eurosed summad 10 000 euro täpsusega,
ja üle 5 000 000 eurosed summad 100 000 euro täpsusega.
Ja ümardasime siis alati selles suunas, mis on taotlejale kasulikum.

Kõik uued määrad on alates 1. jaanuarist nähtavad nii meie veebis, kui ka näiteks EASi kodulehel.

Juba tehtud toetusotsuste puhul kasutasime sõnakuulelikult fikseeritud kurssi 15,6466.
P.S infoks kõigile projektirakendajatele: otsust, millega toetuse kasutamine võimalikuks tehti, muuta ei tule. See kehtib edasi ka 1. jaanuaril.

Ilusat pühadeaega kõigile ja jääme eurot ootama – ainult 9 päeva veel…

reede, 17. detsember 2010

Toetustasku nüüd ka YouTube'is

Oleme viimaste aastate jooksul valminud struktuuritoetusi tutvustavad edulood ja reklaamklipid üles laadinud YouTube'i Toetustasku nime alla, et need oleks nähtavad kõigile ja alati.

Praeguseks on üles laetud seitse klippi, sealhulgas viis "Ettevõtlustsirkust", üks edukas innovatsiooniosaku kasutamislugu ning kohvik Mooni avamine. Lähemas tulevikus laeme sinna üles veel mitmeid teisigi videolugusid eurotoetuste edukast kasutamisest. Head vaatamist!

reede, 10. detsember 2010

52 taotlust rahvusvahelise spordiürituse toetamiseks

24. septembrist 29. novembrini avatud Rahvusvaheliste spordiürituste taotlusvooru laekus 52 taotlust kogusummas 40 miljonit krooni. Vooru kogueelarve on 5 miljonit krooni.

Meede on välja töötatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi koostööna ning selle eesmärgiks on toetada rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist Eestis, mille kaudu suureneb väliskülastajate ööbimiste arv, väheneb turismi hooajalisus ning seeläbi pikeneb turismihooaeg. Samuti suurendavad taolised üritused Eesti rahvusvahelist tuntust ja turismitoodete nõudlust regionaalsel tasandil ning tõstab ürituste rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Toetuse suurus on 300 000 kuni 1 000 000 krooni ühe ürituse kohta ning on mõeldud mittetulunduslike ürituste korraldamiseks.

Rahvusvaheliste spordiürituste taotlusvoor oli üks kolmest etapist rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise teisest taotlusvoorust. Järgmises etapis toetatakse rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste läbiviimist, milles Toetustaskus kindlasti tulevikus ka kirjutame. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

reede, 3. detsember 2010

EASi abiga uutele sihtturgudele

Ekspordiarenduse toetuse raames on EASist võimalik taotleda sihtturu nõustamistoetust ning saada abi välisekspertide leidmisel, esmaste kontaktide loomisel ning ekspertidele tööülesannete ja hinnapäringute koostamisel.

Toetuse abil palgatud väliskonsultantide abil on võimalik uurida näiteks oma toote konkurentsivõimet, määratleda sihtrühmi ning loomulikult kaardistada konkurentide tegevust sihtturul. Hetkel saab kogenud väliskonsultantide teenust kasutada Norras, Rootsis, Suurbritannias, Taanis, Hollandis ja Saksamaal.

Sihtturu nõustamistoetust saavad taotleda nii välisturul tegutsemist alles alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtted ning ekspordiplaani selle taotlemisel esitada pole vaja. Eelduseks on aga EASis eelnõustamisel käimine, kus arutatakse läbi ettevõtte plaanid ja võimalused.

Maksimaalne toetussumma on kuni 150 000 Eesti krooni, millega kaetakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Sihtturu nõustamistoetust rahastatakse Regionaalarengu Fondist.

neljapäev, 25. november 2010

Muudatused transpordi investeeringute kavas

Eelmisel nädalal kinnitas valitsus transpordi investeeringute kava muudatuse, millega lisandub üks ning täiendatakse mitmeid teisi projekte. Muudatused said võimalikuks tänu olemasolevate projektide maksumuse odavnemisele.

Ootel olevatest projektidest tõsteti niiöelda põhinimekirja Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus, mille maksumus on 329,4 miljonit krooni ning millest Ühtekuuluvusfond finantseerib 85%.

Ülemiste liiklussõlme ehitus saab juurde 178 miljonit krooni, millest Ühtekuuluvusfondi osa on 75%. Sellega tagatakse sujuvam liiklus lennujaama ning linnapiiri vahelisel alal, rajatakse Kadrioru sadevete eelvoolusüsteem ning rajatakse raudteealune tunnel Järvevana tee ja Tehnika tänava pikenduse ühendusteena. Kuna tegemist on suurprojektiga, siis jõustuvad antud muudatused pärast Euroopa Komisjoni heakskiidu saamist.

Rahalisi vahendeid said juurde ka raudtee reisiplatvormide ehituse projekt (45,8 mln) ning Virtsu ja Kuivastu sadamates täiendavate kaide ja sildumissüsteemide rajamise projekt suurema ohutuse tagamiseks (25 mln).

Transpordi investeeringute kava kogumaht on 11,53 miljardit krooni, suurenedes varasemaga võrreldes 36 miljoni krooni võrra, samas kui struktuurivahendite kogumaht jäi varasemale 9,95 miljardile kroonile. Investeerngite kavas olevaid projekte toetatakse Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Regionaalarengu Fondist.

esmaspäev, 22. november 2010

Ilmus eurotoetuste ajakiri



Eelmisel nädalal ilmus ajakiri "Euroopa Liidu toetused Eestis", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust eurotoetustest, nende kasutamisest eri valdkondades ning tuua näiteid edukatest toetust saanud projektidest.

Ajakiri on tänaseks jõudnud enam kui 170 000 kodu postkasti nii eesti kui ka vene keeles üle Eesti. Säästmaks puid (ja muidugi ka eelarvet) ning arvestades meie kiiret infoühiskonna arengut, otsustasime Tallinnas, Tartus ja Pärnus otsepostitust mitte teha ning avaldada lisaks trükiversioonile ka veebiversiooni, millega saab tutvuda SIIN. Kellel aga tungiv soov sirvida paberil ajakirja, võib nimetatud kolmes linnas trükist kohata erinevates avalikes kohtades, nagu näiteks arstide ooteruumides, rongides, kaugsõidubussides, lennujaamades ja laevades.

Loodame, et Sinagi leiad endale ajakirjast midagi põnevat lugeda ning kui tunned, et Sul on ettepanekuid ajakirja paremaks muutmiseks, siis just siin on sul võimalus end kommentaaride abil igakülgselt väljendada :)

Ajakirja andsime välja koos Rahandusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga.

kolmapäev, 10. november 2010

Algas parimate e-teenuste konkurss

See nädal algas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse konkurss Eesti parimate e-teenuste leidmiseks. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates.

Minister Juhan Partsi sõnul pakub konkursil osalemine e-teenuste arendajatele häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte välismaalt, mis on abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Eesti parimad osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini ja võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil www.e-konkurss.net. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Sarnased konkursid parimate e-lahenduste leidmiseks on Eestis toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal nime Parim Sisuteenus all. 2009. aastal esindas Eestit näiteks e-valitsuse ja institutsioonide kategoorias 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaal koos piiriülese digiallkirjaga (https://ettevotjaportaal.rik.ee). 2007. aastal jõudis rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka sõidukite jälgimise teenus Navirec (http://ee.navirec.com), mis hoiab muuhulgas silma peal katamaraanil „Nordea“, mille pardal Jaan Tätte ja Marko Matvere hetkel ümber maailma purjetavad.

esmaspäev, 1. november 2010

EAS alustab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu

EAS alustab 8. novembrist ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu. Uus toetusskeem asendab senikehtinud eksporditurunduse, välismessitoetuse ja ühisturunduse toetusskeeme. Sellega seoses lõpetatakse 7. novembril taotluste vastuvõtt eksporditurunduse, välismessi ja ühisturunduse toetusskeemide raames. Toetusskeemi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Uue toetusskeemi kohaselt toetatakse ühis- ja individuaalprojektide raames välisturgudele suunatud turundustegevuste elluviimist, sh toodete või teenuste sihtturu nõuetega vastavusse viimist, tootenäidiste valmistamist ja tellimist, reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist, püsiekspositsioonide eksponeerimist, ettevõtete sihtturgudele suunatud veebilehe arendamist ja e-lahenduste väljatöötamist, brändide väljatöötamist ja kaubamärkide registreerimist sihtturul, sihtturgudele korraliste müügivisiitide ning turundusürituste korraldamist; välismessidel osalemist; sihtturu uuringute läbiviimist ning välisturgude teenuseosutajatelt nõustamisteenuste hankimist. Toetust oodatakse taotlema eelkõige suure kasvupotentsiaaliga eksportivaid ettevõtteid.

Uus toetusskeem soodustab kõrgema toetusmäära abil ka ettevõtete vaheliste ühistaotluste esitamist, mis aitaks näiteks ühe sektori ettevõtetel teha konkreetsete sihtturgude suunal ühisturundustegevusi.

„Kolme erineva eksporditoetuse määruse ühendamise vajaduse tingis nendes sisalduvate toetatavate tegevuste sisuline suur sarnasus ja kattuvus,“ kommenteeris EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas. „Muudetud kujul vastab määrus kindlasti enam klientide vajadustele ja võimaldab sisulisemat lähenemist. Seda eesmärki aitab täita ka taotlejate jaoks kohustuslikuks muudetud eelnõustamine, mille käigus EAS hindab ettevõtte ekspordiplaanide realistlikkust ning nende vastavust ettevõtte enda võimekusele ning üldisele turukonkurentsile,“ lisab Korjas.

Toetusmeetmete ühendamine likvideerib olukorra, kus sarnase sisuga toetusmeetmete vahel võis tulenevalt erineval ajahetkel sisseviidud muudatustest eksisteerida omavahelisi vastuolusid, mis teatud juhtudel võisid olla toetuse taotlejatele ja saajatele eksitavad. Samuti lõpeb olukord, kus toetatavate tegevuste osas esines määruste lõikes dubleerimist, mis raskendas taotlejate olukorda neile sobiva meetme valikul.

Suletavate skeemide raames on EAS toetanud 582 erinevat ekspordiprojekti kokku summas 418 miljonit krooni, sealhulgas 283 eksporditurunduse projekti 59 miljoni krooni ulatuses, 266 välismessi projekti 49 miljoni krooni ulatuses ning 33 ühisturunduse projekti 10 miljoni krooni ulatuses.

reede, 29. oktoober 2010

EAS I poolaastal: Välisinvesteeringute kaasamine

Välisinvesteeringute kaasamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all.

Üheks tähtsamaks tegevuseks esimesel poolaastal oli tootearendus, mille käigus töötati välja Eesti majanduskeskkonna müügiargumendid ja nende toodeteks muutmine, mis on vajalik EASi välisesindajate ja teiste riigi esindajate töö lihtsustamiseks Eesti tutvustamisel ning välisinvesteeringute kaasamisel.

2010.a alguses valmis Eesti tööjõu oskuste audit ning 2010.a esimeses pooles otseste välisinvesteeringute (OVI) analüüs, mis keskendus OVI trendidele maailmas viimase viie aasta jooksul ning tõi välja Eesti potentsiaalsed sihtsektorid ja –riigid. Tööjõu oskuste auditi tulemusena kaardistati Eesti tööjõu kättesaadavus ja paiknemine olulisimate oskuste lõikes.

Päringuid laekus esimesel poolaastal 110, millest 70 olid investeerimispäringud ning 40 üldmajanduslikud päringud. Valdav osa investeerimispäringutest on tulnud Euroopa riikidest, mõned üksikud USAst, Koreast ja Hiinast, kuid samuti Aafrikast ja Kesk-Aasiast. Peamiselt tuntakse huvi ettevõtte asutamisprotseduuride ning Eesti poolt pakutavate sh EASi toetuste vastu. Lisaks tuntakse huvi Eesti üldise ettevõtluskliima ja maksusüsteemi vastu. Valdkonniti oli populaarseim metalli- ja masinatööstus.

Mainekujundus- ja kontaktüritusi korraldati sihtturgudel kokku 30, sh Soomes, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Ameerikas, Hiinas, Venemaal, Ukrainas ja Jaapanis. Tippsündmuseks võib aga pidada juunis toimunud The World Investment Forum’it Tallinnas, kus osales 200 ettevõtet üle terve maailma, sh. Skype, IBM, Nokia jne.

Olulisel kohal oli rahvusvahelise kontaktvõrgustiku arendamine, sh võtmekonsultantide kaasamine, mis võimaldaks omakorda nende kontaktide kasutamist. Uuendati kõik turundustrükised ning edastati välisesindustesse ja saatkondadesse.

Shanghais avati EXPO 2010 raames 1000m² suurune paviljon, mida on külastanud miljonid inimesed. Tähtsamatest paviljoni külalistest võib nimetada Hiina Rahva Kongressi asejuhti Hua Jian Min’i, Soome Vabariigi president Tarja Haloneni, Läti Vabariigi peaminister Valdis Dombrovskist, Kanada kaubandusminister Peter van Loani.

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Innovatsiooniosakuid nüüd kolm korda rohkem

MKM otsustas EASi ettepanekul suurendada Innovatsiooniosakute toetusprogrammi mahtu 30 miljoni krooni võrra 45 miljonile kroonile. Tänaseks on osakute abil rahastatud juba 262 projekti kogusummas 16,4 miljonit krooni. Innovatsiooniosakud on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2009. aasta veebruaris alguse saanud programm on ettevõtjate seas olnud üle ootuste populaarne ning esialgne 15 miljoni kroonine eelarve sai täis juba käesoleva aasta augustis. Lisandunud 30 miljonist kroonist peaks kasvava taotluste tempo juures jätkuma umbes 2-3 aastaks. Innovatsiooniosakute taotlusi saab esitada jooksvalt EAS-s.

Väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad saavad innovatsiooniosakut kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt. Alates selle aasta jaanuarist saab innovatsiooniosakute toel abi ka rakenduskõrgkoolidelt ja tehnoloogia arenduskeskustelt. Osaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest. Kui on plaanis kallim arendustöö, saavad kuni viis ettevõtjat esitada ühistaotluse kuni 250 000-kroonise innovatsiooniosaku saamiseks.

neljapäev, 14. oktoober 2010

EAS I poolaastal: Ekspordivõimekus

Ekspordivõimekuse suurendamine ja rahvusvahelistumine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all. Tegevusi rahastatakse ERDF-st ja ESF-st.

Esimesel poolaastal pöörati suuremat rõhku koolitustegevuste pikemaajalisematele ja suuremat mõju loovatele valdkondadele. Teiseks fookuseks on oli ettevõtete ettevalmistamise parandamine välisturgudele minekuks läbi koolituste, nõustamiste ja kontaktürituste sihtturgudel. Kolmandaks pandi rõhku riiklike turundusürituste tõhususe tõstmisele.

Eksporditeadlikkuse programmi raames on jätkati edulugude ja ekspordialaste artiklite avaldamist kõigis suuremates päevalehtedes ja maakonnalehtedes. Muuhulgas tehti koostööd ajakirjaga Saldo, mille viies numbris ilmusid ekspordialased artiklid ja reklaamid. Ekspordile pandi rõhku ka innovatsiooniajakirja HEI märtsikuu numbris.

Koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga viidi läbi eksportmentorklubi üritused välislektorite osavõtul. 2010.a esimesel poolaastal osaleti 4 piirkondliku ettevõtluspäeva korraldamises eksporditöötubadega „Kuidas leida kliente välismaal ja olla edukas välisturgudel?“.

Tulenevalt eksportivate ettevõtete huvist korraldati sektoripõhiseid sihtturu uuringuid tutvustavaid seminare mööbli-, toiduainete- ja rõivatööstuse, energeetika, infotehnoloogia ning laevanduse valdkonnas. Samuti koostati Incoterms 2000 ja 2010 kasutajajuhised, millede eesmärgiks on tõsta Eesti ettevõtjate ekspordivõimet läbi jooksva kaubanduspraktika kajastamise.

Esimesel poolaastal toimus kümme eksporditurunduse koolitust, viis messikoolitust, kaheksa Ekspordi Akadeemia seminari tipp- ja keskastmejuhtidele ning õppereisid Valgevenesse ja Austriasse.

Arendustöötaja kaasamise toetuse taotlusi esitati poolaastaga 20, millest rahuldati 15. Välismessitoetuse vastu oli ettevõtjate huvi erakordselt suur. Kokku esitati poole aastaga 122 taotlust, millest rahastati 93. Enamus projektidest puudutas messidel osalemist ning mõnevõrra vähem oli messikülastusi.

EASi poolt korraldati neli ühisstendi välismessidel. Stockholmis toimus mööblimessi ajal Eesti Mööbli ja Disaini päev, kus osales üle 40 tootja. Ürituse olulisust näitas ka minister Juhan Partsi osalemine ning tuginedes mööbliliidu juhi Priit Tamme tagasisidele, olid paljud Rootsi partnerid üllatunud Eesti tootmise kaasaegsusest. Taanis osales üheksa Eesti IT ettevõtet ICT EXPO messil, kus teiste hulgas tutvustas Tallinna Börs oma uudset IT lahendust pensionisüsteemi arendusena. Kolmanda suurema tegevusena osaleti riigistendiga Hannoveri Tööstusmessil, kus kümnest Eesti väljapanekust osalenud ettevõttest pälvisid erilist tähelepanu fits.me rõivarobot. Neljanda suurema tegevusena osaleti Transrussia messil, kus suurematest ettevõtetest osalesid Tallinna Sadam, Eesti, Raudtee, Spacecom ning Muuga CT.

Välisinvesteeringute kaasamiseks osaleti Eestit tutvustava stendiga Shared Service Week’il Šotimaal ning European Supply Chain konverents-expol Prahas.

Eksporditurunduse toetuse osas esitati 75 taotlust, millest rahastati 48. Poolaasta lõpuks oli elluviimisel 216 projekti. EASi poolt pandi sel perioodil rohkem rõhku nii ettevõtete teavitamisele kui ka toetatud ettevõtetele klienditoe osutamisele. Maikuus jõustus muudatus, millega lihtsustati elluviimisel olevate projektide muutmist, täpsustati abikõlbulike kulude loetelu ning piirati liigsuurte summade kasutamist turu-uuringuteks.

Sihtturu nõustamistoetuse ettevalmistamisel on loodud kontaktid Rootsi, Taani ja Norra konsultatsiooniettevõtetega, kes on huvitatud Eesti ettevõtete nõustamisest.

Ühisturunduse toetuste osas esitati 13 taotlust, millest rahastati 10.

Ettevõtluse Auhind 2010 kategooria Aasta eksportööri valimisel viidi sisse muudatus, mille kohaselt valitakse nominendid kolmes erinevas kategoorias: Edukas alustav eksportöör, Edukas väikeeksportöör ning Edukas suureksportöör. Tiitli eesmärgiks on tunnustada ettevõtet, kelle ekspordikäive ja selle kasv ning lisandväärtus ühe töötaja kohta on suurimad ja kes on panustanud arendustegevusse.

esmaspäev, 11. oktoober 2010

Kogemused ja tulemused

Kõige pealt suured, suured tänud Rainile, kes jagas meiega oma eurotoetuse taotlemise kogemust!
Mõte selliseid päriselu lugusid siia koguma hakata on meil juba tükk aega olnud, kuid esimese leidmisega oli raskusi – taotlejatel enamasti taotlemise ajal väga kiire ja ei jõua kirjutada, noh ja pärast kui toetus käes – no siis on ju veel kiirem :-) . Raini leidsimegi tegelikult Facebooki kaudu ja õnneks oli tal jõudu oma lugu ka Toetustaskusse panna. Nüüd jääme veel vaid lootma, et ehk siis kui projekt lõpusirgel, kuuleme Rainist veelgi.

Tegelikult on Raini lugu hea näide sellest, et „Räägi inimestega!“. Kas või sotsiaalmeedias. Igatahes just sealt jäi silma ka meile see kummaline lugu ID-kaardiga.
Tõesti tundub kummaline, et meie e-vabariigis, kus saab projekti taotluse esitada e-keskkonnas, e-allkirjaga, rääkimata e-hääletamisest ja e-maksudeklaratsioonist on äkki vaja oma „e-de“ tõestamiseks ID-kaardi koopiat. Hakkasimegi siis EASilt uurima, milles asi ja kuidas me sellest lahti võiks saada. Räägingi nüüd pisut lahti, miks asjad nii olid ja kuidas nad täna (suuresti tänu Rainile) on.

Nimelt selgus lähemal uurimisel EASist, et paraku juhtub vahel (harva, kuid siiski), et toetuse taotlejate hulgas on mõned vähem puhta südametunnistusega inimesed :-(. Üldiselt näeb see välja siis nii, et see vähem puhta südametunnistusega ettevõtja ostab mõnelt „konsultandilt“ sisse projektikirjutamise teenuse ( ja „ostab“ ei ole siin mõeldud klassikalises mõttes koos maksudega ja puha…). Seejuures pole ettevõttel plaaniski projekti tegevusi ellu viia ja ilmselt on tal olemas plaan arvetega susserdamiseks.
Üldiselt ikka soovib EAS juba taotlusfaasis ettevõtetega kohtuda. Ja üks koht, kus sellised asjad välja hakkavad tulema, on just esimene kohtumine. Kuna tegelikku plaani miskit suurt korda saata ju ettevõtjal pole, ei tea ta ka millest EASiga rääkida, projekt on ju kõigest kate ja süüvinud ta sellesse tõenäoliselt ei ole. Selles olukorras on üsna tüüpiline saata enda asemel vestlusele keegi teine (no tõenäoliselt see sama kirjutaja). EASil pole ju kõigi ettevõtete juhtide näod ometi peas, eks…
Novot nende mõne päti pärast, kes sedapidi oma musta plaaniga vahele on jäänud, sai sisse viidud nõue esitada koos taotlusega allkirjastaja ID-kaardi koopia – selle alusel siis sai vestlusel vaadata, kas ülelauamees on ikka see, kes allkirja andis.

Eks ta pahatihti nii ongi, et kõik piiravad sätted meie elus luuakse vaid mõne üksiku pahareti pärast. Arutasime siis koos EASiga, kuidas olukord proportsionaalsemalt reguleerida – nii et pätid jaole ei saaks, aga et me ausaid kodanikke liialt ei segaks.

Ja täna me enam ID-kaardi koopiat ei küsi! Küll aga tuleks vestlusele tulijal dokument kaasa võtta, sest nägu, nime ja allkirja kontrollitakse nüüd kohapeal. Ehk siis - kontroll jäi, aga koopiast vabanesime. Muide –dokument peab inimesel niikuinii koguaeg kaasas olema, seega EASi vestlusele tulles ID-kaardi kaasavõtmise palve ei ole just liigne kohustus.

"Nii väike asi" - ütlete? Aga suured asjad saavad väikestest alguse ja see lugu on hoopis sellest, et "Räägi inimestega!" ja igasugu asjad - väikesed ja suured - leiavad tee lahenduseni.

Suured tänud Rainile asjale tähelepanu juhtimast. Ainult nii – KOOS ja SUHELDES – saame asju paremaks teha.
Kasutaks siinkohal võimalust üleskutseks – rääkige meile ja meiega ning jagage oma kogemust ka teiste taotlejatega – kuidas taotlemine, rakendamine läinud on. Kui on esinenud probleeme või tekkinud ettepanekuid, siis äkki leiamegi koos paremaid lahendusi. Luban, et anname paremate lahenduste leidmiseks endast kõik. Jään Teie kirju ootama!
Nele

teisipäev, 5. oktoober 2010

Ettevõtjate kogemused toetuste taotlemisel

Hakkame kajastama ettevõtjate kogemusi eurotoetuste taotlemisel majanduskeskkonnas. Kui Sinulgi on see teekond läbitud või käsil ning sellest võiks teistelegi rääkida, kirjuta meile oma kogemusest toetustasku@gmail.com.


Kogemus: Kasvutoetus sunnib kasvama
Rain Veetõusme, Meediakontaktide OÜ juht

Klassikaline eellugu
Tagantjärele tundub http://www.ajakirjanikud.ee/ loomine suisa kooliõpiku näitena. Esmalt sattusime tüütu probleemi otsa, siis leidsime sellele lahenduse ja viimaks hakkasime seda lahendust ka teistele pakkuma. Kõik sai alguses sellest, et kaks suhtekorraldajat panid tund aega kokku e-posti loendit, ühe kliendi pressiteate jaoks. Kõrvalt vaadates kummitas peas mõte, et seda peab saama kiiremalt ja lihtsamalt teha. 30 minutit hiljem oli sündinud lahendus, mida saaksid kasutada kõik huvilised ja mis oleks sama lihtne, kui tavalise e-kirja saatmine. Kolm kuud hiljem alustas Meediakontaktide OÜ uue lahenduse testimist. Nüüd saab iga soovija sama või parema tulemuse kahe inimtöötunni asemel ühe minutiga.

Kasvuks on vaja enamat
Umbes pool aastat peale idee sündi andsime teenuse esmakordselt kasutamiseks väljapoole ettevõtet. Nagu väikeettevõtluses ikka, pakkusime 3-4 tuttavale organisatsioonile võimalust teenusega tutvuda, seda kasutada ja tasu asemel meile jooksvalt tagasisidet anda. Mõni kuu hiljem asusime müügifirma toel teenust müüma.

Esimese raskuspunktina selgus, et enamik igapäevaselt müügitööd tegevatest inimestest ei saa meie toote müügiga hakkama. Ühtpidi osutus see liiga spetsiifiliseks, teisalt jälle lahenduselt nii lihtsaks, et uued kliendid ei saanud aru, kuidas see töötab. Ja kuigi see tundus uskumatuna, oli probleemiks just liiga lihtne lahendus.

Aasta otsa ponnistasime ettevõtte tutvustamise ja müügiga. Müügitööd proovis kokku 12 inimest ja vaid üks neist osutus edukaks. Klientide hulk hakkas kosuma ja peaaegu iga kuu saime tõdeda, et taas oleme teinud müügirekordi.

Kuid Eesti turg on väike ning kasumlikuks muutumiseks tuleb kliente märksa kiiremini leida, milleks on tarvis lisainvesteeringuid. Teenuse mudel võimaldas laieneda ka naaberriikidesse, kuid ka see eeldas täiendavat investeeringut. Investeeringuteks aga raha polnud.


Võimalik lahendus EASilt
Juba esimese tegevusaasta lõpus käis peast läbi mõte EASi poole pöördumisest. Diagonaalis sai võimalustele pilk peale heidetud ja see liigse keerukuse tõttu lootusetuks tunnistatud. Veidi üle aasta hiljem pöördusin selle juurde tagasi ja süvenesin rohkem. Et mitte takerduda taas kõikvõimalike nõuete ja reeglite lugemisse seadsime sammud otse Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusesse, kus umbes tunniajase arutelu tulemusena selgus, et põhimõtteliselt on kasvutoetuse saamine võimalik.

96 tundi, 92 lehekülge, 13 600 krooni
EASi kasvutoetuse taotlemine osutus olemasolevatest arenguvariantidest ilmselt kõige arukamaks. Järgmised kolm kuud töötasime selle sihiga. Kes nüüd eelloetust innustust on saanud, võiks hoolega silmas pidada järgmisi punkte, kuna vähemalt meile tulid mõned arengud ootamatutena.

Töö maht. Projekti materjalide ja nõuetega tutvumine ning selle kokkukirjutamine on väga ajamahukas. Samal ajal jäävad paljud teised tegevused seisma. Meil tegeles ettevõttega vaid kaks omanikku ja palgatööjõudu polnud võimalik juurde võtta. Projekti kirjutamise ajaks sisuliselt peatus müügitöö ja sai kannatada ka klienditeenindus. Klientide arv siiski kasvas, kuid üksnes nende arvelt, kes ise meieni tee leidsid.

Projekti keerukus. Kuigi äriplaan oli kahe aasta jooksul juba pähe valmis kirjutanud, osutus kõikvõimalike lisade koostamine siiski raskeks. Aja kokkuhoiuks sai finantspoole koostamiseks palutud abi ka raamatupidamisfirmalt, kellel varasemalt selliste projektide kirjutamise kogemus.

Kuhi dokumente. Kuigi avastasime nii mõnegi lisa vajaduse alles viimastel päevadel enne esitamistähtaega, saime kõik kokku. Ja peale raamatupidamisfirma arve esitamist saime teha veidi statistikat. Arvestamata tunde, mis kulus materjalidega tutvumiseks ja lugemiseks, läks projekti koostamisele kokku 96 töötundi. Kogu esitatud materjalide maht koos lisade ja pakkumistega sai kokku 92 lehekülge ja otsesed kulud seoses projekti kirjutamisega olid 13 600 krooni.

Oluline on märkida, et kõige selle juures ei ole kunagi kindel, et projekt lõpuks ka EASi heakskiidu saab. Sisuliselt võtab ettevõtja projekti kirjutama asudes riski, et vaatamata kulutatud ajale ja rahale ning vahepeal toppama jäänud põhitööle, ei saa ta toetust ja võib olla lõpuks veelgi keerulisemas seisus, kui enne projekti kirjutamist.

Põhjalik kontroll
No aga mida muud saabki eeldada? Keegi ei anna teile poolt miljonit lihtsalt ilusa näolapi või särava ilukõne eest. Loomulikult tuleb oma äriidee pulkadeks lahti võtta ja teha see arusaadavaks ka neile, kes teie ettevõtte valdkonnaga mingisugustki kokkupuudet ei oma. Nii järgnes ka projekti esitamisele pea kaks kuud täiendusi, täpsustusi ja lisamaterjalide esitamist.

Vaat et kõige esimese asjana paluti mul täiendavalt esitada ID-kaardi koopia. Olin hämmingus, sest projekti sai esitanud läbi veebikeskkonna aken.eas.ee. Seal tuli sisenemiseks ja allkirjastamiseks kõikjal ID-kaarti kasutada. Milleks veel ID-kaardi koopia paberil? Põhjus pole mulle senini selge, aga kuna ka seda sai esitada üle neti, siis skaneerisin ID-kaardi sisse ja saatsin EASile.

Järgnesid kohtumised EASis ja üsna tihe kirjavahetus, mille käigus tuli nii mõnigi projekti osa ümber teha või täiendavaid materjale esitada. EASi kiituseks tuleb märkida, et kõik küsimused esitati väga lihtsalt ja selgelt. Alati sai infot ka juurde küsida. Kahjuks langes täienduste tegemise aeg meil otse suurde suvesse. Seega osutus nii mõnegi materjali kokkusaamine tavalisest aeganõudvamaks. Mõnenädalase ootamise järel tuli ka positiivne vastus ja taas EASile kiitust, kogu menetluse jooksul anti meile pidevalt tagasisidet asjade käigust.

Projekti teostamise kaasnähud
Iseenesest võiks ju nüüd rõõmust lakke hüpata ja siis diivanile puhkama visata. Projekt kiideti heaks ja pool miljonit justkui maast leitud. Reaalsus on aga üsna karm. Ja ma ei räägi raha kasutamise kontrollist, see on lihtne ja loogiline. Kuid on taas terve rida asju, millega ei osanud enne projekti algust arvestada.

Taas tuli arvestada töömahuga, mis hüppas lakke erinevate projekti etappide käimalükkamisel. Paberil tundus lihtne, tellid tarkvaraarenduse või veebilehe või turundusmaterjalid, kuid reaalsuses tähendab see tunde ja tunde vältavaid koosolekuid arendajaga, kellel on 100 asjalikku lisaküsimust ja kõigile tuleb leida vastused. See tähendab kümneid e-kirju seoses domeenide registreerimisega, sest nii Soome kui Rootsi on teinud välisfirmadele .fi ja .se lõpuga domeenide saamise võimalikult keeruliseks. See tähendab tundidepikkusi koosolekuid kujundajate ja turundusinimestega, kes tahavad parima tulemuse saamiseks ka ettevõtte poolset põhjalikku sisendit. Neid tunde ei ole ma kokku lugenud ja ilmselt ei jõua ka lugeda. Oluline on, et sel ajal, kui tegeletakse ettevõtte arendamisega, tuleb paratamatult teha ka igapäevast tööd.

Niisiis tegeleb täna http://www.ajakirjanikud.ee/ asjadega juba kahe omaniku kõrval ka kaks abilist. Üks müügi ja teine igapäevaste asjatoimetuste korraldamisega.

Epiloog
Ilmselt poleks ma nii julgeid arengusamme ilma EASi toeta astunud. Vahest oleks müüki küll rohkem panustanud, kuid välisturgudele ei oleks vaatama hakanud. Kindel on aga see, et isegi kui kogu eeltöö tulemuseks oleks olnud eitav vastus, oleks see oluliselt kaasa aidanud ettevõtte arengule. Said ju pähe kogutud mõtted süsteemselt kirja pandud ja kõik arenguvõimalused koos rahanumbritega läbi analüüsitud. Vähemalt oleks ees olnud pilt, mis on võimalik ja mis mitte, ning mis see kõik maksab.

neljapäev, 30. september 2010

Järgmistel valimistel saab hääletada ka mobiiliga

Valitsus kiitis täna heaks infoühiskonna edendamise 2010-2011. aasta investeeringute kava muutmise, millega lisatakse investeeringute hulka mobiilse isikutunnistuse taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projekt, mis muuhulgas võimaldab valimistel autentida end mobiilse isikutunnistusega. Projekti maksumus on 4 430 780 krooni ja seda rahastatakse ERDFst.

Projekt näeb ette, et hiljemalt 2011. aasta esimeses kvartalis alustatakse ühe digitaalse isikutunnistuse liigina m-ID sertifikaatide väljaandmist politsei- ja piirivalveameti poolt. M-ID sertifikaadi taotluse esitamine hakkab toimuma läbi loodava iseteenindusportaali ja taotluse menetlemine ning väljaandmine hakkab elektroonilises keskkonnas toimuma automatiseeritult.

Eestis toimib m-ID lahendus alates 2007. aastast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud mobiilse ID samaväärseks ID kaardiga ning alates 2007. aastast on m-ID-ga saanud teostada samu teenuseid, mis ID kaardiga.

Erandiks on olnud e-valimised, kus inimestel on olnud vaja kasutada kas ID kaarti või passi. Järgmistel valimistel saab aga isik ennast autentida ka juba mobiilse isikutunnistusega. Analoogselt praeguste m-ID lahendustega tagatakse projekti teostumisel mobiilse isikutunnistusega digitaalse allkirjastamise võimalus.

Projekti tulemusena paraneb Eesti isikutunnistuse omanike juurdepääs pakutavatele e-teenustele. Analoogselt praeguste m-ID lahendustega tagatakse elektrooniline asjaajamine mobiilsetes seadmetes ning arvutites ja nutitelefonides, kus puudub ID kaardi lugeja.

Infoühiskonna edendamise 2010-2011. aasta investeeringute kava eelarve on kokku 95 383 112 krooni ning seda finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

kolmapäev, 29. september 2010

EAS I poolaastal: Loomemajanduse arendamine

Loomemajanduse arendamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ all. Tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF).

Loomemajanduse arendamise tegevused on seotud peamiselt kahe toetusmeetmega: Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmiga (TOTS) ja Loomemajanduse tugistruktuuride arendamise toetusmeetmega.

Aprilli lõpus avalikustas Euroopa Komisjon loomemajanduse Rohelise Raamatu („Green Paper“), milles toodi esile Eestis tehtud algatusi selles valdkonnas. Piirkondlikud arenduskeskused ning loomeinkubaatorid said infrastruktuuri arendamiseks ning oma tegevuste läbiviimiseks toetust 77 miljonit krooni. Toetuse said 13 projekti, nende hulgas 4 loomeinkubaatorit, kes hakkavad kasvatama Eestis loomeettevõtjate hulka. Taotlejatel oli võimalus küsida toetust nii tegevuskeskkonna loomise investeeringuteks kui ka oma loomemajandusvaldkonna arendamiseks. Toetust said Tallinna Loomeinkubaator, Tartu Loomemajanduskeskus, Eesti Disainikeskus, Eesti Arhitektuurikeskus, Kultuurikatla Loomemajanduse Arenduskeskus, Viljandimaa Loomeinkubaatorid ja Eesti Digikeskus.

Tartu Loomemajanduskeskus

Loomemajanduse tugistruktuuride toetusskeemist rahastatakse Euroopa Regionaalfondist ka teenuste osutamist loomeinkubaatorite ja keskuste poolt loomeettevõtjaile. Meetmest taotlemine on vooruline, millest esimese taotlusvooru otsused tehti selle aasta veebruaris ning teine voor on plaanis korraldada hiljemalt 2012.a.

Huvi loomeettevõtluse vastu on juba tänaseks tuntavalt kasvanud. Näiteks sel aastal Tallinna Loomeinkubaatori ning Tartu Loomemajanduskeskuse poolt läbiviidud inkubatsioonikonkursid olid soovijate poolest rekordilised. Inkubatsioonikonkursid on mõeldud loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtjatele, kellel on äriidee ning kes vajavad ettevõtte käivitamiseks soodsat keskkonda ning professionaalseid tugiteenuseid. Konkursi edukalt läbinutega sõlmitakse leping, mis annab vähemalt kaheks aastaks võimaluse oma ettevõtte arendamiseks loomeinkubaatoris.

Loomemajanduse teadlikkuse tõstmise osas sõlmiti mais hankeleping seminarisarja läbiviimiseks OÜga Balti Juhtimiskonverentsid. Sari hõlmab kõiki suuremaid tõmbekeskusi ning samuti tehakse teavitustööd piirkondlikul tasandil, et pakkuda seminaridel osalemise võimalust veelgi laiemale ringile nii geograafiliselt kui ka valdkondlikult.

Eelmise aasta novembris avatud loomealase portaali www.looveesti.ee külastuste arv oli esimesel poolaastal üle 10 000, sh on välja kujunenud portaali alaliste kasutajate ring u 3 000 inimesega.

Eesti edusammude tutvustamiseks teistes riikides ning kontaktide tugevdamiseks nende esindajatega osaleti ja esineti kahel valdkondlikul foorumil Vilniuses ning Peterburis.

esmaspäev, 27. september 2010

Tänasest saab taotleda KredExist korterelamu rekonstrueerimistoetust

Tänasest võtab KredEx vastu korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusi, millega on võimalik katta projekti kogumaksumusest 15, 25 või 35 protsenti. Septembris ja oktoobris toimuvad ka infopäevad, kus on võimalik toetusskeemiga lähemalt tutvuda.

Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Eesmärgiks on motiveerida elanikke rekonstrueerima olemasolevaid korterelamuid terviklikult, et paraneks hoonete sisekliima ja suureneks energiatõhusus , tõuseks hoonete energiamärgise klass ja hoogustuks taastuvenergia kasutus.

15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama energiasäästu kuni 2000m2 suletud netopinnaga korterelamus vähemalt 20%, üle 2000 m2 korterelamus vähemalt 30%, täitma energiaauditis toodud soovitused ja programmi „Korterelamu renoveerimislaen“ nõuded. Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb hoones tagada sisekliima vastavus nõuetele ning korterelamu peab saavutama vähemalt energiamärgise klassi E.

25% toetuse saamiseks peab toetuse taotleja lisaks eelmainitud tingimuste täitmisele rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus, soojustama ja rekonstrueerima katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu ja saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 40% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ja saavutama energiamärgise klassi D.

35% toetuse saamiseks peab toetuse taotleja lisaks kõikide eelmainitud tingimuste täitmisele paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ning saavutama energiamärgise klassi C.

Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Korterelamute renoveerimislaenu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

reede, 24. september 2010

Toetus rahvusvahelistele spordiüritustele

Tänasest 29. novembrini saab EASist taotleda toetusi rahvusvaheliste spordiürituste läbiviimiseks Eestis. Toetuse summa on 300 000 kuni 1 000 000 krooni ning omafinantseering vähemalt 30% toetavatest kuludest.

Toetuse eesmärgiks on suurendada välisturistide ööbimiste arvu ning vähendada turismi hooajalisust Eestis. Toetuse eelarve on 5 miljonit krooni, millega toetatakse spordiürituste kavandamist ja läbiviimist ning turundustegevusi välisriikides. Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik.

30. septembril toimub infopäev Tallinnas ning 1. oktoobril Tartus, kus EASi konsultandid selgitavad täpsemalt, mis on meetme eesmärk ning kuidas taotlust koostada.

Tegemist on esimese osaga rahvusvaheliste konverentside ja ürituste toetamise II voorust. Teine osa ehk rahvusvaheliste konverentside ja kultuuriürituste toetamise voor avatakse jaanuaris 2011 ning selle eelarve on 10 miljonit krooni. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

kolmapäev, 22. september 2010

EAS I poolaastal: Alustavate ettevõtjate arendamine

Alustavate ettevõtjate arendamine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid“ all.

2010. esimesel poolaastal on Alustavate ettevõtjate arendamise valdkonnas arendustegevused olnud peamiselt seotud Ettevõtlusinkubatsiooni programmi välismentorite hanke ja aruandlussüsteemiga. Samuti väärib olulise arendusprojektina väljatoomist maakondade kaardistamise projekt, mille käigus maakondlikud arenduskeskused (MAK) võtavad ühendust möödunud kvartali jooksul oma maakonnas asutatud alustavate ettevõtjatega, eesmärgiga tõsta alustavate ettevõtjate teadlikkust MAKidest ja riiklikust tugisüsteemist. Alljärgnevalt teeme kokkuvõtted toetusskeemide ja programmide lõikes.

Ettevõtlusteadlikkuse programmi raames toimusid kevadised ettevõtluspäevad Saaremaal, Läänemaal, Jõgevamaal ning Viljandimaal. Klassikalise vahelehe asemel ilmus 4 piirkondlikku ettevõtluspäeva tutvustavat brošüüri. Ettevõtlikkusprojektide ning –hoiakute projektikonkursside raames sõlmiti koostöölepingud 10 projekti rahastamiseks.

Alustavate ettevõtjate baaskoolituste vastu on huvi jätkuvalt kõrge ning pigem kasvav. Esimesel poolaastal toimus 36 koolitust (täisaastaks planeeritud 57), mis on seitsme võrra rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil.

Ettevõtlusnõustamise maht MAKides on stabiilselt suur ning seda eelkõige suuremates maakondades. MAKid on igas maakonnas paiknevad organisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamist ettevõtetele, KOVdele, MTÜdele ja SAdele. Arvestades esimese poolaasta suurt huvi nõustamiste vastu, võib osades MAKides prognoosida selleks aastaks ettevõtlusnõustamise mahu suurenemist kuni 1,5 korda esialgsete plaanidega võrreldes.

Mentorprogrammis osaleb 32 mentiid ja 32 mentorit. Poolaastaga korraldati 11 koolitust, suvekonverents „Topeltkasu koostööst“, millest võtsid osa käesoleva ja möödunud aastate programmis osalejad ning kohtumine Saksamaa ettevõtjatega. Samuti valmis 2008-2009 järelseire analüüs, millele tuginedes võib öelda, et programmis osalenud mentiide käibe keskmine kasv oli 7,3 korda ning kasumi kasv 4,3 korda. 48% mentiidest tegelevad ekspordiga või omavad ekspordipotentsiaali.

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse taotlusi esitati kokku 572, millest positiivse otsuse sai 271. Starditoetuse otsused tehti kogusummas 22,14 ning kasvutoetuse otsused 14,54 mln krooni. KredExi ja EASi poolt ühiselt rakendatava stardilaenu meetme taotluseid esitati poolaastaga 56 ehk u 67% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes.

Ettevõtlusinkubatsiooni programmi välismentorite hanke tulemusena külastasid Eesti inkubaatoreid Peter Harman ja Charles Monk, kelle kogemused ja nõuanded peaks järgmise aasta märtsiks välja tooma Eesti inkubaatorite edaspidised arenguvõimalused. Tänaseks on läbi viidud inkubaatoritega tutvumine, esimesed külastused, ühisseminar ja asutud on kokkuvõtteid tegema.

Ettevõtja infovärav Aktiva.ee osas jätkas EAS sisu arendamist.
Alustavate ettevõtjate arendamist rahastatakse EASis Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.

esmaspäev, 20. september 2010

Valminud on uued reisirongide ooteplatvormid



Foto: AS EVR Infra











Blogi huvitunud kommentaator tõstatas küsimuse reisirongide ooteplatvormide ehitustööde kohta. Siinkohal kirjutan pikemalt, mis praeguseks hetkeks reisirongide platvormide rekonstrueerimise osas tehtud on.

Reisirongide ooteplatvorme rekonstrueeritakse kahest Euroopa Liidu poolt finantseeritavast projektist, mille rakendamise eest vastutab AS EVR Infra.

ERDFist rahastatakse projekti „Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide tööpiirkonnas“ prognoositud maksumusega 101 942 878 krooni abimääraga 85%. Projekti raames rekonstrueeritakse 39 reisirongide platvormi. Rekonstrueeritavad reisiplatvormid asuvad AS EVR Infra infrastruktuuril järgmistes omavalitsusüksustes: Aegviidu vald, Tapa vald, Sonda vald, Püssi linn, Vaivara vald, Rakke vald, Tamsalu vald, Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tartu linn, Ülenurme vald, Kambja vald, Vastse-Kuuste vald, Põlva vald, Põlva linn, Veriora vald, Räpina vald, Orava vald, Rae vald.

Praeguseks hetkeks on valminud Tamsalu jalakäijate tunnel ning ooteplatvormid. Platvormide projekteerimistööde ja ehitusega ning platvormide lähedal asuvate raudteetöödega on alustatud Tallinn-Aegviidu-Tapa suunal (Ülemiste, Lagedi, Kulli, Aruküla, Raasiku, Parila, Kehra, Lahinguvälja, Mustjõe, Aegviidu peatused). Riigihange on välja kuulutatud Tartu-Orava suuna (Reola, Vastse-Kuuste, Vana-Kuuste, Rebase, Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoja, Põlva, Holvandi, Ruusa, Orava peatused) ooteplatvormide rekonstrueerimistööde teostamiseks ja Tapa-Tartu lõigu vaheliste platvormide (Kiltsi, Vägeva, Pedja, Kaarepere, Uhti ning Lehtse peatused) rekonstrueerimiseks.

ÜFist rahastava projekti „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ arvestatav maksumus on 128 612 110 kr toetusmääraga 94%. Seoses uute rongide hankimisega aastaks 2013 on vajalik ümber ehitada elektrirongide tööpiirkonna ooteplatvormid seniselt 1100 mm kõrguselt 550 mm kõrgusele. Antud projekti raames viiakse nö eurokõrgusele üle 57 ooteplatvormi. Projekt on jagatud etappideks, millest esimene, 17 raudteeplatvormi rekonstrueerimine Keila – Paldiski ja Keila – Riisipere suundadel on praeguseks lõppjärgus. Lilleküla-Laagri suunal on platvormide rekonstrueerimise ning raudteetööde teostamise hange üsna pea välja kuulutamisel.

reede, 17. september 2010

Aeg kokkuvõteteks

2010. aasta esimese poolaasta tulemused on käes ning alates järgmisest nädalast hakkame kirjutama teilegi, milliseid arenguid esimene poolaasta endaga kaasa tõi alustavate ettevõtjate arendamise, ekspordivõimekuse suurendamise, turismiarenduse ja teiste huvitavate teemade vallas.

reede, 10. september 2010

Kukruse – Jõhvi liiklussõlmest pikemalt

Eelmisel teisipäeval, augustikuu viimasel päeval avasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko, Ida-Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ning ettevõtte Lämminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens Eesti kõigi aegade suurima ja kalleima liiklussõlme Kukruse – Jõhvi, maksumusega 638 mln krooni, millest 189 mln krooni finantseeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadest.

Ehituse käigus valmis 7,3 km lõik neljarealist eraldusribaga maanteed, 14 km kogujateid ning 8 km kergliiklusteid. Lisaks valmis kolm eritasandilist ristmikku, üks riste ja kaks jalakäijate silda. Antud teeehitusobjekt on unikaalne oma raskusastme poolest, kuna tee ehitati vanadele põlevkivikaevanduste aladele pakkudes seetõttu erilist väljakutset ka ehitajatele. Lisaks aeglustus ehitustöid ka Kukruse mõisa lähedalt leitud arheoloogilise avastuse 12.-13. sajandist pärinevate muinaskalmete näol. Arheoloogiline leid anti üle muinsuskaitsjatele ning nüüdseks on need juba turvaliselt Tartu Ülikooli juurde arheoloogidele uurimiseks toimetatud. Hoolimata sellest jõuti teeehitusega tavapärasest erinevalt valmis planeeritust varasemalt ja seda lausa kaks kuud enne tähtaega.

Antud teelõik oli siiani üks Eesti ohtlikumaid, rahvakeeles nimetati Kukruse – Jõhvi teelõiku surmateeks, kuna viimase 10 aasta jooksul hukkus sellel keskmiselt kolm inimest aastas. See on ka arusaadav, kuna liiklustihedus on antud lõigul 14 000 sõidukit ööpäevas, samal ajal kui maanteeületuseks turvaline võimalus puudus. Uue teelõigu puhul rõhutataksegi eelkõige liiklusohutuse kasvu, kuna üle maantee valmisid kaks jalakäijate silda, üks Tammiku ristmiku lähistel ja teine Jõhvi linna sissesõidul. Lisaks maanteele ehitatud kergliiklusteed aitavad samuti ohutusele tugevalt kaasa olles ainukesed Jõhvi ümbruses. Lõpuks on ka Kukruse ning Jõhvi inimestel lisaks euroopalikule maanteele võimalik ohutult ratta-, rulluisusõitu või kepikõndi harrastada.

Avatseremoonia toimus puhkpilliorkestri saatel koos kõnede ja piduliku lindilõikamise Kukruse jalakäijate sillal. Sõnavõttudes rõhutati ikka suurenenud ohutust, paremaid võimalusi jalakäijatele, ehitusobjekti suurt maksumust ja selle tehnilist keerukust. Kohale oli tulnud veidi vähem kui sadakond inimest, kes kõik said lisaks pidulikule avamisele osa ka juba oktoobris külastajatele avatavas Kukruse mõisas tehtud ehitajapoolsest objekti tehnilisest tutvustusest.

kolmapäev, 8. september 2010

Ettevõtluskonkursi Ajujaht uus hooaeg

Eile avati ettevõtluskonkursi Ajujaht uus hooaeg. Juba neljandat korda aset leidev konkurss otsib uudseid suure potentsiaaliga äriideid ning toetab nende autoreid ettevõtlusega alustamisel.

Uue hooaja kuulutas Estonia Kontserdisaalis avatuks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Minister kutsus kõiki noori ettevõtlikke inimesi üles end proovile panema ning põneva ettevõtlusmaailmaga tutvuma. Parimad meeskonndas saavad tippettevõtjate ja -koolitajate toel oma äriideed arendada, luua kontakte potentsiaalsete investoritega ning saada osa miljoni krooni suurusest auhinnafondist.

Varasematel aastatel on kokku esitatud 2113 uut äriideed ning koolitust on saanud üle 250 tulevase ettevõtja. Seni on võiduideede elluviimiseks investeeritud 2,5 miljonit krooni auhinnaraha, mille toel auhinnatud ideed on jõudsalt edasi arenenud.

Ideid saab konkursile esitada 1. novembrini. Kui Sinulgi on mõni hea idee, alusta siit.

Konkurssi viiakse läbi EASi ettevõtlusteadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

reede, 3. september 2010

Ettevõtlustoetused lõid oodatust rohkem töökohti

Eile kinnitati 2004.-2006.a perioodi lõpparuanne, mille kohaselt lõid MKMi poolsed ettevõtlustoetused vanal perioodil 30% rohkem töökohti ning 66% rohkem ettevõtteid, kui esialgselt plaaniti.

Ettevõtlusesse suunatud eurotoetuste abil loodi üle 7800 töökoha, sealhulgas rohkem kui 600 kõrgtehnoloogilist töökohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Lisaks loodud töökohtade arvule paistis silma ka uute ettevõtete arv ning nende ellujäämine pikemas perspektiivis. 835-st uuest toetuse abil loodud äriühingust olid 644 ettevõtet toimivad ka veel 18 kuud hiljem.

Uute töökohtade ja ettevõtete loomise kõrval oli eurotoetustel samuti suur mõju olemasolevate töökohtade säilimisele. Järeluuringu põhjal jäi eurorahadega tehtud investeeringute abil alles rohkem kui 4 000 töökohta.

Kokku rahastati eelmisel programmiperioodil eurotoetuste abil üle 5000 ettevõtlusprojekti ligi 1,7 miljardi krooni eest.

Eesti Riikliku Arengukava lõpparuanne kajastab eurotoetuste kasutamist perioodil 2004-2006.

reede, 27. august 2010

Innovatsiooniosakute e-taotlus

Alates 27. augustist saab innovatsiooniosakute taotlusi esitada ka EASi e-keskkonnas.

Innovatsiooniosakute abil saab väike- või keskmise suurusega ettevõtja koostöös kõrgkooli, katselabori või intellektuaalomandi ekspertidega uurida innovaatilisi lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõtte arengule. Näiteks on võimalik katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides, otsida lahendusi arengutakistustele jpm.

Innovatsiooniosaku väärtus on üksiktaotluse korral kuni 50 000 ning mitme (kuni 5) firma ühistaotluse korral 250 000 krooni. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

Innovatsiooniosakute toetusmeedet kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

neljapäev, 26. august 2010

Täna sai läbi eurotoetuste kampaania

Täna loosisime raadio Elmari otse-eetris välja eurotoetuste kampaania peaauhinna, kaks edasi-tagasi lennupiletit vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta. Kokku laeti mängu raames pilt.postimees.ee lehele ülesse koguni 2229 eurotoetuste logo taustal tehtud pilti 364 erineva kasutaja poolt.
Peaauhinna võitja Krish

Kampaania peaauhinna võitis kasutaja Krish, kelle albumis oli kokku 110 pilti. Suurema pildiarvuga albumeid oli veel ainult viis, millest suurim kuulus kasutajale atinn, kes oli Eesti pealt üles leidnud 254 eurotoetuste logo.

1. juulist 26. augustini kestnud kampaania ajal loosisime igal reedel välja vaheauhindu, milleks olid perepiletid Toila Spa termidesse, Maanteemuuseumisse, kanuumatk Reimann Retkedega, võimalus seigelda Otepää Seikluspargis, sõita Laitse Rally Pargis viiekordse Eesti meistri kõrval, mängida tennist Tere Tennisekeskuses, nautida massaaži Kailong salongis ning nautida mõnusat puhkust Vihula mõisas.

Täname kõiki, kes mängus osalesid ning palju õnne nii peaauhinna kui ka vaheauhindade võitjatele.

teisipäev, 24. august 2010

Alustati EstWini ehitamist

Sel nädalal alustati Järvamaal Amblas ülikiire internetiühenduse EstWin võrgu ehitustöödega. Projekti eesmärk on viia vähemalt 100-megabaidine interneti ühendus kõikidesse Eesti maapiirkondadesse.

Projekti elluviija Eesti Lairiba Arenduse SA ehitab 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke rohkem kui 1400 võrguühenduskohaga. Alustatud töid kavandatakse rahastada Euroopa Regionaalfondist ja Eesti riigi poolt ning nende maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni.

Eesti Lairiba Arenduse SA on projekti EstWin elluviimiseks loodud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel juhtivate telekommunikatsiooni ettevõtete (Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS) poolt.

esmaspäev, 23. august 2010

Sel neljapäeval loosime välja lennukipiletid

Selle nädala neljapäeval loosime eurotoetuste mängus välja peaauhinna – kaks edasi-tagasi piletit vabalt valitud Estonian Airi sihtpunkti. Tänaseks on kampaanialehele pilt.postimees.ee üles laetud ligi 2000 pilti 312 erineva kasutaja poolt.

Viimati üles laetud pilt tehti Toetustasku taustal :)

Kui märkad tee ääres, maja küljes, koolitusmaterjalidel või kus iganes mujal eurotoetuste logo, mis koosneb Eesti ja Euroopa lipu kujutistest, tee selle kõrval endast üks naerusuine pilt ning lae see üles meie kampaanialehele. Eurotoetuste logoga on märgistatud kõik toetuse abil ehitatud ja renoveeritud hooned, auto- ja kergliiklusteed, erinevad üritused, koolitused, seadmed jpm objektid, mida leidub igast Eesti otsast tuhandeid ja tuhandeid.

Peaauhinna loosime välja sel neljapäeval kell 13.15 raadio Elmar otse-eetris. Soovime Sulle juba ette loosiõnne ;)

reede, 6. august 2010

Esimesed uued rongid jõuavad Eestisse 2012. aastal

Sel nädalal kirjutati alla lepingud, millega ostetakse 18 uut elektri- ning 20 uut diiselrongi. Stadler FLIRT tüüpi reisirongid hakkavad Eestis sõitma 2013.-2014. aastal, kuid esimesed testrongid jõuavad kohale juba 2012. aasta lõpus.


Tegemist on suurepärase näitega eurotoetuste edukast kasutamisest, kuna 85% elektrirongide maksumusest finantseerib Euroopa Ühtekuuluvusfond. See tähendab, et ligi 1,25 miljardist kroonist kaetakse eurotoetustega rohkem kui miljard Eesti krooni.

Uute rongidega muutub oluliselt ka reisijate kasutusmugavus. Uutes rongides on olemas konditsioneerid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs ning kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus.

Tänu rongipargi kasvule võib oodata tihedamat sõidugraafikut ning välistatud pole ka uute liinide avamine. Rohkem pilte uutest rongidest saad vaadata siit.

esmaspäev, 2. august 2010

Eurotoetuste kampaanias üle 1000 pildi

Täpselt kuu aega tagasi alguse saanud eurotoetuste kampaania käigus on üles laetud juba üle 1000 pildi ligi 200 erineva kasutaja poolt. 26. augustil loosime kõikide osalejate vahel välja kaks edasi-tagasi lennupiletit vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Kampaania käigus kutsume inimesi märkama eurotoetuste logo üle Eesti, tegema selle kõrval pilti ning laadima need üles kampaanialehele pilt.postimees.ee. Kõigi osalejate vahel loosime igal reedel kell 13.15 raadio Elmar otse-eetris välja kodumaiseid vaheauhindu ning suve lõpus Estonian Airi peaauhinna.

Tuhandes pilt

Seni oleme välja loosinud näiteks Toila Spa termide perepileti, Otepää Seikluspargi külastused, Tere Tennisekeskuse ja Kailong massaažisalongi kinkekaardid, Maanteemuuseumi perepiletid ning läinud reedel Laitse Rally Parki poolt korraldatud co-drive elamussõidu viiekordse Eesti Meistri Einar Laipaiki kõrvalistmel.

Augustis läheb loosimisse veel kolm põnevat vaheauhinda ning peaauhind. Seega hoia silmad lahti, tee logo kõrval pilti ning muuda oma suvi meeldejäävaks ;)

teisipäev, 27. juuli 2010

Ülikiire internetiühenduse projekt sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Euroopa Komisjon andis rohelise tule Eesti riigiabi otsusele toetada ülikiire lairibaühenduse arendamist üle Eesti. Sellega saime õiguse kasutada EstWin projekti teostamiseks eurotoetuste rahasid.

Kogu Eestit katva kiire interneti võrgustiku loomise projekt EstWin on osa Eesti Infoühiskonna Arengukavast 2013, mille eesmärk on tagada 98%-le Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest kiire internetiühendus vähemalt 100 Mbit/s. Kuigi kiiret internetiühendust saab suuremates linnades kasutada juba täna, on EstWin projekti eesmärk muuta 100 Mbit/s andmeühendus kättesaadavaks ka ülejäänud Eesti piirkondades, kus erainvesteeringutega taolist kiirust niipea ei võimaldataks. Ühenduse loomiseks peab lairiba võrk asuma kasutajale lähemal kui 1,5 km.


Kiire internetiühendusega soovitakse kõrvaldada digitaalne lõhe linna- ja maapiirkondade vahel, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning aidata kaasa majanduskasvule. Kiire ühendus on vajalik eelkõige ettevõtete piirkondadesse meelitamiseks, kaugtöö, tervishoiuteenuste osutamise ning hariduse ja avalike teenuste parandamiseks.

Kokku on plaanis lähema viie aasta jooksul ehitada üle 6000 km optilist kaablit, mille raames luuakse üle 1400 võrguühenduskoha. Kaablite võrk valmib 2015. aastaks.

Piirkondadest ja nendes teostatavatest lairibaga seotud arendusprojektidest kirjutame Toetustaskus täpsemalt juba suve lõpus, kui esimesed projektid on saanud positiivse rahastamisotsuse.

neljapäev, 22. juuli 2010

Avati Eesti Ekspokeskus

Täna avati Tallinna Lennujaamas ametlikult Eesti Ekspokeskus, mille pidulikul üritusel oli võimalus meilgi osaleda. Ekspokeskuse näol on tegemist justkui püsiva kaubandusmessiga, mis aitab ettevõtjatel presenteerida oma tooteid ning luua väliskontakte ekspordi alustamiseks või suurendamiseks.



Välisriigis tööalastel kohtumistel käies tekib harva võimalus mööda linna ringi käia ning uusi kontakte leida. Koht, kus paratamatult tuleb oodata, on aga lennujaam. Check-in tehtud, turvakontroll läbitud ning sellele järgneb reeglina vähemalt pooletunnine ootamine. See on piisav aeg oma toote või teenuse presenteerimiseks ning kontaktide loomiseks.

Tallinna lennujaamas Eesti Ekspokeskuses on eksponeeritud 120 ettevõtte tooted ja teenused. Lendu ootaval ettevõtjal on võimalus kõikide pakkumistega tutvuda ning vahetada kontakte kohapeal oleva Ekspokeskuse esindajaga. Arvestades, et lennujaama läbib aastas 1,8 miljonit reisijat, on kontaktide loomine keskuse asukohast ja inimese vabast ajast tulenevalt üsna tõenäoline.

Hea meel oli kohata juba avamispäeval toodete hulgas ka mitmeid eurotoetust saanud projekte. Soovime meiegi Eesti Ekspokeskusele omalt poolt edu ning loodame, et selle suurepärase idee tulemuseks on Eesti jaoks kasvav eksport.

teisipäev, 20. juuli 2010

Selgusid tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajad

Eelmisel nädalal kinnitati veebruaris avatud kolmanda tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu vooru toetuste saajad. 169 taotluse hulgast valiti rahastamiseks välja 66 ettevõtet, kelle projektide kogumaksumus oli kokku 874 miljonit krooni.

Kõige rohkem tuli taotlusi metallitööstuse ja mööblitootmise valdkonnast ning piirkonniti laekus avaldusi enim Harjumaalt. Suurima toetuse, 20 miljonit krooni, sai ettevõte AS Estanc, mis on Eesti kapitalil põhinev metallitööstusettevõte. AS Estanc toodab mahuteid, olles tänu kitsale spetsialiseerumisele, kuid samas uuendusmeelsusele saavutanud edu ning elanud ka rasked ajad üle suurema languseta. Tootmisega alles alustavatest ettevõtetest sai suurima toetuse, 15 miljonit krooni, Hansa Biodiesel OÜ, kes kavatseb rajada kasutatud vanarehvide ümbertöötlemise tehas.

Hindamiskomisjoni liikme Kadri Matsi hinnangul iseloomustas kolmandas voorus esitatud projekte senisest põhjalikum ja professionaalsem ettevalmistus. „Paljudel Eesti tehnoloogiaettevõtetel on suur potentsiaal kasvada edukateks ekspordiettevõteteks ning antud investeeringute toetusega tahamegi aidata neid plaane ellu viia,“ lisas ta. III taotlusvooru hindamisel rakendati põhimõtet, mille kohaselt toetati eelkõige neid ettevõtteid, kellel ilma kõrvalise rahalise abita poleks võimalik investeeringuid teha. Seetõttu jäid toetuse saajate nimekirjast välja osa selliseid äriühinguid, kelle projektid olid küll tugevad, kuid kelle finantsiline võimekus lubaks teha investeeringuid ka ilma toetusrahadeta.

Meetme eesmärgiks on läbi tehnoloogiainvesteeringute toetamise (masinate, seadmete, patendiõiguste, litsentside soetamine) suurendada tööstusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle tulemusena aidatakse kaasa tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, suurendatakse toodete lisandväärtust, avatakse uusi turuvõimalusi ning luuakse tingimused töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele.

Kokku laekus tehnoloogiaalaseid investeerimisprojekte 2 miljardi krooni väärtuses. Toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

kolmapäev, 14. juuli 2010

Taotlusvoor: Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks

Alates 5. juulist on võimalik Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele esitada taotlusi toetuse saamiseks „Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks“ taotlusvooru raames.

Taotlusvooru eesmärk on tõsta avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöös inimeste teadmisi ja oskusi nii, et inimesed suudaksid info-ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi kasutades jõuda neile vajaliku teabeni, kasutaksid e-teenuseid ning oleksid kursis infoühiskonna võimaluste ja ohtudega.

Toetusi on võimalik taotleda projektidele, mis tõstavad kasutajate teadmisi ja oskusi konkreetsete riigi- ja erasektori e-lahenduste kasutamisel. Projektid peaksid olema suunatud infoühiskonnas orienteerumiseks ning turvateadlikuks käitumiseks noortele vanuses kuni 21 eluaastat ning neid mõjutavatele sihtgruppidele nagu lapsevanemad, õpetajad jt.

Teiseks on toetusi võimalik taotleda projektidele, mis on suunatud e-lahenduste pakkujate teadmiste ja oskuste tõstmisele, muutmaks e-lahendusi lihtsamaks, kasutajakesksemaks ja turvalisemaks.

Taotlusvoor on suunatud ka erivajadustega inimeste infoühiskonnas osalemise võimaluste avardamiseks ning vaba laiatarbetarkvara eestikeelsete keskkondade arendamiseks.

Taotluse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 4 miljonit krooni ning kogu vooru eelarve on 18 miljonit krooni. Taotluste esitamise lõpp-tähtaeg on 10. august 2010.

Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

neljapäev, 8. juuli 2010

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid saavad 91 miljonit

Valitsuse poolt kinnitatud Infoühiskonna edendamise kava kohaselt saavad 2010.-2011. aastate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid 91 miljonit krooni.

Projektide eesmärgiks peab olema avaliku sektori toimimise parandamine ning riigisektori tegutsemise märgatavalt efektiivsemaks muutmine. Näiteks kuuluvad Infoühiskonna edendamise kavasse kohtute infosüsteemi täiendamine, tervishoiustatistika mooduli arendamine, kohalike omavalitsuste teenuste portaali täiendamine ning sadamaregistri tarkvara loomine. Kokku on kavas 18 arendusprojekti kogumaksumusega 90 952 332 krooni.

Investeeringute kava eesmärk on rahastada riiklikult olulisi info-ja kommunikatsioonitehnoloogilisi investeeringuid ning panna paika rahastatavad projektid ning nende rahaline maht. Infoühiskonna edendamise kava rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

kolmapäev, 7. juuli 2010

Eurotoetuste mängus juba üle 100 pildi

1. juulil alguse saanud eurotoetuste kampaania käigus on vähem kui nädalaga üles laetud juba üle saja pildi 43 erineva kasutaja poolt.

Kampaania käigus kutsume inimesi märkama eurotoetuste logo, tegema selle kõrval pilti ning laadima need üles kampaanialehele pilt.postimees.ee. Kõigi osalejate vahel loosime igal reedel kell 13.15 raadio Elmar otse-eetris välja mitmeid kodumaiseid vaheauhindu ning suve lõpus peaauhinna, milleks on edasi-tagasi lennupiletid kahele inimesele vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Võta Sinagi osa ja muuda suvi meeldejäävaks ;)

teisipäev, 6. juuli 2010

Innovatsiooniosakutele täiendavad 30 miljonit

Eelmisel aastal käivitunud Innovatsiooniosakute toetusmeede saab järgmiseks kolmeks aastaks juurde täiendavad 30 miljonit krooni.

MKMi ja EASi poolt käivitatud programm sai algusel 2009. aastal 15 miljoni kroonise eelarvega, kuid see osutus Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete seas sedavõrd populaarseks, et vajas programmi jätkamiseks lisaraha. Programmi on pidanud edukaks nii ettevõtjad kui ka kõrgkoolid ning teised innovatsioonipartnerid.

50 000-krooniseid üksiktaotlusi ning 200 000-krooniseid ühistaotlusi osakutele tehti aasta jooksul kokku 248 korral. Tänaseks on rahuldatud 194 taotlust 11,3 miljoni krooni väärtuses. Lõpetatud on tänaseks juba 115 projekti.

Kõige rohkem on innovatsioonialast koostööd tehtud Tallina Tehnikaülikoolis (53), Tartu Ülikoolis (46) ning Tallinna Ülikoolis (43).

Innovatsiooniosakute toetusmeetme eesmärgiks on suurendada ettevõtjate koostööd kõrgkoolide, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogia kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm. Programmi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

neljapäev, 1. juuli 2010

Algas üle-Eestiline eurotoetuste mäng

Tänasest alustame eurotoetuste mänguga, mille raames kutsume inimesi suve jooksul mööda Eestit ringi sõites märkama eurotoetuste logo, tegema selle kõrval endast pilti ning laadima need üles kampaanialehele pilt.postimees.ee. Kõigi osalejate vahel loosime igal reedel raadio Elmari otse-eetris välja põnevaid vaheauhindu ning suve lõpus anname ühele õnnelikule kaks Estonian Airi edasi-tagasi lennupiletit vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Kampaania eesmärgiks on tutvustada laiemale avalikkusele tuhandeid eurotoetust saanud projekte, olgu selleks maanteed, sadamad, kooli- ja lasteaiahooned, mõisad, turismiobjektid vm huvitavad objektid. MKM asekantsleri Ahti Kuninga sõnul annab kampaania ühelt poolt võimaluse selgitada tuttava Eesti ja Euroopa lipu kombinatsiooniga logo tähendust ning teisalt näidata eurotoetuste kasutamise tegelikku ulatust. „Eestis on ellu viidud üle 16 000 erineva eurotoetust saanud projekti ning meie sõnum on see, et igal ettevõtlikul inimesel Eestis on võimalus eurorahade abil korda saata midagi kasulikku,“ lisas Kuningas.

Kampaania kestab 1. juulist 26. augustini, kui loosimisse läheb peaauhind. Alates järgmisest nädalast on igal reedel võimalik võita aga mõnus puhkus Eestimaal – süstamatk Reimann Retkedega, mõnus päev Otepää seikluspargis, perepilet Toila Spa termidesse jpm. Eriauhinnana anname veel välja majutuspaketi Vihula mõisas koos jalgrataste- ja paadilaenutusega.

Seega suvel maale sõites või linnas jalutamas käies võta fotoaparaat kaasa, logo märgates tee selle kõrval pilti ning muuda oma suvi meeldejäävaks.

reede, 25. juuni 2010

Tunnustame ettevõtluse edendajat

Sel nädalal käivitasime MKM-s konkursi „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2010,“ mis on Eesti eelvoor Euroopa ettevõtlusauhinna konkursile.

„Elame ajal, kus on vaja mõista, et vaid ettevõtlus teeb meid tõeliselt jõukamaks. Tahame tunnustada neid, kes on teinud midagi erilist ja ainulaadset, et edendada meid ümbritsevat keskkonda ja pakkunud ettevõtjatele vajalikku tuge,“ ütles minister Juhan Parts.

Projekte hinnatakse viies erinevas kategoorias: ettevõtlikku vaimu edendamine, oskustesse investeerimine, ettevõtluskeskkonna parandamine, ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamine ning vastutustundlik ja kaasav ettevõtlus.

Konkursile ootame kandideerima valitsus- ja omavalitsusasutusi koos allasutuste, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, haridus- ja noorteorganisatsioonide ning kõigi teisi institutsioonide, sihtasutuste ja mittetulundusühendustega, kes oma tegevusega on edendanud ettevõtluskeskkonda. Erasektoril on võimalus esitada konkursile neid algatusi, mille puhul on toimunud koostöö avaliku sektoriga nii idee välja töötamise kui ka elluviimise faasis.

Varasematel aastatel on konkursi võitnud näiteks Äriregistri Ettevõtjaportaal ning ettevõtluskonkurss „Ajujaht“. Rohkem infot konkursi tingimuste kohta leiad siit.

reede, 18. juuni 2010

Veerenni-Filtri - liiga palju head ühe projektiga

Juku transpordi investeeringute talitusest kirjutab:



Liiklejate poolt kaua ihaldatud ja oodatud Veerenni-Filtri ühendus on nüüdseks juba pea nädal olnud liiklejatele avatud ja tõsimeeli võib väita, et selles projektis on head rohkem kui algselt võis osata loota. Lisaks sellele, et projekt hõlbustab liikumist erinevate Tallinna linnaosade vahel, väheneb tänu nimetatud teelõigule ka Tallinna „pudelikaela“ Ülemiste liiklussõlme liikluskoormus, kuna uue teelõigu prognoositav liiklussagedus saab olema 15 tuhat autot tööpäevas. Ei saa jätta märkimata, et tänu nimetatud lõigule on järjest käega katsutavam ka Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine ja ega ilma põhjuseta nimetata Veerenni-Filtrit eelmänguks Ülemiste projektile.

Kui algselt prognoositi projekti maksumuseks 56 miljonit krooni siis reaalsuses osutus see summa oluliselt väiksemaks ning kui projekti kogumaksumus tuli lõpuks 30,7 miljonit krooni, siis Tallinna linnale ja Eesti maksumaksjale läks projekt kokkuvõttes maksma vaid 4,6 miljonit krooni, sest ülejäänud 26,1 miljonit eraldati ERF rahadest.

Ühendustee ehitamise käigus rajati lisaks veidi enam kui ühe kilomeetri pikkusele sõiduteele ja kergliiklusteele ka vee- ja kanalisatsioonitrassid, gaasitrass, tänavavalgustus, paigaldati elektri- ja sidekaablid, foorisüsteemid ning tehti haljastus- ja liikluskorralduslikud tööd.

Lisaks eelnevalt mainitud positiivsetele aspektidele sai töö piirkonnas likvideeritud ka ehitustööde käigus ilmnenud keskkonnareostus, mis koosnes valdavalt naftaproduktidest. Nimetatud reostuse likvideerimiseks palus tellija abi ka Keskkonnainvesteeringute keskuselt ja viimane toetas pinnasereostuse likvideerimist keskkonnaprogrammist 5,5 miljoni krooniga.

Kuna uue tee piirkonnas oli aastatega „tublide“ kodanike poolt tekitatud omaalgatuslik prügimägi, siis selle projekti käigus sai ka see likvideeritud ja töövõtja hinnangul korjati kokku 25 tuhat tonni prügi.

Nii et kokkuvõtteks on väikesest projektist palju rõõmu...

neljapäev, 10. juuni 2010

Eurotoetuste abil sündis Tallinna parim söögikoht

Paari nädala eest avaldati portaali Eesti Maitsed poolt korraldatud küsitluse tulemused parimate söögikohtade osas. Tallinna parima söögikoha tiitli sai kohvik Moon, mis alustas oma tegevust just eurotoetuse abil. Kohviku asutajad taotlesid Alustava ettevõtja starditoetust, millega kaeti ligi 80% alustamiskuludest.

Alustava ettevõtja starditoetus on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

reede, 4. juuni 2010

Graafiku täpsustus

Kindlasti on paljud Toetustasku lugejad märganud paremal äärel olevat graafikut, mis annab iganädalase ülevaate MKM haldusalas võetud kohustuste ja väljamakstud eurotoetuste summade osas. Tänaseni avanes graafikus aga pilt, kus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) poolt rahastatava ettevõtluse kohustuste hulk ületas 2010. aasta prognoose ligi poole võrra. Selguse mõttes otsustasime graafikut täpsustada ning selgitada lugejatele selle tausta.

Nimelt alustasime selle aasta veebruaris uue programmiga Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamine. See pandi kokku kahe varasema programmi põhjal, mille kohustused ja tegevused kanti üle uude. Kuna uus programm käivitati aga tunduvalt hiljem, kui 2010. aasta prognoosid paika said, siis suurendaski see reaalsuses ka selle aasta kohustuste mahtu, mis tänaseni graafikus veel täies ulatuses ei kajastunud.

Selguse mõttes otsustasimegi graafikus lisada prognoositud kohustuste mahule juurde uue programmiga kaasnenud kohustused. Kui seni oli ESF ettevõtluse prognoositud kohustuste maht 2010. aastal ligi 130 miljonit krooni, siis nüüd on selleks ca 237 miljonit krooni.

Võrdlusmomendi tekkeks lisasime ka pildi graafikust enne ja pärast:

esmaspäev, 31. mai 2010

Krediidikindlustusselts sai tegevusloa

Eelmisel nädalal sai tegevusloa Krediidikindlustusselts, mille ülesandeks saab olema lühiajaliste eksporditehingute tagamine Euroopa Liidu ja OECD riikide piires. Seni on KredExi vahendusel olnud võimalus eksporttehinguid garanteerida peamiselt väljaspool Euroopa Liidu ja OECD riike. Tegevusega alustab selts juba lähikuudel.

Krediidikindlustusselts aitab tagatiste pakkumisega ettevõtetel maandada ekspordiga seonduvaid riske ja annab võimaluse siseneda uutele turgudele. Vajadus sellise seltsi järele tulenes sellest, et finantskriisi tingimustes lõpetasid Eesti turul tegutsevad rahvusvahelised erakindlustajad oma tegevuse ekspordikindlustuse vallas ning ettevõtetel oli väga keeruline müüki välisriikidesse kindlustada. Lisaks oli seltsi rajamine vajalik seetõttu, et isegi erakindlustusseltside tagasi turule tulekul poleks nende teenused paljudele Eesti firmadele kättesaadavad.

Seltsi tegevus kuulub Riikliku ekspordi krediidikindlustuse programmi alla, mille tegevusmaht on 200 miljonit krooni. Krediidikindlustusseltsi tegevus katab sellest ca 100 miljonit krooni.

reede, 21. mai 2010

Maakondlike ajakirjanike seminar eurotoetuste teemal

Eile korraldasime Tallinnas maakondlike ajalehtede ajakirjanikele seminari, kus tutvustasime MKMi alla kuuluvaid eurotoetuste võimalusi regionaalsete piirkondade huvist lähtuvalt.

Päeva esimeses pooles rääkisid EASi ning KredExi esindajad EASi peamajas toetusvõimalustest kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühingutele ning maakondlike arenduskeskuste rollist üle Eesti. Suurt huvi pakkus ajakirjanikele alustavate ja tegutsevate ettevõtete toetusvõimalused, kuid eriti hingelähedane tundus külalistele olevat maaturismi edendamise võimalused. Visitestonia.com’i kohta jätkus küsimusi rohkemgi, kui ajagraafik meil neile vastata lubas. KredExi abil selgitasime eurotoetuste võimalusi laenukäenduste, laenude ja eksporditagatiste osas.


Päeva teises pooles sõitsime Teletorni, kus ajakirjanikud kohtusid minister Juhan Partsiga. Koos tehti ring peale vaateplatvormile, millele järgnes tunniajaline vestlus eurotoetuste teemal.
Pärast ministrit jätkasime transpordi, sh rongide, maanteede, merenduse ja lennunduse lainel. Nendelgi teemal oli ajakirjanike huvi oodatavalt suur ning küsimusi tuli mitmete transpordiinvesteeringute kohta.

Teletorni külastades oleks aga patt sealt lahkuda DigiTVst rääkimata. Parim inimene sellel teemal ettekannet tegema on muidugi Jüri Pihel, kes meie kutse ka heal meelel vastu võttis. Ettekandele tagantjärele mõeldes pole vist palju inimesi, kes oskaks isegi raadiolained huvitavaks rääkida.

teisipäev, 11. mai 2010

Euroopa päev

Lisaks emadepäevale oli nädalavahetusel ka Euroopa päev ning seda tähistas loomulikult ka Toetustasku.
Tähtsale päevale kohaselt olime terve päeva Tammsaare pargis – seda korda koos teiste euroraha valdkondadega. Jagasime möödujatele infot ja õhupalle : ), osalesime Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse poolt organiseeritud „Päevaga läbi Euroopa“ mängus, viisime läbi viktoriine ja loosisime auhindasid.
Huvi meie telgi vastu oli märkimisväärne, eriti suureks läks see muidugi igal täistunnil kui avasime viktoriini uue vooru. Algul kartsime, et keegi ei viitsi hakata kolmele küsimusele vastama, kuid tegelikkuses oli väga meeldiv vaadata, et inimesed küsimustele vastuseid otsides päris hoolega plakateid ja infomaterjale uurisid.



Siinkohal toon küsimused ka siis välja – vastused jäävad igaühele ise nuputada:


1. Tänu Eurotoetustele on Eestis ... töökohta rohkem.
2. Iga neljanda eestimaalase kraanist tuleb tänu eurotoetustele ...
3. Kui palju eurotoetust on Eesti kokku saanud?


Lisaks sai eurotoetuste telgi poolt igal täistunnil auhinna 1 nutikas publikuliige, kuna küsisime lavalt pisut keerukamaid küsimusi. Auhinnad olid päris head: näiteks Toila SPA ja Vihula Mõisa kinkekaardid on küll kevadväsimuse vastu igati sobivad ja loodame, et võitjad naudivad juba peagi terviserõõme neis toetust saanud puhkekeskustes.
Siia lõppu panen veelkord kirja ka meie selle korra loosungid:


EUROTOETUSED


MAJANDUSES:
· Üle 1300 uue ettevõtte
· Üle 30 000 töökoha rohkem
· 66 turismiobjekti
· Ligi 300 km asfaltteed
· 113 500 konkurentsivõimelisemat inimest tööturul


HARIDUSES:
· Üle 50 000 koolitatud e-teenuste kasutaja
· 133 koolis ja lasteaias paremad õpitingimused
· 30 kutseõppeasutuses paremad õpitingimused
· Üle 70 000 m² kaasaegsemat töö- ja õpperuumi teaduse arenguks


KESKKONNAS:
· Iga neljas eestimaalane saab kraanist puhtamat joogivett
· 17 keskkonnale ohutumat prügilat.

Päris head tulemused, kas pole? Ja tuleb veel juurde ka!

neljapäev, 6. mai 2010

Koolitusosakutest

4. juunist lõpetab EAS mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud koolitusosakute taotluste vastuvõtmise. Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavad koolitusosakud on mõeldud tööalase täiendkoolituse ostmiseks ning nende eesmärgiks on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenustele.

MKM ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago sõnul ei tähenda koolitusosakute taotluste vastuvõtmise lõpetamine, et edaspidi puuduks ettevõtjatel võimalus eurotoetuste abil end tööalaselt täiendada. „Koolitused on mikro- ja väikeettevõtete kasvuks hädavajalikud ning seetõttu oleme koos EAS-ga välja töötamas uut ja täiendatud koolitusprogrammi,“ lisas ta. Milliseks uue programmi sisu täpselt kujuneb, on Kattago sõnul veel hetkel vara rääkida, sest arutelud on pooleli.

Juuni alguseni avatud koolitusosakute abil saavad mikro- ja väikeettevõtted hankida koolitusteenust riiklikelt koolitusasutustelt ja koolitusfirmadelt, kes on kantud teenusepakkujate nimekirja. Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 krooni ühe toetusesaaja kohta aasta jooksul.

Kokku on üheksa kuuga laekunud 1348 koolitusosaku taotlust mahus 16,6 mln krooni, millest rahuldava otsuse said 967 taotlust mahus 11,9 mln krooni.

reede, 30. aprill 2010

MKM eurotoetuste väljamaksed I kvartalis

Tänaste uudiste valguses, kus eurorahade kasutus on esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes kasvanud, anname lühikese ülevaate toetuste rakendamisest ka MKMi valdkondades.

Kolme esimese kuuga on MKM kõigi valdkondade peale kokku välja maksnud 424 miljonit krooni eurotoetusi. Kõige edukamalt on aasta esimeses kvartalis väljamakseid tehtud elamumajanduse valdkonnas, kus ootusi ületati pea kaks ja pool korda, makstes välja veidi üle 1,2 miljoni krooni. Infoühiskonnas on kolme esimese kuuga tehtud väljamakseid ligi 57 miljonit krooni, mis ületas MKMi ootusi 9% võrra.

Euroopa Regionaalarengu fondi poolt rahastatavates ettevõtluse projektides on ministeerium esimese kvartaliga toetusi välja maksnud üle 235 miljoni krooni, mis ületab ootusi 24%. Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavaid ettevõtluse projekte on toetaud ligi 50 miljoni krooniga, mis tähendab 80%-list ootuste täitumist.

Tulenevalt Loo-Maardu teelõigu hanke viivitustest ning raudtee projektide väljamaksete tegemisest aprillis, jäi transpordi valdkonnas esimese kvartali väljamaksed 39% tasemele 81 miljoni krooniga. Õnneks said aga kõik esimeses kvartalis tegemata jäänud väljamaksed tehtud juba aprillikuu jooksul.

esmaspäev, 19. aprill 2010

Rongiliikluse kvaliteet paraneb...

Jaak Tehnilise Järelvalve Ametist kirjutab:

Alates märtsi lõpust on ÜFist rahastatava projekti raames Tallinn-Paldiski ja Keila-Riisipere liinil kasutuses 10 esimest kaasaegseks renoveeritud reisijate ooteplatvormi. Kõik valminud ooteplatvormid vastavad standarditele ning on saanud Tehnilise Järelevalve Ametilt kasutusload.

Ooteplatvormid viidi kõrgusele 550 mm, mis vastab AS Elektriraudtee poolt soetatavate uute reisirongide vajadustele. Lisaks parandatakse uute platvormide ligipääsetavust liikumis- ning nägemisvaegustega reisijatele.

Uued ooteplatvormid on vaid osa reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmiseks tehtavatest tegevustest. Sügisest alustatakse Tallinn-Paldiski ja Keila-Riisipere liinil elektrirongide liikumiseks vajaliku kontaktvõrgu rekonstrueerimist ning investeeringute kavasse lisati samal liinil ka raudtee rekonstrueerimise projekt.


Foto: AS EVR Infra

reede, 16. aprill 2010

Kuhu on maetud Euroopa rahapada

Juhan Parts pidas mõne nädala eest Viljandis „Sakala“ arvamusliidrite lõunasöögil kõne „Kuhu on maetud Euroopa rahapada“. Kõigil kuulajatel oli hea võimalus saada ülevaade sellest, kui palju ja mis eluvaldkondadesse on 2013. aastani eurotoetusi planeeritud ning kuidas aitab see kaasa Eesti arengule. Tegime sellest lühema kokkuvõtte ka Toetustasku lugejatele.

Perioodil 2007-2013 saab Eesti 53,3 miljardit krooni eurotoetusi, mis ministri sõnul on küll pool Eesti riigi aastasest eelarvest, kuid omab sellegipoolest märkimisväärset tähtsust riigi arengus terve perioodi vältel. Kui see summa aastate peale jagada, võib öelda, et Eesti saab igal aastal toetusi u 3% jagu SKPst.

Sisuliselt on eurotoetuste näol tegemist majanduse riigipoolse stimuleerimisega – raha pannakse majandusse märksa rohkem, kui maksudena välja võetakse, aidates samal ajal säilitada töökohti. Toetuste kasutusele võtmine on ministri sõnul toimunud kasvavas tempos, kuna esimestel aastatel on põhirõhk olnud ettevalmistustel. Tänaseks on väljamakseid tehtud 10,7 mld krooni ehk 16% kogu perioodiks mõeldud summast, mistõttu suurem osa toetustest on Eesti majandusse järgneva paari aastaga alles jõudmas. Kuhu see raha siis lõpuks jõuab?

  • Veemajandus ja jäätmekäitlus (10 mld krooni);
  • Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng (6 mld) – siia alla kuuluvad investeeringud näiteks koolidesse, lasteaedadesse, muuseumidesse ja muudesse turismiobjektidesse;
  • Hariduse infrastruktuur (3,3 mld) – kutsekoolide investeeringud;
  • Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuur (2,6 mld);
  • Inimressursi arengukava (6 mld) – investeeritakse kõrgharidusse ja teadusesse ning u kolmandik otseselt tööturuga seotud ettevõtmistesse;
  • Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud (8,2 mld) – investeeringud teedesse, sadamatesse, raudteesse ja lennujaamadesse;
  • Investeeringud ettevõtete uuendus ja kasvuvõimesse (5,8 mld);
  • Investeeringud teadus- ja arendustegevusse (4,8 mld).

Mõned näited, mis muutub Eestis nende investeeringute tagajärjel?

  • Koolidesse, lasteaedadesse, kutsekoolidesse ja kõrgharidusse tehtavad investeeringud suhteliselt lühikese perioodi jooksul on suurimad Eesti ajaloos;
  • Eestis tegutseb täna kaheksa ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud tehnoloogia arenduskeskust, mis keskenduvad uute tehnoloogiate arendamisele just ettevõtetele olulistes valdkondades;
  • Eurotoetused annavad võimaluse võtta ette suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuris, nagu Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine Koseni, Mäo ümbersõit ning taasiseseisvumisaja suurimad investeeringud raudteesse.