tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

neljapäev, 14. oktoober 2010

EAS I poolaastal: Ekspordivõimekus

Ekspordivõimekuse suurendamine ja rahvusvahelistumine on üks alategevusi mõjueesmärgi „Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine“ all. Tegevusi rahastatakse ERDF-st ja ESF-st.

Esimesel poolaastal pöörati suuremat rõhku koolitustegevuste pikemaajalisematele ja suuremat mõju loovatele valdkondadele. Teiseks fookuseks on oli ettevõtete ettevalmistamise parandamine välisturgudele minekuks läbi koolituste, nõustamiste ja kontaktürituste sihtturgudel. Kolmandaks pandi rõhku riiklike turundusürituste tõhususe tõstmisele.

Eksporditeadlikkuse programmi raames on jätkati edulugude ja ekspordialaste artiklite avaldamist kõigis suuremates päevalehtedes ja maakonnalehtedes. Muuhulgas tehti koostööd ajakirjaga Saldo, mille viies numbris ilmusid ekspordialased artiklid ja reklaamid. Ekspordile pandi rõhku ka innovatsiooniajakirja HEI märtsikuu numbris.

Koostöös Tallinna Ettevõtlusametiga viidi läbi eksportmentorklubi üritused välislektorite osavõtul. 2010.a esimesel poolaastal osaleti 4 piirkondliku ettevõtluspäeva korraldamises eksporditöötubadega „Kuidas leida kliente välismaal ja olla edukas välisturgudel?“.

Tulenevalt eksportivate ettevõtete huvist korraldati sektoripõhiseid sihtturu uuringuid tutvustavaid seminare mööbli-, toiduainete- ja rõivatööstuse, energeetika, infotehnoloogia ning laevanduse valdkonnas. Samuti koostati Incoterms 2000 ja 2010 kasutajajuhised, millede eesmärgiks on tõsta Eesti ettevõtjate ekspordivõimet läbi jooksva kaubanduspraktika kajastamise.

Esimesel poolaastal toimus kümme eksporditurunduse koolitust, viis messikoolitust, kaheksa Ekspordi Akadeemia seminari tipp- ja keskastmejuhtidele ning õppereisid Valgevenesse ja Austriasse.

Arendustöötaja kaasamise toetuse taotlusi esitati poolaastaga 20, millest rahuldati 15. Välismessitoetuse vastu oli ettevõtjate huvi erakordselt suur. Kokku esitati poole aastaga 122 taotlust, millest rahastati 93. Enamus projektidest puudutas messidel osalemist ning mõnevõrra vähem oli messikülastusi.

EASi poolt korraldati neli ühisstendi välismessidel. Stockholmis toimus mööblimessi ajal Eesti Mööbli ja Disaini päev, kus osales üle 40 tootja. Ürituse olulisust näitas ka minister Juhan Partsi osalemine ning tuginedes mööbliliidu juhi Priit Tamme tagasisidele, olid paljud Rootsi partnerid üllatunud Eesti tootmise kaasaegsusest. Taanis osales üheksa Eesti IT ettevõtet ICT EXPO messil, kus teiste hulgas tutvustas Tallinna Börs oma uudset IT lahendust pensionisüsteemi arendusena. Kolmanda suurema tegevusena osaleti riigistendiga Hannoveri Tööstusmessil, kus kümnest Eesti väljapanekust osalenud ettevõttest pälvisid erilist tähelepanu fits.me rõivarobot. Neljanda suurema tegevusena osaleti Transrussia messil, kus suurematest ettevõtetest osalesid Tallinna Sadam, Eesti, Raudtee, Spacecom ning Muuga CT.

Välisinvesteeringute kaasamiseks osaleti Eestit tutvustava stendiga Shared Service Week’il Šotimaal ning European Supply Chain konverents-expol Prahas.

Eksporditurunduse toetuse osas esitati 75 taotlust, millest rahastati 48. Poolaasta lõpuks oli elluviimisel 216 projekti. EASi poolt pandi sel perioodil rohkem rõhku nii ettevõtete teavitamisele kui ka toetatud ettevõtetele klienditoe osutamisele. Maikuus jõustus muudatus, millega lihtsustati elluviimisel olevate projektide muutmist, täpsustati abikõlbulike kulude loetelu ning piirati liigsuurte summade kasutamist turu-uuringuteks.

Sihtturu nõustamistoetuse ettevalmistamisel on loodud kontaktid Rootsi, Taani ja Norra konsultatsiooniettevõtetega, kes on huvitatud Eesti ettevõtete nõustamisest.

Ühisturunduse toetuste osas esitati 13 taotlust, millest rahastati 10.

Ettevõtluse Auhind 2010 kategooria Aasta eksportööri valimisel viidi sisse muudatus, mille kohaselt valitakse nominendid kolmes erinevas kategoorias: Edukas alustav eksportöör, Edukas väikeeksportöör ning Edukas suureksportöör. Tiitli eesmärgiks on tunnustada ettevõtet, kelle ekspordikäive ja selle kasv ning lisandväärtus ühe töötaja kohta on suurimad ja kes on panustanud arendustegevusse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar