Tehnilise Järelvalve Ameti töökas aasta...

Kolleeg Jaak Tehnilise Järelvalve Ametist (TJA) kirjutab:

„Aasta 2009 oli Tehnilise Järelevalve Ametile väljakutsete aeg, sest toetused raudteesektorile kasvasid hüppeliselt. Aastal 2010 on lisaks oodata uute projektide käivitumist ning hakkame nägema ka tehtud töö tulemusi.”
- Raigo Uukkivi

Aasta 2009 oli eurorahade kasutamise mõistes raudteesektori jaoks murranguline. Eurotoetuste hulk tõusis võrreldes varasemaga märkimisväärselt. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas sisaldub kokku 6 raudteeprojekti, mis võivad Euroopa Liidult toetust saada kokku kuni 2,3 miljardit krooni. TJA kui noore asutuse jaoks on see tähendanud väljakutset nii rakendusüksusena kui ka struktuuritoetuste-alase tegevuse sidumisel muude asutuse funktsioonidega.

Kui perioodil 2004-2006 tegeleti peamiselt võrdlemisi vähese rahalise mahuga ning ettevalmistava iseloomuga töödega, siis uuel perioodil on toimumas suuremahulised ehitusprojektid.

Aastal 2009 läksid käima esimesed projektid, mille tulemusena tõuseb reisijateveo kvaliteet senisega võrreldes täiesti uuele tasemele. Ühtekuuluvusfondi (ÜF) abiga rekonstrueeritakse Tallinn-Tapa raudteelõik, mille valmimise järel võivad reisirongid sõita Tartu suunas kiirusega kuni 120 km/h. See toob meid jälle sammukese lähemale Rail Baltica plaanide realiseerumisel, mis tähendaks reisirongiliikluse taastamist lõunanaabritega ja ka võimalust reisida raudteed mööda kaugemale Kesk-Euroopasse.

Algas ka kaks projekti olemasolevate peatuskohtade rekonstrueerimiseks. Kokku uuendatakse ligikaudu 100 reisiplatvormi üle kogu Eesti! Uuendatud platvormid ehitatakse vastavalt Euroopa standarditele ette nähtud kõrgusele 550 mm, mis vastab hangitavate uute reisirongide vajadustele.

Eelnevad projektid on tihedalt seotud kõige suuremahulisema 2009. aastal käivitunud projektiga, mis ühtlasi saab olema ka kõige silmaga nähtavam uuendus reisijate jaoks. Praegu kasutuselolevad elektrirongid on füüsiliselt ja moraalselt vananenud ning neid saaks häireteta kasutada veel vaid mõned aastad. ÜFi toega soetab AS Elektriraudtee 18 uut elektrirongi, mis vahetavad täielikult välja seni kasutatavad rongid. Riigihange algas 2009. aasta suvel ning sõelale on jäänud vaid kogemustega ja suured Euroopa rongitootjad, mis lubab eeldada saabuvate rongide kõrget kvaliteeti.

2010. aastal lisanduvad loodetavasti elluviidavate projektide hulka olemasolevate elektriraudtee kontaktliinide rekonstrueerimine Tallinn-Paldiski liinil ning Türi-Viljandi raudteelõigu uuendamine. Viimane projekt tähendab ühtlasi ka eurotoetuste jõudmist seni arendustegevuses tahaplaanile jäänud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt majandatavatele raudteeliinidele.

Mööduv aasta on olnud TJA jaoks töine ja kindlasti huvitav. 2010. tõotab tulla vähemalt sama sündmusterohke ning siis saame nautida juba esimesi käegakatsutavaid tehtud töö vilju. Kindel on see, et Tehnilise Järelevalve Amet jätkab arenemist koostöös terve raudteesektoriga.

Vaheldusrikast 2010. aastat!

Algab eesti.ee võimalusi tutvustav kampaania

25.detsembrist algab riigiportaali eesti.ee võimalusi tutvustav üleriigiline teavituskampaania.

Kampaania ametlik sait on http://www.eesti.ee/kampaania/

Portaali tutvustatakse tv-klippide (TV3, Kanal2, ETV) ning internetivõimaluste (Facebook, Google, Delfi, Neti) abil ning plaan on minna ka inimesele lähemale ehk siis külastatakse riigiportaali tiimiga 8 linna, kus tutvustatakse Eesti elanikele portaali kui suurimat riigi info ja e-teenuste keskkonda.

Kampaaniat tutvustav pressiüritus toimub 29.dets. kell 11.30 RIAs, kel huvi, on oodatud.

Agne Kivisaar
Programmi eestvedaja
RIA

Jõulusoovid Toetustaskult

Jõulukaardi avamiseks palun kliki kaardile või siia!

Ettevõtluse arendamiseks lisandub 650 miljonit krooni

Eilsel Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti vastu otsus suurendada ettevõtluse arendamiseks suunatud EL struktuurivahendite mahtu 650 miljoni krooni võrra.

Raha lisandub peale Euroopa Komisjoni poolset kinnitust kolme meetmesse:
• Eksporditurunduse toetamine + 125 mln krooni;
• Tööstusettevõtja tehnoloogia investeeringute toetamine + 250 mln krooni;
• Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine + 275 mln krooni.

Kõigi kolme meetme rakendusüksus on EAS ja kõik kolm meedet toimuvad avatud taotlemise põhimõttel. Just tänu eelarvevahendite suurendamisele saab teadus- ja arendustegevuse ja tehnoloogia investeeringute meetmes teha täiendavad taotlusvoorud. Ekspordi meetmes on taotlemine pidev ning tänu lisavahenditele on võimalik toetada suuremat hulka projekte.

Ettevõtluse arendamise toetamiseks suunatud lisavahendid tulevad Elukeskkonna arendamise rakenduskavast energiamajanduse prioriteetsest suunast. Ümbertõstmine on ajendatud ettevõtluse arendamiseks suunatud kolme MKM meetme suurest edust ning vahendite oodatust edukamast rakendamisest (MKM meetmete vahendite kasutusest saad lugeda eelmistest postitustest). Kõik kolm meedet, kuhu täiendavad vahendid suunatakse, aitavad Eestil kiiremini majanduslangusest tingitud tagasilöögist toibuda.

Peamiselt toetavad lisavahendeid saanud meetmed järgmisi tegevusi:
• Eksport: sihtturgudega tutvumine, toodete neile kohandamine ja turundus/reklaam.
• Teadus/arendus: tootearenduse läbiviimine ja uuringud
• Tehnoloogiainvesteeringud: uute tootlikumate masinate soetamine ja seadistamine.

Ühtlasi otsustati MKM meetmete ESF poole pealt tõsta 100 miljonit krooni tööpuuduse leevendamiseks Sotsiaalministeeriumi Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise programmi.

Kui palju on MKMil veel eurotoetusi?! (II osa)

Lisaks toetustele, kust laiem ring huvilisi - eeskätt ettevõtteid, toetust taotleda saab, on MKMil veel ka programmilisi* ja investeeringute kava** alusel tehtavaid tegevusi.

*Programm on lühidalt selgitatuna rakendusasutuse enda poolt ellu viidav projekt. Programmilised meetmed kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.
Programmilised tegevused jagunevad omakorda kaheks:
· Ühed programmid põhinevad fondidel kust taotlejad saavad jooksvalt toetust taotleda (näiteks korterelamute renoveerimislaen või riikliku ekspordi krediidikindlustus). Neis programmides ongi toetus peamiselt laenu või garantii kujul.
· Teised programmilised tegevused on üles ehitatud nii, et riigi poolt välja valitud asutused viivad neid ellu (nt EAS või RIA).

Programmilisteks tegevusteks on MKMil praegusel perioodil kokku ligi 3 miljardit krooni. Sellest kohustusi on võetud juba 99% ulatuses ja jääk on ainult riiklike turundusürituste korraldamise meetmel 36 miljonit krooni ning needki kohustused võetakse uue aasta alguses. Seega võiks öelda, et programmiliste meetmete osas on kogu raha planeeritud. 55% ulatuses ka rakendajatele välja makstud. Siiski rõhutaks siinkohal, et kõigist 14 MKM programmist 5 on just sellised, kust taotlejad saavad pidevalt toetust taotleda laenude või garantiide näol. Nende viie:
· ekspordi krediidikindlustus,
· ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse parandamine,
· ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaen,
· korterelamute renoveerimislaen ning
· stardi- ja mikrolaenu käendus
kogu eelarve on peaaegu 2 miljardit krooni ning taotlemine käib ikka edasi ning raha veel niipea otsa ei saa.


**Investeeringute kava koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste oluliste investeeringuprojektide rahastamiseks. (Vaata näitena transpordiinvesteeringute projekte!)
Lühidalt selgitatuna on investeeringute kava fikseeritud ideede kogum (riikliku tähtsusega prioriteetsed valdkonnad), millel on juba ette fikseeritud ka ligikaudne maksumus, algus- ja lõpukuupäev ning potentsiaalsed rakendajad.
MKM-is on kolm investeeringute kava:
· infoühiskonna edendamine,
· strateegilise tähtsusega transpordi infrastruktuuri edendamine ja
· regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri edendamine.
Investeeringute kavade osas on eelarve kogumaht 10,1 miljardit krooni. Kinnitatud projekte on 7,7 miljardi ulatuses ning väljamakseid tehtud pisut üle 1 miljardi. Jääk ehk kinnitatud projektidega katmata osa on hetkel veel u 2,4 mlrd krooni.

Ja võtame nüüd kogu selle eelarve jutu kokku:

MKM SF perioodi 2007-2013 meetmete kogu eelarve on
18,123 mlrd krooni.

Käesolevaks hetkeks võetud kohustusi on
13,369 mlrd krooni ehk 73,8%.

Väljamakstud on
3,092 mlrd krooni ehk 17,1%.

Jääk (kogu eelarve miinus võetud kohustused) on:
4 754 091 142.- krooni.

Võrreldes teiste rakenduskavadega läheb majanduskeskkonna arendamise rakenduskaval eelarve kasutamise seisukohast kõige paremini. Lisan siia illustreerimaks ka ühe graafiku (suuremalt vaatamiseks klikka graafikul):

Tartu lennujaama avamine

Täna on pidulik päev. Tartu lennujaamas avatakse uus reisiterminal, mis võimaldab teenindada muuhulgas ka rahvusvahelisi lende. Avamisel osalevad teiste seas ka transpordi asekantsler Eero Pärgmäe. Lisainformatsiooni projekti kohta leiate Tartu Postimehest või ASi Tallinna Lennujaam kodulehelt.

Tartu lennujaama reisiterminali ehitust rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja ta kuulub projekti „Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade arendamise koondprojekt“, mille raames on plaanitud Kärdla reisiterminali ja Kuressaare lennuliiklusala laiendus ning Ruhnus on näiteks juba valminud ilmastikukindel lennurada, millest kirjutasime samuti siin Toetustaskus. Koondprojekti toetatakse kokku 242 miljoni krooni ulatuses, millest Tartu lennujaama arendamist ca 130 mln krooniga.

Kui palju on veel MKMil eurotoetusi alles?! (I osa)

Kahtlemata on peamine eurotoetuste kasutamise efektiivsuse hindamiseks viisiks vaadata, kui palju on üks või teine ministeerium suutnud raha toetuse saajateni välja maksta.

Kuid kui vaadata sama asja teise nurga alt, siis neil, kes kaaluvad veel taotleda eurotoetusi MKMi valdkondadest tekib õigustatud küsimus, millistest meetmest veel oleks võimalik seda teha. Nii jõuame ringiga taaskord tagasi kohustuste võtmise näitaja juurde. Oleme seda teemat Toetustaskus ka varasemalt kommenteerinud (vaata siia), kuid nüüdseks on sellest järjest enam saamas täiesti praktiline näitaja ja on põhjust sellele veel ühes postituses peatuda. Tasuks ju igal potentsiaalsel taotlejal aegajalt jälgida, kui palju vabu eurotoetusi üldse veel alles on.

Esmalt ülevaade avatud taotlemisega toetustest:

Avatud taotlemisega on meil kokku 22 meedet - kogusummas pisut üle 5 miljardi krooni ehk täpsemalt 5 039 418 200 krooni.

Kõige suurema osakaaluga kohustused on tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetamises, tehnoloogia arenduskeskuste toetamises ja turismitoodete arendamise toetamises.

22 meetmest kolmes ei ole veel kohustusi võetud, kuid need tulevad ka lähiajal.
Kokku on võetud kohustuste määr 2 721 238 829 krooni ehk 54%.
Reaalselt väljamakstud on novembrilõpu seisuga 426 272 574 krooni ehk 8%.

Visuaalselt parema pildi saamiseks lisan ka graafikud, kus meetmed koos kohustuste ja jääkidega ükshaaval välja toodud (suuremalt vaatamiseks klõpsa palun graafikul):

Meetmed eelarvega üle 100 mln krooni:

Meetmed eelarvega alla 100 mln krooni:

Ja täpsemalt siis vaba raha järel järgnevalt:

Stardi- ja mikrolaenu käendusprogramm 0.-
Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus 89 749 853.-
Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 143 976 256.-
Arendus-töötajate kaasamise toetus 200 239 129.-
Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning
Ehitusprojekti koostamise toetamine 18 124 895.-
Ühisturunduse toetus 9 964 323.-
Välismessitoetus 28 731 337.-
Tööstusettevõtja tehnoloogia-investeeringu toetus -6 031 120.-
Turismitoodete arendamise toetamine 23 652 395.-
Turismi-toodete arendamise väike-projektide toetamine 58 958 400.-
Klastrite arendamine 57 979 479.-
Innovatsiooniosakud 9 562 816.-
Turismiinfo jaotuskanalite toetamine 45 549 231.-
Katse- ja pooltööstuslike laborite toetamine 61 700 000.-
Loomemajanduse infrastruktuuri toetamine 98 000 000.-
Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamine 23 360 000.-
Eksporditurunduse toetus 91 012 942.-
Ettevõtja turismiturunduse toetamine 29 162 876.-
Avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamine 34 899 597.-
Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine 717 521 779.-
Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise toetamine 84 718 260.-
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine 17 179 197.-
Infoühiskonna edendamine, avatud taotlused 480 167 727.-

Järgmises postituses vaatame sama asja programmipõhiste meetmete osas.