pühapäev, 25. jaanuar 2009
Muutunud majandusolukord - kas ka toetuste jagamine?
Kehvemaks muutunud majandusolukorras tuleb aina terasemalt mõelda sellele, kuidas oma ettevõtet arendada ja kust selleks raha saada. Üheks võimaluseks lisaraha saamiseks on taotleda toetust EL struktuurifondidest, tehes seda näiteks läbi EASi või KredExi. Kahtlemata muutub käesolevas majandusolukorras teisalt ka nende samade toetuste elluviimine meile väljakutseks ning ainult kiirelt reageerides ja paindlik olles saadab meid edu. Seetõttu alustasime MKMis 2009. aastat EL toetusmeetmete ülevaatamisega, et leida need kohad, mida oleks võimalik taotlejatele lihtsamaks muuta, seejuures täites siiski Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava eesmärke.
Eelmise aasta lõpus asus lihtsustamiste teele ka Euroopa Komisjon. Tõesti, nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on ka hiigelsuur Euroopa Komisjon majanduses toimunud muudatustele kiiresti reageerinud. Euroopa Komisjoni poolt alguse saanud Euroopa majanduse elavdamise kava üheks osaks on lihtsustused euroraha kasutamisel. Määrused, mis on aluseks euroraha jagamisele, on muutumas vajadustele vastavamaks ja süsteem paindlikumaks. Näiteks kiideti eelmise aasta lõpus heaks juba esimene osa lihtsustusi, et need kinnitamisele saata. Seniks on jõustunud muudatused tulu teenivate projektide osas, mis ootavad liikmesriikide kibekiiret tööd, et need ka taotlejateni jõuaksid. Teistest töös olevatest lihtsustustest saame rääkida täpsemalt siis, kui need on jõustunud.
Kui ma struktuuritoetuste rakendamisest midagi ei teaks, siis ei tunduks siin midagi uskumatut, vaid pigem adekvaatset ja normaalset. Tegelikult tähistab eelpool kirjutatu aga Euroopa Komisjoni mõistes suurt suhtumise muutust - ei saa unustada, et tegemist on ju siiski ülisuure asutuse ja väga keeruka süsteemiga. Kindlasti võis sellise suunamuutuse üheks põhjuseks olla ka kõikide liikmesriikide raskused 2007-2013 perioodile hoo sissesaamisel. Olete kindlasti ka Eesti meediast lugenud, kuidas liiga vähe on 2007. aastal alguse saanud perioodi projektid lõppenud ja väljamaksed tehtud.
Samas ei hakka olema ega saagi olla olukord edaspidi nii, et Euroopa Komisjoni tasandi reegleid ainult muudetaksegi igal aastal. Perioodi 2007-2013 osas tehakse muudatusi siiski 2009. aasta esimese poolaasta jooksul. Lihtsustamisvajadus ja idee kanduvad aga edasi perioodi 2014+.
Kordan siinkohal veel üle selle, et üheks võimaluseks leida abi ettevõtte arendamisel võivad olla Euroopa Liidu poolt pakutavad struktuuritoetused, mida on Eestile ajavahemikus 2007-2013 ette nähtud 53,3 miljardi krooni eest!!!
Eelmise aasta lõpus asus lihtsustamiste teele ka Euroopa Komisjon. Tõesti, nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on ka hiigelsuur Euroopa Komisjon majanduses toimunud muudatustele kiiresti reageerinud. Euroopa Komisjoni poolt alguse saanud Euroopa majanduse elavdamise kava üheks osaks on lihtsustused euroraha kasutamisel. Määrused, mis on aluseks euroraha jagamisele, on muutumas vajadustele vastavamaks ja süsteem paindlikumaks. Näiteks kiideti eelmise aasta lõpus heaks juba esimene osa lihtsustusi, et need kinnitamisele saata. Seniks on jõustunud muudatused tulu teenivate projektide osas, mis ootavad liikmesriikide kibekiiret tööd, et need ka taotlejateni jõuaksid. Teistest töös olevatest lihtsustustest saame rääkida täpsemalt siis, kui need on jõustunud.
Kui ma struktuuritoetuste rakendamisest midagi ei teaks, siis ei tunduks siin midagi uskumatut, vaid pigem adekvaatset ja normaalset. Tegelikult tähistab eelpool kirjutatu aga Euroopa Komisjoni mõistes suurt suhtumise muutust - ei saa unustada, et tegemist on ju siiski ülisuure asutuse ja väga keeruka süsteemiga. Kindlasti võis sellise suunamuutuse üheks põhjuseks olla ka kõikide liikmesriikide raskused 2007-2013 perioodile hoo sissesaamisel. Olete kindlasti ka Eesti meediast lugenud, kuidas liiga vähe on 2007. aastal alguse saanud perioodi projektid lõppenud ja väljamaksed tehtud.
Samas ei hakka olema ega saagi olla olukord edaspidi nii, et Euroopa Komisjoni tasandi reegleid ainult muudetaksegi igal aastal. Perioodi 2007-2013 osas tehakse muudatusi siiski 2009. aasta esimese poolaasta jooksul. Lihtsustamisvajadus ja idee kanduvad aga edasi perioodi 2014+.
Kordan siinkohal veel üle selle, et üheks võimaluseks leida abi ettevõtte arendamisel võivad olla Euroopa Liidu poolt pakutavad struktuuritoetused, mida on Eestile ajavahemikus 2007-2013 ette nähtud 53,3 miljardi krooni eest!!!
Labels:
jooksen ja teatan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar