Tegemist on suurepärase näitega eurotoetuste edukast kasutamisest, kuna 85% elektrirongide maksumusest finantseerib Euroopa Ühtekuuluvusfond. See tähendab, et ligi 1,25 miljardist kroonist kaetakse eurotoetustega rohkem kui miljard Eesti krooni.
Uute rongidega muutub oluliselt ka reisijate kasutusmugavus. Uutes rongides on olemas konditsioneerid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs ning kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus.
Tänu rongipargi kasvule võib oodata tihedamat sõidugraafikut ning välistatud pole ka uute liinide avamine. Rohkem pilte uutest rongidest saad vaadata siit.
7 kommentaari:
Kas rööbaste peale on ka mõeldud? Millise kiirusega need rongid Tallinn-Tartu vahel reaalselt liikuma hakkavad.
Rongid hakkavad Tallinna ja Tartu vahel sõitma esialgu maksimaalselt kiirusega 120 km/h, kuid perspektiivis on võimalik lõiguti suurendada maksimaalselt kiirust kuni 160 km/h. Olemasolevad rööpad ja liiprid võimaldavad kiirust kuni 160 km/h, kuid selle kiiruse jaoks on vajalik signalisatsiooniseadmete ümberpaigutamine ja kohati ka mitmetasandiliste ristmike ehitamine.
Kas vastab tõele et Võru saab ka uue raudtee reisijate ooteplatvormi?Millised perspektiivid on üldse Valga-Võru-Koidula liinil?
Mugavuse koha pealt jääb mulje, et uute diiselmootoriga rongide puhul võimalik valida sisustust?
Kas osa ronge tulevad mugavate ja osa trammiistmetega?
Miks kõikides rongides ei võiks olla mugavad istmed, ka elektrirongides? Kui muidugi selge, millised mugavad istmed, millised "puuistmed" (nagu ütleb hr Meikar).
Kas mugavad kohad titekärudele ja ratastele igas vagunis?
Praegu vahel rongides reisijatel väga palju pagasit (pinkide vahel ja pinkidel). Kui palju arvestatud pagasimahutavusega? Usun, et meil rohkeim maakaid pakkidega kui Soomes või Hispaanias!
Kus on põhjalikult lahti seletatud (piltidega ja puha) uued rongid tutvumiseks sellega, mis ootab meid tulevikus? Või rongide tulekul selgub jälle, et reisijad vaeslapse osas viie rikkaima riigiga võrreldes?
Nii elektri- kui diiselrongides tulevad samasugused ning sealjuures ka mugavad istmed, mistõttu "puuistmeid" uutes rongides kindlasti ei kohta. Diiselrongides tuleb eraldi ka esimene klass, mille istmed veelgi mugavamad.
Nii diisel- kui elektrirongides on olemas kohad jalgratastele, lapsevankritele ja ratastoolidele. Pagasile on rongides ette nähtud pagasiriiulid.
Saame varsti pildid ka lõplikust rongide sisustusest, mille Toetustaskus kindlasti nähtavaks teeme. Seni on võimalik sisustusega tutvuda artikli juures oleva lingi kaudu.
Aitäh!
Siiski ei ütle vastused õieti midagi.
1. Kas tõesti on nii õhukesed istmed mugavad? Mis oleks kui telliks neid elektrirongi- või 2. kl istmeid kohe niipalju, et paigaldaks need ühele elektrirongi vagunile ja ka diiselrongi ühele vagunile?
2. Kas võiks prooviks need paigaldada nii, et pooled vastastikku ja pooled järjestikku? Siis saaks konkreetse pildi (tulevaste) reisijate rahulolust ja rahulolematusest nii lühikestel kui pikkadel sõitudel!? Ehk saaks "kujundada" mõlemas rongis umbkaudselt sarnase paigutuse, istmete vahed, pakiriiulid jms nagu Stadleril?
3. Mitu rattakohta on igas vagunis? Piltide järgi nii pole! Kui palju tavaliselt on rattaga sõitjaid praegustes rongides keskmiselt? Kas uute rongide korral on lootust suuremate gruppidega rattamatkale minnes rongi saada?
4. Kas saaks televisioonis või netis lühifilmi näidata Stadlerite sisustusest teistes riikides, kus enam-vähem sarnased vagunid?
Tänan juba ette!
I blog quite often and I seriously thank you for your content.
This great article has really peaked my interest.
I'm going to take a note of your site and keep checking for new details about once a week. I subscribed to your RSS feed too.
Here is my blog - transfer news man utd
Postita kommentaar