tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

neljapäev, 6. august 2009

Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse (I osa)

Kas olete kursis, kuidas toimub Euroopa Liidu liikmesriikidele euroraha jagamine perioodide lõikes? Miks ja mille alusel Eesti sai 53,3 miljardit krooni? Kes selle üle otsustasid? Kas meil ka sõnaõigust selles protsessis oli? Kui ei, siis järgnev Toetustasku sari "Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse" on just nendele küsimustele vastuste leidmiseks. Sissejuhatuseks natuke Euroopa Ühenduse eelarveprotsessist.

Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raamid 2007-2013 perioodiks on paika pandud EL finantsperspektiiviga 2007-2013. Tegemist on mitmeaastaselt planeeritavate tulude ja kulude struktuuri ning maksimaalseid piirsummasid sisaldava instrumendiga. Finantsperspektiivi põhjal koostatakse igal aastal EL aastaeelarve kokkulepitud kulude ja tulude piirmäärasid ületamata. Seega annab finantsperspektiiv struktuurifondide üldregulatsioonile rahalised raamid. Kui struktuurifondide üldregulatsioon määrab ära mis valdkondi ja mis tingimustel saab rahastada, siis finantsperspektiiv sätestab piirsummad ja reaalsed rahalised vahendid kogu perioodiks. Muudatused finantsperspektiivis võivad kaasa tuua ka muudatusi SF üldregulatsioonis ning liikmesriikide eelarvetes.

EL finantsperspektiiv võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt institutsioonidevahelise lepinguna. Selleks, et lepinguni jõuda kohtuvad EL rahandusministrid eesmärgiga ühtlustada seisukohti EL finantsperspektiivi ning EL eelarvepoliitika osas.

2007-2013 EL finantsperspektiivis moodustab ühtekuuluvuspoliitka kogu Euroopa Ühenduse eelarvest 36% ehk 308 mlrd eurot. Sellest 62% ulatuses peaksid projektid olema suunatud Lissaboni strateegia kasvu ja töö eesmärkidele.

Struktuurifondid on keskendunud järgnevatele prioriteetidele:
- arengus maha jäänud piirkondade toetamine (Eesmärk 1)
- majanduslikule ja sotsiaalsele kasvule kaasa aitamine piirkondades, mis läbivad strukturaalseid raskusi (Eesmärk 2)
- treeningsüsteemide uuenduste edendamine ja töökohtade loomise toetamine väljaspool “Eesmärk 1” regioone, kus sellised meetmed moodustavad osa järele jõudmise strateegiatest(Eesmärk 3)

Lisainfot leiate siit!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar