neljapäev, 6. august 2009
Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse (I osa)
Kas olete kursis, kuidas toimub Euroopa Liidu liikmesriikidele euroraha jagamine perioodide lõikes? Miks ja mille alusel Eesti sai 53,3 miljardit krooni? Kes selle üle otsustasid? Kas meil ka sõnaõigust selles protsessis oli? Kui ei, siis järgnev Toetustasku sari "Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse" on just nendele küsimustele vastuste leidmiseks. Sissejuhatuseks natuke Euroopa Ühenduse eelarveprotsessist.
Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raamid 2007-2013 perioodiks on paika pandud EL finantsperspektiiviga 2007-2013. Tegemist on mitmeaastaselt planeeritavate tulude ja kulude struktuuri ning maksimaalseid piirsummasid sisaldava instrumendiga. Finantsperspektiivi põhjal koostatakse igal aastal EL aastaeelarve kokkulepitud kulude ja tulude piirmäärasid ületamata. Seega annab finantsperspektiiv struktuurifondide üldregulatsioonile rahalised raamid. Kui struktuurifondide üldregulatsioon määrab ära mis valdkondi ja mis tingimustel saab rahastada, siis finantsperspektiiv sätestab piirsummad ja reaalsed rahalised vahendid kogu perioodiks. Muudatused finantsperspektiivis võivad kaasa tuua ka muudatusi SF üldregulatsioonis ning liikmesriikide eelarvetes.
EL finantsperspektiiv võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt institutsioonidevahelise lepinguna. Selleks, et lepinguni jõuda kohtuvad EL rahandusministrid eesmärgiga ühtlustada seisukohti EL finantsperspektiivi ning EL eelarvepoliitika osas.
2007-2013 EL finantsperspektiivis moodustab ühtekuuluvuspoliitka kogu Euroopa Ühenduse eelarvest 36% ehk 308 mlrd eurot. Sellest 62% ulatuses peaksid projektid olema suunatud Lissaboni strateegia kasvu ja töö eesmärkidele.
Struktuurifondid on keskendunud järgnevatele prioriteetidele:
- arengus maha jäänud piirkondade toetamine (Eesmärk 1)
- majanduslikule ja sotsiaalsele kasvule kaasa aitamine piirkondades, mis läbivad strukturaalseid raskusi (Eesmärk 2)
- treeningsüsteemide uuenduste edendamine ja töökohtade loomise toetamine väljaspool “Eesmärk 1” regioone, kus sellised meetmed moodustavad osa järele jõudmise strateegiatest(Eesmärk 3)
Lisainfot leiate siit!
Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raamid 2007-2013 perioodiks on paika pandud EL finantsperspektiiviga 2007-2013. Tegemist on mitmeaastaselt planeeritavate tulude ja kulude struktuuri ning maksimaalseid piirsummasid sisaldava instrumendiga. Finantsperspektiivi põhjal koostatakse igal aastal EL aastaeelarve kokkulepitud kulude ja tulude piirmäärasid ületamata. Seega annab finantsperspektiiv struktuurifondide üldregulatsioonile rahalised raamid. Kui struktuurifondide üldregulatsioon määrab ära mis valdkondi ja mis tingimustel saab rahastada, siis finantsperspektiiv sätestab piirsummad ja reaalsed rahalised vahendid kogu perioodiks. Muudatused finantsperspektiivis võivad kaasa tuua ka muudatusi SF üldregulatsioonis ning liikmesriikide eelarvetes.
EL finantsperspektiiv võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt institutsioonidevahelise lepinguna. Selleks, et lepinguni jõuda kohtuvad EL rahandusministrid eesmärgiga ühtlustada seisukohti EL finantsperspektiivi ning EL eelarvepoliitika osas.
2007-2013 EL finantsperspektiivis moodustab ühtekuuluvuspoliitka kogu Euroopa Ühenduse eelarvest 36% ehk 308 mlrd eurot. Sellest 62% ulatuses peaksid projektid olema suunatud Lissaboni strateegia kasvu ja töö eesmärkidele.
Struktuurifondid on keskendunud järgnevatele prioriteetidele:
- arengus maha jäänud piirkondade toetamine (Eesmärk 1)
- majanduslikule ja sotsiaalsele kasvule kaasa aitamine piirkondades, mis läbivad strukturaalseid raskusi (Eesmärk 2)
- treeningsüsteemide uuenduste edendamine ja töökohtade loomise toetamine väljaspool “Eesmärk 1” regioone, kus sellised meetmed moodustavad osa järele jõudmise strateegiatest(Eesmärk 3)
Lisainfot leiate siit!
Labels:
SF reeglitest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar