teisipäev, 4. august 2009
Transpordi valdkond kiirendab euroraha kasutust
Ilmselt jõudsite juba märgata kõrvalolevast uuendatud eurorahade kasutamise graafikust, et toimunud on muudatus - suurenenud on kohustuste võtmise osa transpordi valdkonnas. Seetõttu on tõusnud ka kogu MKM meetmete kohustused. Transpordi valdkonnas tõusid planeeritavad kohustused seniselt 2,7 miljardilt 6,9 miljardile ja võetud kohustused 2,5 miljardilt 4,6 miljardile. Ja tuleneb see kõik juuni alguses kinnitatud investeeringu kava muudatustest.
Selgituseks räägib Julia Bergstein (transpordi infrastruktuuri talituse juhataja):
Miks suurenesid transpordi valdkonna kohustused nii suurel määral?
Tänaseks kujunenud olukorras on riigi prioriteet välisvahendite kasutamise kiirendamine majanduse elavdamiseks. Seetõttu tehti olulisi muudatusi mitmetes euroraha kasutamise otsustes. Esmalt taotleti Euroopa Komisjonilt (EK) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatust Tallinn-Tartu maantee osade lõikude ehituse abikõlblikuks muutmiseks. Sellest tulenevalt muudeti juunis ka investeeringute kava. Tulenevalt ehitushindade langusest vaadati üle projektide maksumused ning tehti korrektiive projektide rakendamise aegades st, et toetuse saajad on kohustatud oma projekte eelnevalt planeeritust oluliselt varem ellu viima. Võetud kohustuste suur maht on tingutud osalt ka EK poolt antud võimalusest suurprojektidele siseriiklike toetuse taotluse rahuldamise otsuste tegemine enne EK poolt välja antud projekti rahastusotsust.
Mida kohustuste võtmine reaalselt tähendab transpordi valdkonna projektide puhul?
Reaalselt tähendab see seda, projekte hakatakse varem ellu viima ja välisvahendite väljamaksed aastatel 2009-2011 suurenevad. Näiteks võrreldes 2008 aastal planeerituga peaks 2009 aasta väljamaksed suurenema üle 200 mln kr. „Peaks“ seepärast, et kõik sõltub hankemenetluste kulgemisest ja vaiete esitamistest. Kui kõik hanked kulgevad plaanipäraselt ja pakkujad ei esita vaidlustusi on sel aastal võimalik välja maksta 1,56 miljardit krooni välisvahendeid. Hangete vaidlustuste puhul lükkuvad mõnede objektide ehituse algused 2010 aastasse ning sel aastal välja maksmata summad lükkuvad samuti tulevasse aastasse. 2010 aastaks planeerime väljamakseteks 2,5 miljardit krooni välisvahendeid.
Milline on praegune seis, kui palju on juba rakendamisel?
Investeeringute kavas olevast 24 projektist on minister kinnitanud 13 projektitaotlust ning 3 projektitaotlust on veel menetluses. Sel aastal ootame veel 4 ja kui hästi läheb siis 6 projektitaotlust.
Selle aasta lõpuks oleme planeerinud 18 projektitaotluse rahuldamise, mille välisvahendite kogumaht on 8,2 miljardit krooni. Kõik toetuse taotluse rahuldamise otsuse saanud projektid on rakendamise eri faasides. Mõned projektid on ehituses alates möödunud aastast, osade ehitus algas käesoleval aastal, paljude projektide hankemenetlus on käimas.
Selgituseks räägib Julia Bergstein (transpordi infrastruktuuri talituse juhataja):
Miks suurenesid transpordi valdkonna kohustused nii suurel määral?
Tänaseks kujunenud olukorras on riigi prioriteet välisvahendite kasutamise kiirendamine majanduse elavdamiseks. Seetõttu tehti olulisi muudatusi mitmetes euroraha kasutamise otsustes. Esmalt taotleti Euroopa Komisjonilt (EK) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatust Tallinn-Tartu maantee osade lõikude ehituse abikõlblikuks muutmiseks. Sellest tulenevalt muudeti juunis ka investeeringute kava. Tulenevalt ehitushindade langusest vaadati üle projektide maksumused ning tehti korrektiive projektide rakendamise aegades st, et toetuse saajad on kohustatud oma projekte eelnevalt planeeritust oluliselt varem ellu viima. Võetud kohustuste suur maht on tingutud osalt ka EK poolt antud võimalusest suurprojektidele siseriiklike toetuse taotluse rahuldamise otsuste tegemine enne EK poolt välja antud projekti rahastusotsust.
Mida kohustuste võtmine reaalselt tähendab transpordi valdkonna projektide puhul?
Reaalselt tähendab see seda, projekte hakatakse varem ellu viima ja välisvahendite väljamaksed aastatel 2009-2011 suurenevad. Näiteks võrreldes 2008 aastal planeerituga peaks 2009 aasta väljamaksed suurenema üle 200 mln kr. „Peaks“ seepärast, et kõik sõltub hankemenetluste kulgemisest ja vaiete esitamistest. Kui kõik hanked kulgevad plaanipäraselt ja pakkujad ei esita vaidlustusi on sel aastal võimalik välja maksta 1,56 miljardit krooni välisvahendeid. Hangete vaidlustuste puhul lükkuvad mõnede objektide ehituse algused 2010 aastasse ning sel aastal välja maksmata summad lükkuvad samuti tulevasse aastasse. 2010 aastaks planeerime väljamakseteks 2,5 miljardit krooni välisvahendeid.
Milline on praegune seis, kui palju on juba rakendamisel?
Investeeringute kavas olevast 24 projektist on minister kinnitanud 13 projektitaotlust ning 3 projektitaotlust on veel menetluses. Sel aastal ootame veel 4 ja kui hästi läheb siis 6 projektitaotlust.
Selle aasta lõpuks oleme planeerinud 18 projektitaotluse rahuldamise, mille välisvahendite kogumaht on 8,2 miljardit krooni. Kõik toetuse taotluse rahuldamise otsuse saanud projektid on rakendamise eri faasides. Mõned projektid on ehituses alates möödunud aastast, osade ehitus algas käesoleval aastal, paljude projektide hankemenetlus on käimas.
Labels:
SF reeglitest,
transpordilahendused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar