Hommikuti valgustatakse eurotoetustest

Tänases ETV hommikuprogrammis Terevisioon leidis käsitlust üks hea näide, mille jaoks eurotoetuseid kasutatakse. Lähemalt tutvustati teadusasutuste ja ettevõtete koostöös loodud eraõiguslikku uurimisasutust Vähiuuringute TAKi (Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus). TAKi puhul on tegemist uurimisasutusega, mis teostab ettevõtetele uute ja kõrgema lisandväärusega toote, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks vajalikke uuringuid. Vähiuuringute TAKi arendussuundadeks on uue põlvkonna vähiravimite väljatöötamine ja tehnoloogiliste platvormide väljaarendamine ning rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja prognoosimisel.

Tehnoloogia Arenduskeskuste arendamiseks suunati selle perioodi raames üle 904 miljoni krooni ning sellest said toetust 14 TAKi. Tehnoloogia Arenduskeskustele eurovahendite jagamisest kirjutasime ka juuni alguses blogis, kui president Ilves andis üle tehnoloogia arenduskeskuste rahastusotsused.

Eurotoetuste kasutamisest on võimalik kuulda-näha teisi näiteid edasisetel kolmapäevahommikutel peale 7:45 Terevisioonis. Varem on räägitud näiteks Tallinna Loomaaia arendustest, tööturule jõudmisest käsitöö kaudu jms.

eRiigi edulood

Euroopa Liit palus, et Eesti nimetaks oma viimaste aastate eRiigi suurima eduloo ja annaks loetelu "hea tava" lahendustest. Seega ministeeriumide IT juhid ja IT arhitektuuri eksperdid märkisid ära Eesti suurimad IT saavutused. Üht -või teistpidi on edulood seotud ka eurorahade kasutuselevõtuga.

eID infrastructure
Interenet voting
X-tee infrastructure
eTax Board, e-Customs
Citizen portal
eKool (eSchool)
Administration system of the state information system RIHA
Company registration portal
Interoperability framework
Web Map server
Document exchange centre
eHealth
CERT Estonia
ePolice
Address Data System
Estonian Information Society Strategy
e-Governance Academy
eParticipation portal

Kuidas üks korterelamu energiasäästlikuks sai

Selle aasta juuni lõpus SEB ja Swedbank’i vahendusel taotlemiseks avanenud KredEx'i korterelamu renoveerimislaen on üks nendest eurotoetustest, mis eeldavad osade inimeste aktiivsust teiste heaolu nimel. Abstraktse korteriühistu taga seisavad ju sisuliselt vabatahtlikud, kes on nõus panustama kogu korterelamu nimel oma aega ja energiat.

Seekordne Toetustasku intervjuu ongi tehtud ühe säärase tubli korteriühistu juhatuse esinaisega, kelle eestvedamisel sai alguse miljööväärtusliku korterelamu renoveerimine energiasäästlikumaks. Uurisime, kui keerukas oli laenutaotlemise protsess ja kus maale praeguseks ehitus on jõudnud.

Kust tekkis mõte taotleda KredExi korterelamu renoveerimislaenu?
Kuna meie väärika maja olukord oli katastroofiline, siis midagi oli vaja vältimatult teha. Esimestest pressiteadedest sain informatsiooni, edasi sai juba teravalt huvi tuntud ja uuritud võimalusest sellest osa saada.

Mis on taotlemise juures kõige keerulisem? Kas midagi võiks olla teistmoodi/paremini korraldatud?
Midagi väga keerulist ei olnud, õnneks ei tegelenud asjaga üksi, oli abilisi kes aitasid infokillukesi kokku panna. Võib-olla mõned pangapoolsed nõuded olid küsitavad. Esiteks nõuti täpset summat, aga kui ehitajaga pole veel käed löödud, siis on raske täpset summat teada üldkoosolekul. Samuti anti pangas info et laenu saab taotleda vaid ühe korra ja ei mingil tingimusel rohkem. Ühistus on vahel targem ehitusplaane samm sammult üldkoosolekule esitleda. Eriti kui suur osa elanike on vanemapoolsed või siis kelle jaoks ettevõtlus ei ole igapäevane keskkond. Kui esimesed tööd õnnestuvad siis on järgmisi projekte kergem läbi suruda. Meil sujus taotlemine siiski üsna lihtsalt ja mingeid tõsiseid probleeme meil ei olnud.

Milliste tööde jaoks raha taotlesite? Kas kõik vajalikud tööd saavad tehtud?
Taotlesime vastavalt varem tellitud ja KredExist toetust saanud energiaauditile keskküttesüsteemi renoveerimise ja väljavahetamise, välisseinte osalise soojustamise. Loodame kevadel veel taotleda soodustingimustel laenu, siis planeerime veel lisa
taotleda näiteks fassaaditöödele, pööningu soojustamisele jms.

Milline oli majaelanike suhtumine laenu võtmisesse? Kas pidite vaeva nägema elanike veenmisega?
Meie majas toimus nn paleepööre, täna on ühistu liikmed väga positiivselt meelestatud, inimestes on tekkinud tõsine soov maja korda teha. Sellist innukust ja kaasamõtlemist on rõõm kogeda.

Kuidas ehitustööd edenevad? Kas olete rahul?
Peaaegu lõpule on jõudnud küttesüsteemi väljavahetamine, siiani probleeme pole olnud, järgmisel nädalal saame soojuse majja, st saame alustada kütteperioodi normaalselt ilma viivituseta. Välisseinte osalise soojustamisega alustame lähipäevadel.

Uued informatiivsed osad Toetustaskus!

Nüüdseks on Toetustasku saanud endale toredad uued informatiivsed osad külge - üleval päises asub menüüriba, kust avaneb esimene uuendus - Eesti kaart transpordi valdkonna projektidega. Tegemist on projektidega, mis on kirjas transpordi investeeringute kavas. Investeeringute kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM. Praeguseks on heaks kiidetud 16 projekti sh hiljutised otsused Veerenni tn ja Filtri tn ühendustee ehitamiseks Tallinnas ja Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ehitamiseks.

Teine uuendus asub samas menüüribas ning sealt leiate tabeli, mis kajastab kõiki MKMi eurotoetuste tegevusvaldkondi. Sellest saate teada, millised valdkonnad toetust saavad ja kuidas ning millise asutuse kaudu saab eurotoetust taotleda. Loodetavalt on see praktiliseks abiks teile! Samas annab see hea pildi MKMi tegevusspektri laiusest.

Teedeehituse projektid on tuntuimad!

Äsja valminud struktuuritoetustest teadlikkuse uuringust selgus, et teedeehituse projektid on tuntuimad. Teede ja liiklussõlmede ehitamine hakkab kindlasti palju kergemini silma kui mõne teise valdkonna objekt. Asuvad need ju laiali mööda Eestit ja jäävad sõna otses mõttes tee peale ette. Kuna toetust saanud objektide juurdes on alati vajalik viidata toetuse allikale, milleks on suur stend EL lipu ja purjesümboliga, siis jääb stend logoga kindlasti silma! Infoks, et tegelikult võib stendidel esineda mitu erinevat logo olenevalt toetusfondist: Regionaalarengu fond ja Ühtekuuluvusfond, neist kahest ongi pärit toetusraha transpordi investeeringute projektidele.

Toetatavate tegevusvaldkondade tuntuse esikolmiku moodustavad: teed, raudteed, sadamad (90%), põllumajandus (83%) ning keskkonnahoid (81%). Selline vastus pärineb küsitletutelt, kelle jaoks oli Euroopa Liidu struktuuritoetuse mõiste tuttav ja erinvad valdkonnad olid ka üles loetletud. Kui vastajad ise pakkusid toetust saavaid valdkondi ehk spontaanne tuntus toetusvaldkondadest moodustus kolmiksamadest valdkondadest: kõige sagedamini mainiti põllumajandust (49%), järgmisena teedeehitust (37%) ja haridust (21%). Teadlikkus toetatavate valdkondade osas on sarnane varasemate aastatega.

Üleüldse teab 84 % elanikest, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust, kuid samas ainult 32% Eesti elanikest teab või on kuulnud midagi Euroopa Liidu struktuuritoetusest.

Soovitused IKT projektikirjutajatele

Eurotoetusest rahastatavate IKT projektide üheks oluliseks eesmärgiks on avaliku teenuse kujundamine isikule kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks, kasutades selleks kaasaegseid IKT lahendusi.

Toetamaks projektikirjutajate ja menetlusloogikate kirjapanijate loometööd, on Riigi Infoüsteemide Arenduskeskus reastanud hulga häid soovitusi.

Virtuaalne infoseminar eurotoetustest!

Sel reedel, 18.09 korraldab EAS uues vormis infopäeva ettevõtjatele - seminaril saab osaleda läbi interneti. Homsel seminaril tulevad käsitlusele toetusvõimalused ettevõtlusvaldkonnas. Räägitakse:

- stardi- ja kasvutoetust ettevõtte käivitamiseks ja arendamiseks;
- koolitusosakut mikro- ja väikeettevõtetele tööalase koolituse ostmiseks;
- eksporditoetusi ekspordi alustamiseks ja laiendamiseks.

Loe lähemalt EASi leheküljelt ja homme vaata, mis toimub!

Tippspetsialisti värbamine ettevõttesse nüüd lihtsam!

Tippspetsialistide Eestisse toomine muutus taotlejale lihtsamaks alates üleeilsest. Muudatus tulenes Euroopa Komisjoni vastu võetud uuest ajutisest ühenduse riigiabi raamistikust, mille eesmärgiks on parandada ligipääsu rahastamisele praeguses finants- ja majanduskriisis olevate riikide ettevõtetele. Tegemist on arendustöötaja kaasamise toetusmeetmega, mille abil on Eestis tegutsevatel ettevõtetel võimalik oma konkurentsivõime tõstmiseks vajalike uuenduste läbiviimiseks tugeva rahvusvahelise kogemusega spetsialistide kompetentsi kasutada neid ettevõttesse kuni kolmeks aastaks palgates.

Mis muutus?
Kui varem tekitas taotlejas segadust rahvusvahelise kogemuse ja ettevõtte suuruse nõue, mis oli tingitud Euroopa Komisjoni seatud tingimustega, siis nüüd on võimalik rahastust taotleda kõikidel Eestis registreeritud ettevõtetel sellise tippspetsialisti värbamiseks, kes omab vähemalt 5-aastast rahvusvahelist töökogemust, mis on omandatud asjaomases valdkonnas väljaspool Eestit viimase kümne aasta jooksul. Selline nõue tagab, et ettevõtete arenguväljakutsete lahendamine toimub eelkõige läbi kaasaegset ja kvaliteetset kompetentsi omavate tippspetsialistide värbamise. Ühtlasi kaotati ära eelnev vähemalt 2-aastase töökogemuse nõue ettevõttes/teadusasutuses, kust arendustöötaja uude ettevõttesse tuleb ning põhifookuses on nüüd eelkõige tippspetsialisti eelnev valdkondlik töökogemus sõltumata eelnevast staažist viimase töövõtja juures. Samuti tuleb taotlejal arvestada sellega, et ettevõttesse kaasatav uus töötaja ei tohi olla ei taotlemise hetkel ega ka 12 kuud enne taotlemist töölepingulistes suhetes toetust taotleva ettevõttega. Lisaks töökulude katmisele saavad ettevõtted taotleda toetust ka sobiva tippspetsialisti leidmisega seotud kulude katmiseks. Personaliotsinguga seotud kulud on abikõlbulikud neli kuud enne taotluse esitamist EAS-i. Taotlejal tuleb arvestada sellega, et personaliotsinguga seotud kulud kaetakse kuni ühe kolmandiku ulatuses ettevõtjasse kaasatava arendustöötaja töölepingus sätestatud esimese 12 kuu töötasust.

Infot jagas Sille innovatsioonitalitusest.

Maanteeprojektid kaardil nähtaval!

Nüüd on Maanteeameti kodulehel näha "Regionaalse maanteede rekonstrueerimise koondprojekti" raames eurotoetust saavad teelõigud. Tegemist on transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava suurima mahuga ERDF projektiga, ülejäänud suuremahuliste projektide vahendid tulevad Ühtekuuluvusfondist. Kuna toetust saavad paljud teelõigud üle Eesti, siis koondati need ühe projekti raamesse. Kaardilt saab näha ka, milliste teelõikudega on juba alustatud praeguseks ning millised on järgmisel aastal kavas.

Samu projekte juba elusuuruses märkate kindlasti ringi sõites, kus tee kõrval hakkavad silma juba tuttavad tahvlid Euroopa Liidu lipu ja Eesti tuleviku heaks! märgiga. Selle järgi tunnete ära, et tegemist just Struktuurivahendite kasutamisega!

Kaarti näete siit!

2004-2006 perioodi euroraha MKMis edukalt kasutatud

Augusti lõpus sai läbi eelmine 2004-2006 eurorahade periood. MKM kasutas oma valdkondades eraldatud struktuurivahendite 1,788 miljardist kroonist ära 101,41%. Üle 100%-line kasutamine tulenes transpordi valdkonna ehk meetme „Transpordi infrastruktuuri arendamine“ eelarve ületamisest. Kuna transpordi valdkonnas oli võimalik vahendeid kiirelt kasutada, siis tõsteti teistest meetmetest sinna veel vahendeid juurde. Ikka selleks, et õigeaegselt kõik meile planeeritud vahendid oma otstarbe leiaks. 2009. aasta veebruaris pikendas Euroopa Komisjon 2004-2006 perioodi veel kuni 30. juunini, et tagada võimalikult kõrge vahendite kasutamine. Selle raames jätkati tegevusi reisisihi programmis ja inkubatsiooni meetmes, projekte lõpetati transpordi ja infoühiskonna vallas.

Et paremat ettekujutust saada numbritest, siis siin on aastate lõikes graafik:

Graafikult näete 2004-2006 perioodi väljamaksed MKMi valdkondades (ettevõtlus ESF ja ERDF, infoühiskond ja transpordi ERDF projektid) ning paralleelselt on lisatud ka 2007-2013 perioodi senised väljamaksed MKMi valdkondades. Võrdluseks veel nii palju, et oleme sellel aastal maksnud ca sama palju toetusi välja kui kogu eelmisel perioodil kokku!

Perioodi lõpetamine tähendab kokkuvõtete tegemist. Perioodi 2004-2006 lõpparuanne esitatakse Euroopa Komisjonile 30. septembriks 2010. Aruande koostamiseks on aasta aega, et jõuaks kokku koondada erinevate meetmete aruanded ning auditeeriv asutus saaks anda oma hinnangu. Täielik väljamaksete summa võib veidi veel muutuda tulenevalt võimalikest korrektuuridest, näiteks seoses rikkumiste või tagasimaksenõuetega. Kõik tagasimaksed kahjuks suure tõenäosusega tähtaegselt ei laekugi ning osa sellest summast võib jääda Eesti riigi kanda.