tutvustus
transpordiprojektid
toetusvaldkonnad

Transpordiprojektid - kaardil näete transpordi investeeringute kavas olevaid projekte. Kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM
Vaata kaarti täismõõtmetes

Toetustasku – eurotoetused majanduses

Toetustasku on kohaks, kust leiad selgitavat infot eurotoetustest Eesti majanduses. Täpsemalt struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi) toetustest, mida jagatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondades: ettevõtluses, innovatsioonis, turismis, transpordis, infoühiskonna arendamises ja energiasäästus elamumajanduses. Täpseid numbreid juba kasutuses olevate (väljamaksed) ning kasutusse võetavate (võetud kohustused) summade kohta näed Toetustasku graafikust, mida ajakohastame pidevalt. Graafik ja teised visuaalsed lahendused võimaldavad keerulisest eurorahade temaatikast saada kergelt jooksvat ülevaadet.

Meie üks soov on pakkuda laiemat tausta ja selgitavat infot eurotoetuste kasutamise kohta, tutvustada ja avada selle jagamist reguleerivat süsteemi ja rääkida huvitavatest projektidest ja arendustest, mida eurotoetustest toetame.

Ja teine soov on arendada arutelu Sinu ja meie ülejäänud lugejaskonnaga nendel teemadel. Sekkumiseks on Sul võimalus avaldada oma mõtteid ja kommenteerida postitusi või kirjutada meile: toetustasku@gmail.com. Anna meile teada, mis teemad Sind enam huvitavad ja millest Sa rohkem infot ootad! Siis teame seda juba järgmiste postituste puhul arvestada.

Toetustasku meeskond

Nele - MKM välisvahendite osakond
Martin - MKM välisvahendite osakond
Anneli - MKM välisvahendite osakond
Aivo - MKM riigi infosüsteemide osakond
Kristiina - MKM transpordi arengu osakond

Toetusvaldkonnad

Selgema ülevaate saamiseks, millistele tegevustele ja milliste asutuste kaudu on MKM valdkondades võimalik eurotoetusi taotleda, koostasime tabeli. Leiad selle siit kõrvalt.

Laiemad valdkonnad, kus eurotoetust jagatakse on: ettevõtlus, innovatsioon, turism, transport, infoühiskonna arendamine ja energiasääst elamumajanduses.

Head tutvumist!

neljapäev, 29. jaanuar 2009

Hea uudis kõikidele rongisõpradele!!

See aasta on alanud nii Eesti Raudtee kui ka MKMi jaoks teguderohkelt. Vaatasime läbi kolme projekti rahastustaotlused, mis on suunatud rongiliikluse elavdamiseks ja reisijale mugavamaks muutmiseks. Kõik kolm said nüüd ministrilt rohelise tule jätkamiseks!

Projektiga „Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele“ rekonstrueeritakse kõik platvormid elektrirongide peatuskohtades – ooteplatvormid ehitatakse madalamaks, nii et nad vastaksid eurostandarditele. Meie, reisijate, jaoks tähendab see eelkõige seda, et tulevikus on palju kergem ja ohutum lapsevankri, kipsis jala või väga kitsa seelikuga :) rongi siseneda. Samuti ei pea vanemad inimesed end enam hetkekski tundma ebaturvaliselt rongilt platvormile ja platvormilt rongile hüpates.

Ohutuse suurendamiseks on mõeldud ka teine projekt, „Reisijate turvalisuse tagamine reisirongide piirkonnas“, millega rajatakse Tallinn-Tartu raudteelõigul olevate jaamade juurde vajalikud turvalised ülekäigukohad nii, et liikumine oleks lihtsam ja mugavam.

Kolmas projekt on osa hiigelsuurest ettevõtmisest nimega Rail Baltica, millega kolm Balti riiki loovad ühtse raudteeliini Tallinnast Vilniuseni. See võimaldab kõigil meil rongiga otse ja kiiremini Lääne-Euroopasse sõita. Praeguse projektiga rekonstrueeritakse Tallinn-Tapa lõik.

Uusi platvorme ja ülekäigukohti saame imetleda juba järgmisel aastal. Rail Baltica projekt võtab natuke rohkem aega ja Tallinn-Tapa lõik peaks valmima 2011. aastal. Kuid usume, et see on ootamist väärt!

Kui kedagi huvitab täpsem tööde kirjeldus, siis see riputatakse peagi üles Eesti Raudtee kodulehele (http://www.evr.ee/).

Teisi transpordi europrojekte leiad Struktuurifondide kodulehelt! http://www.struktuurifondid.ee/?id=6454.

10 kommentaari:

Külli ütles ...

Kindlasti on Toetustasku lugejad tähele pannud, et lisnadunud on uus liige meie meeskonda - Kristiina! Ja tegelikult ka Heli ei mainunud me blogi avades. Kristiina hakkab kajastama transpordi valdkonnas toimuvat, kuna igapäevaselt tegeleb ta just selle valdkonna projektidega, Heli toetab meid aga MKM kommunikatsiooni põhimõtetest lähtudes.

Anonüümne ütles ...

Tere!

Kas see on õige, et ehitatakse madalamaks? Nt Tondi platvorm on praegu liiga madal. Väga tihti tuleb lapsevankritega noori emasid ja vanemaid inimesi väljumisel ja sisenemisel aidata. Eriti hull lugu, kui platvorm veel libe ka on. Kas lagunevad platvormid ka ära parandatakse?

Kristiina ütles ...

Aitäh väga asjalike küsimuste eest!

Jah, platvormid ehitatakse renoveerimise käigus madalamaks, nii et nad vastaksid uuele kehtestatud standardile. Peagi soetatakse eurotoetuste abil ka uued kaasaegsed rongid, millele olemasolevate platvormide kõrgused ei sobi. Uutesse rongidesse sisenemine uutelt platvormidelt saab olema praegusest olukorrast mugavam.

Kui te soovite saada platvormide kohta lisainfot, siis pöörduge julgelt kas AS Eesti Raudtee või AS Elektriraudtee poole!

Anonüümne ütles ...

Tere!

Kas on juba teada millal Rail Baltica kogu ulatuses valmib?

Anonüümne ütles ...

Tere,
Ega pole uudiseid Tallinn-Haapsalu rongiliikluse taastamise kohta?

Kristiina ütles ...

Tere hommikust!

Kui te mõtlete, millal ümberistumata Tallinnast Vilniusesse saab, siis seda on keeruline ütelda. Kõigepealt viiakse Rail Baltica teelõigul Kaunas-Riia-Tallinn läbi teostatavusuuring ja seejärel tehniline uuring. Seejärel saab järgmiseid verstaposte püstitada.

Tallinn-Haapsalu rongiliikluse taastamiseks me otseseid tegevusi täna ei planeeri.

Anonüümne ütles ...

tere

kui kaugel on uute reisirongide hange?

Kristiina ütles ...

Tere,
hetkel tegeletakse hankedokumentide vormistamisega.

Anonüümne ütles ...

Tere,

Kas Koidula piirijaama ehitust ( k.a rööbaste vahetus ) rahastatakse samuti EL rahadest? Kui see nii on, siis mis projekti raames ?
Sama küsimus Tartu-Valga raudteelõigu kohta.

Ette tänades

Kristiina ütles ...

Aitäh küsimuste eest.

Tartu-Valga raudteelõik on TEN-T projekt (http://www.mkm.ee/mis-on-ten-t/). Siiski kattis enamuse projekti kuludest EVR, kuna TEN-T toetuse määr oli u. 30%

Koidula piirijaama ehitust rahastatakse enamuses samuti EVR-i rahadest, seda läbi pikaajalise tagasimakse RKAS-i kaudu. Lisaks kasutati Koidula projektis ka riigieelarvelisi vahendeid, seda eelkõige mis puudutas piirijaama ühendamiseks vajalike teede ja sildade ehitust. Eeluuringud ja projekteerimine tehti EL abil.

Postita kommentaar