esmaspäev, 27. aprill 2009
Lihtsustused MKM meetmetes on jõudnud ettevõtjateni
Muutunud majandusolukord oli peamiseks ajendiks, miks me Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 2009. aasta alguses võtsime ette juba avatud meetmete ülevaatamise. Terasemad Toetustasku lugejad kindlasti mäletavad, et kiitlesime sellega ka ühes meie varasemas postituses juba jaanuaris: Muutunud majandusolukord, kas ka toetuste jagamine.
Nüüd, kus juba kevad käes, on põhjust teha vahekokkuvõte tehtud tööst. Lühidalt öeldes seisnes kõik selles, et MKMi majandusarengu osakonna eestvedamisel ja koostöös EASiga hindasime 14 meedet just selleks otstarbeks koostatud küsimustiku põhjal. Palusime lisamõtteid ka partneritelt.
Niisiis, mis siis ikka lihtsamaks läks? Meetmete lõikes on muudatused erineva ulatuse ja sisuga. Vaadake näiteks välismessi toetuse tulemusi siit ja ühisturunduse toetuse muudatusi sealt. Üldiselt võib öelda, et mitmel juhul on suurendatud näiteks toetussummasid ja laiendatud ettevõtete ringi, kes ühte või teist toetust taotleda saavad.
Uuendatud kujul on jõustunud veel ka eksporditurunduse toetus, teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus, teadmiste- ja oskuste arendamise toetus, arendustöötajate kaasamise toetus, klastrite arendamise toetus, SPINNO+, ettevõtja turismiturunduse toetamine ning avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetus. Loodetavasti ei jäänud mõni toetus ülekohtuselt loetelust välja:)
Innovatsiooniosakute ja ettevõtlusinkubatsiooni toetuste väljatöötamisel arvestati lihtsustusi juba ette ja seetõttu neid meetmeid eraldi muuta polnud vaja. Mõnede meetmete puhul, nagu näiteks turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamine, oodatakse ära esimeste taotlusvoorude tulemused, et lisaks hindamise tulemustele arvestada ka senist praktilist kogemust. Lähiajal on muutumas veel ka alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus.
Kõikide meetmete puhul on uuesti läbi mõeldud, kuidas ja millal kontrollida riiklike maksude tasumist, andes võimaluse ajutine maksuvõlg tasuda teatud aja jooksul ilma taotlust tagasi lükkamata. Igal võimalikult juhul on välja võetud valdkondlikud välistused, kuid kehtima jäävad riigiabi reeglistikust (Euroopa Komisjoni üldine grupierandi määrus ja vähese tähtsusega abi kohaldamise määrus) tulenevad ning meetmete kattuvuse vältimiseks tehtud välistused. Täpsustatud on põhimõtteid, mille järgi kasutab EAS ettevõtja kohta info kogumiseks avalikke registreid ilma ettevõtjalt toppelt küsimata.
Üheks kõige olulisemaks meetmeteüleseks teemaks on aga juba alates eelmise aasta lõpust ettemaksuga seotud küsimused. Teatavasti makstakse toetuse saajale toetussummad hetkel kehtivate reeglite alusel välja pärast kulude tegemist. Idee on võimaldada otse tarnijale tasumist või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavaid makseid. Enne peame aga ära ootama struktuuritoetuse seaduse ja selle rakendusaktide (väljamaksete määruse ja abikõlblikkuse määruse) muudatused.
Nüüd, kus juba kevad käes, on põhjust teha vahekokkuvõte tehtud tööst. Lühidalt öeldes seisnes kõik selles, et MKMi majandusarengu osakonna eestvedamisel ja koostöös EASiga hindasime 14 meedet just selleks otstarbeks koostatud küsimustiku põhjal. Palusime lisamõtteid ka partneritelt.
Niisiis, mis siis ikka lihtsamaks läks? Meetmete lõikes on muudatused erineva ulatuse ja sisuga. Vaadake näiteks välismessi toetuse tulemusi siit ja ühisturunduse toetuse muudatusi sealt. Üldiselt võib öelda, et mitmel juhul on suurendatud näiteks toetussummasid ja laiendatud ettevõtete ringi, kes ühte või teist toetust taotleda saavad.
Uuendatud kujul on jõustunud veel ka eksporditurunduse toetus, teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus, teadmiste- ja oskuste arendamise toetus, arendustöötajate kaasamise toetus, klastrite arendamise toetus, SPINNO+, ettevõtja turismiturunduse toetamine ning avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetus. Loodetavasti ei jäänud mõni toetus ülekohtuselt loetelust välja:)
Innovatsiooniosakute ja ettevõtlusinkubatsiooni toetuste väljatöötamisel arvestati lihtsustusi juba ette ja seetõttu neid meetmeid eraldi muuta polnud vaja. Mõnede meetmete puhul, nagu näiteks turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamine, oodatakse ära esimeste taotlusvoorude tulemused, et lisaks hindamise tulemustele arvestada ka senist praktilist kogemust. Lähiajal on muutumas veel ka alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus.
Kõikide meetmete puhul on uuesti läbi mõeldud, kuidas ja millal kontrollida riiklike maksude tasumist, andes võimaluse ajutine maksuvõlg tasuda teatud aja jooksul ilma taotlust tagasi lükkamata. Igal võimalikult juhul on välja võetud valdkondlikud välistused, kuid kehtima jäävad riigiabi reeglistikust (Euroopa Komisjoni üldine grupierandi määrus ja vähese tähtsusega abi kohaldamise määrus) tulenevad ning meetmete kattuvuse vältimiseks tehtud välistused. Täpsustatud on põhimõtteid, mille järgi kasutab EAS ettevõtja kohta info kogumiseks avalikke registreid ilma ettevõtjalt toppelt küsimata.
Üheks kõige olulisemaks meetmeteüleseks teemaks on aga juba alates eelmise aasta lõpust ettemaksuga seotud küsimused. Teatavasti makstakse toetuse saajale toetussummad hetkel kehtivate reeglite alusel välja pärast kulude tegemist. Idee on võimaldada otse tarnijale tasumist või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavaid makseid. Enne peame aga ära ootama struktuuritoetuse seaduse ja selle rakendusaktide (väljamaksete määruse ja abikõlblikkuse määruse) muudatused.
Labels:
ettevõtlus,
uuendused
1 kommentaar:
see on küll väga hea uudis kui oleks ettemaksu võimalus. Paljud ettevõtted on hetkel just hädas sellega, et tagantjärele finantseerimine ja omavahenditest projektikulude tasumine on keeruline.
Postita kommentaar