Vaatame kohe järele, kui palju euroraha MKM oma valdkondades 19. märtsi 2009 seisuga toetuse saajateni toimetanud on. Kokku on MKM kohustusi võtnud 2 892 796 879 (15%) krooni ulatuses ja väljamakseid oleme teinud 718 321 121 (3%) krooni eest.
Tõsi, väljamaksed protsentides väljendatuna ei ole eriti eesrindlikud. Kuid kordan siinkohal üle ühe oma varasema mõtte, et esimestel aastatel oleks paralleelselt hea vaadata ka kohustuste võtmise protsenti, mis praeguseks on heal tasemel. Rõhutan ka seda, et graafikud kajastavad ainult MKM valdkondi ja ei laiene kogu Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavale ning nähtavad on nii kogu 2007-2013 perioodi kui ka jooksva aasta numbrid.
Siiski tekib küsimus, millal väljamaksed jõuavad sellise tasemeni, et sellega oleks põhjust rahul olla. Praeguses kehvas majandusolukorras on euroraha kiire toetuse saajateni viimine kahtlemata kriitilise tähtsusega. Omalt poolt oleme selleks loonud tehnilise valmisoleku ning majanduse elavdamiseks nii ettevõtluse, transpordi kui ka infoühiskonna valdkondades oleme panustanud sellesse, et käesoleval ja järgmisel aastal oleks suurem osa eurorahast ettevõtjate konkreetsetele projektidele rahastamisotsustega jagatud. Sellega loome planeeritust suuremamahulisemad võimalused just käesolevatel rasketel aastatel lisavahendite taotlemiseks. Rahastamisotsusega saadud euroraha realiseerimine väljamakseteks sõltub suuresti toetuse saajatest, eriti sellest, kuidas õnnestub projekt ellu viia. Seega on põhjust oodata väljamaksete jõudmist rahuldavale tasemele ehk aasta pärast.
Kui võrdlevalt vaadata MKM valdkondades kohustuste võtmise ja väljamaksete taset, siis torkavad silma suhteliselt suured erinevused. Need erinevused on põhjustatud valdkondade erinevast elluviimise algusest ja süsteemist - avatud taotlemise, programmi või investeeringute kava alusel rakendatavate projektide puhul on siin erisusi. Jätan aga iga konkreetse valdkonna analüüsi kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise alusel edaspidiseks.
1 kommentaar:
Huvitav tabel on teil tekkinud. Hea, et tegeletakse ka nö müütide ümberlükkamisega. Mõndasid artikleid meie ajalehtedes lugedes tuleb küll pisar silma. Tegelen ise ka natuke eurotoetustega ja hinge ajab täis, kui kergesti tuleb ajakirjanikul üle huulte kriitika selles suunas, et miljoneid eurosid ootab kasutamist ja ametnikud on pahad ja ei anna neid välja (tänane Päevaleht vist). Tahaks, et keegi kõrgemal positsioonil (näiteks (ase)kantsler) kuskile meediaväljaandesse pisikese noomituse saadaks, tuletamaks meelde, et ega nii suuri summasid niisama ka ei saa välja jaotada. Tuleb natuke ikka vaadata, kuhu see raha läheb ja paratamatult isegi kiirendatud "vaatamine" võtab natuke aega, eriti nüüd kui ametnikke on koondatud. Jõudu teile!
Postita kommentaar